KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-338 Haldusasi Empower AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjon

§ 278lg-d 1 ja 2, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Elektrilevi OÜ (vastustaja) avaldas 08.09.2015 riigihangete registris väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Elektrilevi OÜ elektrivõrgu tööde teostamine“ (viitenumber 161191) hanketeate. Hanketeate lisa B järgi oli hange jagatud 9 osaks (piirkondade kaupa). Teiste hulgas esitasid oma pakkumused Empower AS (kaebaja) ja Leonhard Weiss Energy AS (kolmas isik).
2. Vastustaja tunnistas 05.01.2016 otsustes hanke kõigis osades edukaks kolmanda isiku pakkumused.
3. Kaebaja esitas 14.01.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja 05.01.2016 otsuste kehtetuks tunnistamiseks osas, milles tunnistati kolmanda isiku pakkumused hanke osades 1-7 ja 9 edukaks.
4. VAKO rahuldas 03.02.2016 otsusega nr 7-16/161191 vaidlustuse osaliselt ja tunnistas vastustaja 05.01.2016 (otsuses märgitud 04.01.2016) otsused kehtetuks osas, milles tunnistati kolmanda isiku pakkumused hanke osades 1, 4, 5 ja 7 edukaks.
5. Kaebaja esitas 15.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 03.02.2016 otsuse tühistamiseks osas, milles tema vaidlustus jäeti rahuldamata, ning vastustaja 05.01.2016 otsuste tühistamiseks osas, milles tunnistati kolmanda isiku pakkumused hanke osades 2, 3, 6 ja 9 edukaks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus palvega keelata vastustajal sõlmida hankelepingut hanke osades 2, 3, 6 ja 9 kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
6. Kohus võttis 16.02.2016 määrusega kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna Leonhard Weiss Energy AS, küsis kaebusele vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, keelates vastustajal sõlmida hanke osades 2, 3, 6 ja 9 hankelepingut kolmanda isikuga.
7. Vastustaja esitas 23.02.2016 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, sest hankekomisjon oli 23.02.2016 otsusega tunnistanud oma 05.01.2016 otsused kehtetuks osas, millega tunnistati kolmas isik hanke osades 2, 3, 6 ja 9 edukaks pakkujaks.
8. Kaebaja nõustus 07.03.2016 seisukohas menetluse lõpetamisega, kuid taotles menetluskulu summas 2856 eurot ja VAKO menetluses tasutud riigilõivu summas 640 eurot väljamõistmist vastustajalt ning kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu summas 1295 eurot tagastamist kaebajale. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtule esitatud hankekomisjoni 23.02.2016 otsusest nähtub, et vastustaja 05.01.2016 otsused on tunnistatud kehtetuks osas, milles tunnistati kolmas isik hanke osades 2, 3, 6 ja 9 edukaks pakkujaks. Kaebaja on nõustunud asja menetluse 2

§ 152lg 2), seetõttu tuleb asja menetlus lõpetada.

10.

§ 155

lg 3 ls 1 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kohtu hinnangul tuleb sellest sättest lähtuda analoogia korras ka praegusel juhul ja tühistada VAKO 03.02.2016 otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaidlustus vastustaja 05.01.2016 otsuste peale kolmanda isiku pakkumuste edukaks tunnistamise kohta hanke osades 2, 3, 6 ja 9. Hanke osades 1, 4, 5 ja 7 tehtud otsuseid ei ole kaebaja kohtus vaidlustanud, seetõttu on VAKO otsus selles osas jõustunud. 11. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

12.

§ 253

lg 3 ls 1 järgi tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna haldusasja menetlus kuulub praegusel juhul lõpetamisele, tuleb tühistada ka 16.02.2016 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. 13.

§ 104

lg 5 p 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Kuna kohus lõpetab praeguse asja menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot kaebajale tagastada. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 15 euro tagastamine ei ole põhjendatud, sest kohus on esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt lahendanud (riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-d 4 ja 5; Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10)

1. Riigihangete seadus ei reguleeri täpsemalt olukorda, mida tuleb teha vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivuga, kui menetlus lõppeb põhjusel, et hankija on ise oma otsused kehtetuks tunnistanud. Küll aga mõistetakse sarnases olukorras (vt RHS § 126 lg 1 p 3 ja lg 6) riigilõiv välja hankijalt. Kaebaja tasus vaidlustusmenetluses riigilõivu kokku 1280 eurot. VAKO rahuldas vaidlustuse pooles ulatuses ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja poole tasutud riigilõivust, s.o 640 eurot. Järelikult tuleb menetluse lõpetamise tõttu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista pool vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivust, s.o 640 eurot.
2. Kaebaja taotleb vastustajalt õigusabikulude väljamõistmist summas 2856 eurot (ilma käibemaksuta; koos käibemaksuga 3427,20 eurot). Menetluskulu kandmine on tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole kogu nimetatud kulu põhjendatud (

§ 109

lg 6), sest on vaidluse keerukusastet, kaebuse mahtu ja praegust menetlusstaadiumit arvestades (kaebaja on jõudnud esitada vaid lühikese kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse) liiga suur. Kohtu hinnangul on põhjendatud kuluks praeguses asjas 1800 eurot (koos käibemaksuga) ja nimetatud summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kuna Advokaadibüroo Supremia OÜ on käibemaksukohustuslaste registri kohaselt käibemaksukohustuslane, oli ta õigustatud lisama teenustasule käibemaksu. Kohus ei saa praegu vaidluse raames otsustada, kas kaebajal on õigus õigusabiteenuselt tasutud käibemaksu oma ettevõtluses sisendkäibemaksuna deklareerida või mitte, seetõttu tuleb menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2012 otsus haldusasjas nr 33-1-54-12, p 22). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3