lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Malik Matõgulin ei pane temale määratud 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna järelevalve all.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 03.04.2016. 30.03.2016 edastas Tartu vangla kohtule materjalid Malik Matõgulini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Malik Matõgulini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör on seisukohal, et kuna viimati oli Malik Matõgulinit karistatud tingimisi vangistusega, mis pöörati täitmisele seoses kontrollnõuete mittetäitmisega, pole mõistlik teda uuesti määrata kriminaalhooldusele, kuna isik on näidanud, et ta sellele ei allu. Isikul on väljakujunenud kuritegelikud hoiakud ja eluviisid. Distsiplinaarkaristusi on 3, ka range kontrolli tingimustes pole ta suutnud reegleid järgida. Isik on osalenud vanglas tööhõives, majandusabitöölisena, kuid tervisseisundist ja vanusest tingituna pole olnud võimeline vangla poolt pakutavas osalema täies mahus. Elukoht puudub, töökoht puudub, sotsiaalne tugi täiesti puudub, kuna lähedasi pole. Arvab, et riik peab talle elu- ja töö tagama, ise ei soovi ega oska ennast muuta ega panustada ühiskonna heaks, välja kujunenud jäigad vaated, mis takistavad eluga toimetulekut. Pikaaegne mittetöötamine, legaalsete sissetulekute puudumine suurendab uute kuritegude toimepanemise riske. Arvestades varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, toimepandud kuriteo raskusastet, käitumist vanglas, isiku mõtlemisest, hoiakutest ja sõltuvusainete tarvitamisest, majanduslikust olukorrast ning toetava sotsiaalse võrgu puudumisest tulenevaid riske ei ole võimalik prokuratuuril Malik Matõgulini vabastamist toetada. Malik Matõgulin avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kindlat elukohta ta nimetada ei saa, võimalikuks peab Viljandi rehabilitatsioonikeskust ja Tallinnas Tondil asuvat spetsiaalselt vanglast vabanenud isikutele mõeldud elukohta. Kummagi elukoha osas veel konkreetset kokkulepet ei ole. Katseajal kriminaalhooldusnõuete rikkumist põhjendab kinnipeetav sooviga vabaneda metadooni sõltuvusest. Malik Matõgulin tunnistab, et ei küsinud elukoha vahetamiseks ja Soome sõitmiseks kriminaalhooldaja luba. Vanglas on Malik Matõgulinil enda arvates läinud normaalselt. Ühtegi põhjendust, miks kohus teda vabastama peaks ta tuua ei oska, märgib vaid, et tal on ükskõik, kas kohus teda ennetähtaegselt vabastab või mitte. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Malik Matõgulin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Malik Matõgulini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.