1-15-10157/17

(6)kuud, millest kahtlustatavana kinnipidamisega 10.juunist kuni 12.juunini 2015.a. ja 26.27.juulini 2015.a. lugeda viis

(5)päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jääb viis

(5)kuud ja kakskümmend viis

(25)päeva. KarS § 69 lg. 1 kohaselt asendada vangistus ühesaja seitsmekümne viie

(175)tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata üks

(1)aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on Ain Kuusmann kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Eesti Vabariigi piires oma elukohast lahkumiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti Vabariiki viibimiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumise päevast. Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja juurde. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks 432 eurot kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungist osavõtu eest. Vähendada sundraha kuriteo toimepanemise ajal kehtinud määrani. Välja mõista Ain Kuusmannilt riigi tuludesse 585 eurot sundraha ja 432 eurot määratud kaitsja tasu hüvituseks. Kaitsja tasu enne prokurörile tagastamist toimunud menetlusest osavõtu eest 72 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud kokku 1017 eurot on võimalik tasuda ositi kaheteist

(12)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o ühes kuus 84.75 eurot. Osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Tasumisel märkida viitenumber 99916700001080 ja selgituseks kohtuasja nr 1-15-

1. Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada ringkonnakohtule viieteist päeva jooksul arvates kohtuotsuse tervikteksti teatavakstegemisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisest mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
2. päevaks pärast teate saabumist. Kui üks kohtumenetluse pool on teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on teistel kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata ise apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu Ain Kuusmanni süüdistatakse selles, et ta
3. juunil
4. a. kella 15.00 paiku lõi xxxxxx xxxxxxx mnt xx koridoris KV jalaga häbeme piirkonda ja seejärel maja juures väljas rusikaga vastu vasakut õlga. Kui kannatanu end kotiga kaitses, siis lõi teda veel rusikaga näkku, tabades alahuult. A. Kuusmann tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse-paistetuse alumise huule vasakule poolele, huule seesmise marrastuse, alumise huule piirkonna hematoomi, paremale põsele ca 1x1 cm suuruse hematoomi ja turse ning vasakule õlaliigesele ca 2x2 cm suuruse hematoomi. Ain Kuusmanni tegu on kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi ette nähtud kuriteona.
5. juulil
6. a kell 21.13 rikkudes Korrakaitseseaduse § 55 ette nähud keeldu avalikus kohas teist isikut solvata, hirmutada või ähvardada, helistas oma elukohas xxxxxxx xxxxxxx mnt xxxx alkoholijoobe seisundis telefonilt xxxxxxxxxx hädaabinumbrile 112, esitles end
7. a. sündinud RK elukohaga xxxxxx xxxxxx tänav x, teatas ametnikule korduvast pöördumisest tervislike probleemide tõttu meditsiinitöötajate poole ja abi mittesaamisest ning lubas ennast käepärast olnud granaadiga õhku lasta, nagu seda oli teinud mõned päevad varem Alu alevikus elav G nimeline mees. Kuna tegemist oli teatega, mille käigus seati reaalsesse ohtu väga paljude inimeste elud, reageerisid väljakutsele politsei, päästeteenistus, Lääne-Eesti Pommigrupp ja Põhja-Eesti Pommigrupp pommikoeraga ja selgitasid välja, et tegelikku ohtu ja lõhkekeha xxxxxxx xxxxxxx mnt xxx korteris ei olnud. Esitades häirekeskusele teadvalt vale pommiähvarduse ja häirides oma tegevusega avalikku rahu, rikkus Ain Kuusmann avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Ain Kuusmanni tegu on kvalifitseeritud KarS 263 lg. 1 p. 2 järgi ette nähtud kuriteona s.o. avaliku korra raske rikkumisena. Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused Kaitsja ei loe põhjendatuks süüdistust KarS § 263 lg. 1 p.2 järgi, kuna ei ole selgitatud, kas oli üldse oht kellelegi ja keda A.Kuusmann ähvardas. Teada ei ole, kas oli keegi tänaval ja kas oli veel kedagi majas. Selle kuriteo koosseis ei ole täidetud. Süüdistust KarS § 121 lg. 1 järgi vaidlustab kaitsja osaliselt. A.Kuusmann ei tunnista end süüdi. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta K.V andeks palunud. Süüdistuses nimetatud päeval tuli tema elukohta ÜR, kes küsis suitsu, mida A.Kuusmann ka andis. AK oli ka siis A.Kuusmanni elukohas. Ü.R tahtis minna Facebooki ja kasutada arvutit, mis oli toas laual. A.Kusmann lubas minna Ü.Rl tuppa. Seal helistas Ü.R helistas ja kutsus endale järgi. Umbes tunni pärast tuli värava taha auto. Ü.R istus samal ajal toas ja A.Kuusmann oli eeskojas. Ü.R tuli toast välja, pani tossud jalga ja läks kohe autosse. A.Kuusmann võtab omaks, et ta ajas K.V oma hoovist ära, lükkas teda õlgadest, ütles talle halvasti ja lõi jalaga vastu istmikku. Näkku ja intiimpiirkonda löömist A.Kuusmann eitab. Esikus mingit löömist ei olnud, sest K.V seal ei käinudki. K.V öelnud A.Kuusmannile, et sinu värav on vangla värav. Kuidas K.V huul veriseks läks, seda A.Kuusmann ei tea. Ta kahetseb oma tegu. Süüdistuses märgitud päeval helistas ta enne kaks korda kiirabisse, kuid ei saanud abi. Kohal käis kiirabi küll, kuid abi ei andnud ja öeldi halvasti. Kolmanda helistamise eesmärk oli abi saada. Oma kõne tagajärgedele ta ei mõelnud, oli endast välja viidud ja sellepärast rääkis nii, nagu on süüdistuses näidatud. Kuidas eritalitused tema telefonikõnele reageerivad, sellele ta ei mõelnud. Ta mõelnud, et kui keegi abi ei anna, siis teeb ise pahandust. Sellepärast ütles oma nimeks K . A.Kuusmann aimas, miks politsei tema ukse taha tuli, aga ta tahtis magada ja ei tahtnud õhtul hilja ust lahti teha. Politsei tuleku ajal olid tal samuti valud. Sellepärast ta helistaski. Ta saab aru, et politseil oli põhjus tema juurde tulla, sest rääkis enne granaadist. Õhkulaskmise jutt oli ainult selleks, et abi saada. Granaati ega mingit relva ei ole tal kunagi olnud ja midagi niisugust kunagi ei teeks. Politseinikke ei lasknud ta oma korterisse seepärast, et tahtis magada. Helistamise ajal oli ta oma kodus üksinda. Sulupere tänaval olemist ta valetas. Kohtu seisukoht KarS § 121 lg. 1 ette nähtud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on A.Kuusmanni tegevuses tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid A.Kuusmanni tegevuses ei ole. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu KV ütlustes, et A.Kuusmann teda süüdistuses nimetatud ajal ja kohas lõi ja sellega füüsilist valu tekitas. Nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks K.V A.Kuusmanni juurde ÜR helistamise peale, sest viimane tahtis A.Kuusmanni juurest tagasi koju saada. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli Ü.R kohalejõudmise ajal WC-s ja A.Kuusmann tuli tagant toast. Neil läks sõneluseks. A.Kuusmann käskinud K.V ära minna ja öelnud, et ei ole teda kutsunud. A.Kuusmann lõi K.V rusikaga näkku vasakule poole vastu huult. K.V oli sel ajal välistrepil ja A. Kuusmann koridoris. Seejärel löönud Kuusmann K.V jalaga initiimpiirkonda. K.V öelnud A.Kuusmannile, et sinu väravad on vangla väravad. Seejärel tõukas A.Kuusmann K.V selja tagant õlgadest ja siis läks ta väravast välja. Löömise tagajärjel K.V ei kukkunud, aga valu tundis küll. Ta pöördus arsti poole. Intiimpiirkonnas oli hematoom, kuid arst seda ei vaadanud. K.V ootas maja juures AU autoga. Ü.R oli enne K.V autosse läinud. K.V rääkis neile toimunust. Ta tunnistab, et tõesti sõimas A.Kuusmanni ja provotseeris. Praegu ei ole tal A.Kuusmanni vastu mingeid pretensioone. Enne A.Kuusmanni juurde minekut oli ta joonud kolme peale 0,7 liitrise pudeli viina Kaitsja taotlusel avaldati K.V poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused, kuna need ei lange kokku kohtuistungil antutega. 11.juunil 2015.a. antud ütluste kohaselt tuli Ü.R K.V saabumise ajal WCst ja A.Kuusmann tuli oma toast välja. A.Kuusmann löönud K.V korterist väljumise ajal jalaga intiimpiirkonda, mille tõttu sai K.V haiget ja ütles A..Kuusmannile et viimane on jube inimene. Edasi liikus K.V majast välja, A.Kuusmann tuli talle järgi ja lõi K.V rusikas käega vastu vasakut õlga. Selle peale hakkas K.V kotiga enda kaitseks vehkima. A.Kuusmannil õnnestus ikkagi lähedale saada ja lüüa K.V rusikaga vastu huult. Kohus leiab, et erinevused löökide järjekorra osas ei sea kahtluse alla K.V ütlusi, et lööjaks oli A.Kuusmann ja et löögid toimusid. K.V ütlusi rusikaga näkku löömise ja vastu selga tõukamise kohta kinnitavad fotod (t.l. 33-35) ja kiirabikaart. (t.l. 36) Viimase kohaselt oli K.V vasaku põse piirkonnas hematoom, alumine huul paistes ja õlaliigese piirkonnas hematoom. Löökide järjekord ei ole asja lahendamisel oluline ja A.Kuusmanni vastuväited tuleb lugeda ümberlükatuks. K.V ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Ü.R ütlused, kes kinnitab, et ta oli sel päeval A.Kuusmanni elukohas ja A.Kuusmann hakkas kohe K.V ülbitsema, kui viimane sinna tuli. Ü.R läks enne sellese autosse, millega K.V oli tulnud ja varsti tuli sinna ka nuttes K.V , kellele oli huul verine. K.V ütles, et A.Kuusmann lõi teda jalaga. Löömist Ü.R ei näinud. Süüdistuses KarS § 263 lg. 1 p. 2 järgi on kriminaalasja menetlus KrMS § 274 lg. 1 alusel lõpetatud A,Kuusmanni käitumises väärteo tunnuste esinemise tõttu. Asja lahendamisel ei ole seepärast olulised patrullileht (t.l. 19-20), A.Kuusmanni poolt numbril 112 tehtud kõne salvestus (t.l. 29-31), protokollid A.Kuusmanni korterisse sisenemise ja korteri läbivaatuse kohta (t.l. 22 ja 23) ning tunnistajate RR ja SL ütlused. Tunnistajad kirjeldavad A.Kuusmanni korterisse sisenemist ja A.Kuusmanni käitumist. Süüdistuses märgitud avaliku rahu ja avalikus kohas käitumise üldnõuste rikkumist s.o. A.Kuusmanni telefonikõnega kaasnenud tagajärgi sündmusega mitteseotud isikute jaoks ja teisi süüks pandud kuriteo koosseisu objektiivseid tunnuseid tunnistajate ütlustest ja teistest eespool nimetatud tõenditest ei nähtu. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid A.Kuusmanni tegevuses ei ole. A.Kuusmann on varem üksteist korda kriminaalkorras karistatud. Isikuvastase kuriteo eest mõistis kohus A.Kuusmanni viimati süüdi 26.märtsil 2010.a. Hilisemad neli süüdimõistmist on varavastaste kuritegude ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Neil põhjustel kohus leiab, et rahaline karistus õiguskorra kaitse huvidele ei vastaks ega oleks küllaldane ära hoidma A.Kuusmanni poolt uute süütegude toimepanemist. Süüd kannatanu K.V löömises ei saa lugeda suureks, kuna tegemist ei olnud kallaletungiga juhuslikule kannatanule. K.V ja A.Kuusmann olid varasemast ajast tuttavad ja K.V on A.Kuusmannile andestanud. Neil põhjustel kohus leiab, et A.Kuusmanni käitumisele avaldab distsiplineerivat mõju ja täidab küllaldaselt karistuse eesmärke vangistus KarS § 121 lg. 1 sanktsiooni pooles ulatuses. Teo toimepanemise asjaolud võimaldavad asendada vangistuse KarS § 69 lg. 1 kohaselt üldkasuliku tööga, milleks A.Kuusmann andis kohtuistungil nõusoleku. KrMS § 180 lg. 1 kohaselt tuleb süüdistatava kanda jätta menetluskulud, milledeks on antud juhul sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. Kohtueelses menetluses on kaitsjale makstud 72 eurot ja kohtumenetluses 432 eurot. Kriminaalasi saabus kohtusse 01.detsembril 2015.a. ja detsembrikuu jooksul jäi kriminaalasi kohtus arutamata A.Kuusmannist mitteoleneval põhjusel. Seepärast peab kohus õigeks mõista sundraha välja 2015.a. kehtinud määras s.o. 585 eurot. 21.oktoobril 2015.a. tagastas kohus sama kriminaalasja prokurörile uue kokkuleppe tegemiseks. Määratud kaitsja tasu oli selleks ajaks 72 eurot. Kriminaalasja tagastamine toimus A.Kuusmannist mitteoleneval põhjusel. Seepärast on õige jätta ka see osa kaitsja tasust riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik