Obsah (6)

§ 76§ 200§ 199§ 64§ 68§ 65

1-12-1408 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2016. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-1408 Täitmiskohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragne

§ 76ja Kr

MS § 426, 432 kohus määras: jätta vabastamata Mati Ülper (isikukood 37609082750) Tartu Maakohtu 13.03.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista Mati Ülperilt menetluskulu kaitsjatasu 72.- eurot (seitsekümmend kaks eurot), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. 1 Põhjendused Mati Ülper tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 13.03.
3. a otsusega

§ 200lg 2 p 4 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Kandmise algus 09.12.

1. a. Tartu Maakohtu 13.03.
2. a määrusega täiendati 13.03.
3. a otsust, suurendades

§ 76lg 6 ja 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.06.2004.

a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 9 kuu 2 päeva vangistuse võrra, mõistes Mati Ülperile lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 9 kuud ja 2 päeva vangistust. Kandmise alguseks jäi endiselt 09.12.2011. a. Tartu Maakohtu 28.01.2015. a määrusega vähendati Mati Ülperile Tartu Maakohtu 13.03.2012. a määrusega

§ 76

lg 6 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust 1 kuu võrra, uueks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 09.12.

1. a ja lõpp on 11.08.
2. a. Tartu Maakohtu 19.02.
3. a määrusega jäeti Mati Ülper tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 28.03.
4. a. Mati Ülperit on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 12.06.
5. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 4 kuu pikkuse vabadusekaotusega, KrK § 140 lg 2 p 1,3 järgi 1 aasta 1 kuu pikkuse vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vabadusekaotust. KrK § 47 alusel määrati, et vabadusekaotuslikku karistust ei pöörata täitmisele, kui Mati Ülper ei pane 1 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu või haldusrikkumist ja täidab kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 28.01.
6. a määrusega vabastas kohus Mati Ülperi KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusest 1 aasta 2 kuud vangistust. Mati Ülperil jäi antud otsuse järgi karistuseks KrK § 40 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 1 kuu vangistust; 2) 03.06.
7. a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,5 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 200

lg 2 p 4 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 4 kuud 21 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 6 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.06.2002.

a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust. Vangla iseloomustuse kohaselt kannab kolm korda kriminaalkorras karistatud Mati Ülper teist reaalset vangistust röövi eest. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, ajendiks on sõltuvusprobleemid ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Tasumata nõudeid on 02.03.

1. a seisuga 19 433 eurot ja vabanemisfondis 590 eurot. Käitumine vangistuse ajal ei viita agressiivsusele või kehvale enesevalitsusele, samas on korduvalt isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Impulsiivsusele viitab hasartmängurlus ja katseaja rikkumine. Eelmise vangistuse ajal läbinud „Agressiivsuse asendamise treeningu“. Käesolevalt läbitud „Õige hetke“ läbiviija hinnangul eelistab Mati Ülper võimalusel elada seaduskuulekalt. Mati Ülper kahetseb toime pandud kuritegu. Suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt, samas on katseajal pannud toime uued kuriteod. Vangla toetab Mati Ülperi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Mati Ülperi toetavaks isikuks ema. Ema on valmis toetama Mati Ülperit võimaluste piires, tagades esmavajaliku. Prokurör ei toeta oma kirjalikus arvamuses Mati Ülperi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Mati Ülper on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, käesoleval ajal kannab isik teist reaalset vangistuskaristust. Kuritegude dünaamika pole muutunud, jätkuvalt isikuvastased kuriteod. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on eesmärk saada varalist kasu ning sõltuvusprobleemid. Tartu Vangla poolne iseloomustav materjal Mati Ülperi suhtes on pigem neutraalne (käitumine vangistuse ajal, osalenud mitmes taasühiskonnastavas sotsiaalprogrammis, samuti osalenud vangla tööhõives, kaks kehtivat distsiplinaarkaristust), kõiki teadaolevaid asjaolusid arvestades asun aga seisukohale, et eriti just Mati Ülperi eelnev kuritegelik (vägivaldne) käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom ning M.Ülperi enda isikuomadused ja –hoiakud (käitumine vangistuse ajal ei viita küll isiku agressiivsusele või kehvale enesevalitsusele, kuid teda on varasemalt korduvalt karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Impulsiivsusele viitab vabaduses hasartmängusõltuvus, katseaja rikkumine. Tunnistab hasartmängusõltuvust ning asjaolu, et on pannud teadlikult toime kuritegusid, sest vaja oli rahalisi vahendeid kasiinos käimiseks. Probleemide lahendamisel on isiku käitumist iseloomustanud kallutatud probleemide määratlus: süüdistab teisi, saatust, keskkonda ega ei näe oma osa probleemide tekkimises, või üksnes siis seda osaliselt. Kahetseb oma toime pandud kuritegu. Vabanedes on isikul oma sõnade kohaselt eesmärgiks elada seadusekuulekalt, leida töö ja lapsega suhete parandamine. Kuid isiku eelneva korduva kuritegeliku käitumise alusel pole soov seadusekuulekaks olemiseks just eriti usaldusväärne ja tõenäoline) ja vangla iseloomustus-hinnangu alusel valitsev piisavalt kõrge tõenäosuse risk uue korduva vägivallakuriteo (24%) toimepanemise võimalikkuse osas ei anna prokuröri arvates alust Mati Ülperi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuigi Tartu Vangla toetab Mati Ülperi ennetähtaegset vabastamist. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, prokuröri arvates ei esine. Mati Ülper on kriminaalkorras varasemalt karistatud, mis näitab, et isik pole varasema karistuse järel asunud paranemisteele ega tajunud piisavalt teo ühiskonnaohtlikkust. Sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega kindlasti ei vastaks ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Mati Ülper avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja toetab Mati Ülperi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Mati Ülperi vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. Kolmel korral kriminaalkorras karistatud Mati Ülper kannab teist reaalset vangistust röövimise eest. Teda on ka varem röövimise ja varguste toimepanemise eest karistatud. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine ja sõltuvusprobleemi rahuldamine. Mati Ülper kahetseb toimepandud kuritegu. Positiivne on, et Mati Ülper on vangistuse ajal töötanud ja töötab ka käesoleval ajal. Lisaks on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. „Õige hetke“ läbimist tuleb pidada eriti oluliseks, kuivõrd Mati Ülperi näol on tegemist hasartmängusõltlasega, kes kulutas 3 vabaduses valdava osa oma sissetulekust kasiinos mängimisele. Antud programmi raames arutleti kasiinosõltuvuse ja sellega kaasnevate riskide teemal ning Mati Ülperi sõnul oli talle sellest kasu, sest see aitab tal tulevikus vältida riskiolukordi, kui tal tekib uuesti soov kasiinosse minna. Samas tuleb pidada silmas, et kuigi Mati Ülper tunnistab probleemi ja lootis sellele eelmise vangistuse ajal leida abi vestlustest psühholoogi ja psühhiaatriga, suutis ta vabaduses sõltuvust kontrollida ainult 2 kuud. Mati Ülper tarvitas enda sõnul vabaduses alkoholi olenevalt perioodist kas rohkem või vähem. Peamiselt tarvitas ta lõõgastumise eesmärgil õlut. Alkoholiprobleemi tal enda sõnul ei ole, ta saab aru, et tarvitamine ei anna talle midagi. Samas on ta tunnistanud, et on alkoholijoobes pannud toime kuritegusid. Mati Ülperil on vabanedes olemas kindel elukoht, kuid puudub garanteeritud töökoht. Nimelt saaks ta vabanedes elama asuda enda emale kuuluvasse korterisse, kus ta elas ka enne vangistust. Tema ema, kes on valmis teda vabanemise korral toetama, on nõus ta enda juurde elama võtma. Mati Ülper oli vabaduses tööga hõivatud ning sai ka regulaarselt töövõimetuspensioni. Samas esines hoolimata korralisest sissetulekust tal probleeme kohtu määratud elatusnõude täitmisega, sest tema üldist toimetulekut mõjutas hasartmängusõltuvus, millele ta kulutas enamiku enda sissetulekust. Rahaliste ressursside vähesuse korral pöördus ta kuritegevuse poole, s.t pani kuritegusid toime mitte niivõrd elatusvahendite saamiseks kui sõltuvuse rahuldamiseks, s.t selleks, et minna kasiinosse mängima. Olukorras, kus Mati Ülperil ei ole vabanedes garanteeritud töökohta ning ta on varem olnud suuteline sõltuvust kontrolli all hoidma vaid lühikest aega, on töökoha ja kohese sissetuleku puudumine suureks riskifaktoriks. Eriti olukorras, kus varasem regulaarse sissetuleku olemasolu ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Seda isegi hoolimata sellest, et Mati Ülperil on olemas tugi tema ema näol, kes on valmis teda lisaks moraalsele toele ka materiaalselt toetama, kuivõrd emalt saadav tugi tagaks Mati Ülperile vaid esmavajaliku. Peale eeltoodu arvestab kohus, et Mati Ülperil on käesolevalt ka kehtiv distsiplinaarkaristus, millest viimane määrati 11.11.
2. a keelatud ajal ja kohas tubakatoodete enda juures hoidmise eest. See näitab, et ka range järelevalve tingimustes on tal probleeme enesedistsipliiniga ja kehtestatud korra järgimisega. Lisaks nähtub, et Mati Ülper ei suuda võtta probleemide korral vastutust, vaid süüdistab neis teisi tegureid, s.o teisi inimesi, saatust, keskkonda ning kas näeb osaliselt või ei näe üldse enda osa probleemide tekkimises. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla küll toetab Mati Ülperi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid on hinnanud uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 15% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 24%, s.t küllaltki kõrgeks. Ohustatud on eelkõige tänaval liikuvad üksikud naisterahvad, oht seisneb nii füüsilise vägivalla rakendamises kui materiaalse kahju tekitamises. Hasartmängusõltlasest Mati Ülperi puhul on ohu realiseerumise tõenäosuss kõige suurem, kui ta on majanduslikult raskes olukorras, aga soovib saada rahalisi vahendeid hasartmängudeks. Seega tuleb asuda seisukohale, et mõningased positiivsed momendid ei kaalu üles negatiivseid aspekte, mistõttu on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja katseajal uusi kuritegusid toime pannud Mati Ülperi tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu ja ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4