Obsah (10)

§ 178§ 168§ 1721§ 172§ 184§ 506§ 171§ 177§ 1771§ 1701

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-

§ 178lg 3 järgi nõuda mh osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel.

Antud juhul ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja osanik. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et hageja ei osalenud kostja 30.07.2014 osanike koosolekul. Kohtu arvates on ilmne, et 30.07.2014 kostja osanike koosolekul vastu võetud otsus riivab hageja huve ja sellest tulenevalt on hageja isik, kellel on TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastushuvi, st ta võib hageda kostja osanike vaidlusaluse koosoleku otsuse tühisuse tuvastamist. Osaühingu osanike pädevusse kuulub

§ 168lg 1 p 4 järgi juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine.

Osanikud võivad

§ 168

lg 2 kohaselt võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Seega võisid kostja osanikud põhimõtteliselt vaidlusaluse otsuse (juhatuse liikme valimine) vastu võtta. Hageja on oma nõuet esitades leidnud, et ta kutsus tolleaegse juhatuse liikmena korduvalt kokku kostja osanike koosolekuid ning tegi selleks omapoolseid pakkumisi, kuid kostja osanik V.F. ei reageerinud juhatuse pakkumistele ning järelikult on osaniku poolt 30.07.2014 kokku kutsutud koosolek ebaseaduslik

§ 1721mõttes.

Kostja on seevastu leidnud, et hageja ei olnud enam osanike poolt valitud juhatuse liige, mistõttu oli osanikel õiguslikus mõttes endil õigus koosolek kokku kutsuda. Pealegi ei ole hageja

§ 172

lg-s 2 sätestatud nõuetele vastavat koosoleku kutset kordagi osanik V.F.ile saatnud. Äriregistrile 05.09.2008 esitatud kandeavalduse kohaselt otsustati osanike 28.08.2008 koosolekul pikendada juhatuse liikme A.T. volitusi järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks. 28.08.2008 kehtis

§ 184

lg 2 redaktsioonis, mille kohaselt valiti juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei võinud ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Antud juhul on volituse kestvuse andmed märgitud ka registrikaardile, mille kohaselt on A.T. kostja juhatuse liige kuni 28.08.2011 (tl 30). Alates 01.01.2011 kehtib

§ 184

lg 2 redaktsioonis, mille kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud.

§ 506

lg 51 sätestab, et enne 01.01.2011 valitud juhatuse liikme ametiajale kohaldatakse

§ 184lg 2 sätteid juhatuse liikme valimise ajal kehtinud redaktsioonis.

Juhatuse liikme valimise ajal kehtinud

§ 184

lg 2 redaktsioon nägi ette juhatuse liikmete tähtajalisuse nõude, välistades liikmete määramise tähtajatult, mis tähendas, et alates valimisest hiljemalt kolme aasta möödudes isiku kohustused juhatuse liikmena lõppesid, kui juhatuse ametiaega juhatuse liikme nõusolekul osanike otsusega ei pikendatud või teda enne tähtaega tagasi ei kutsutud (vt 3-2-1-39-05 p-d 14, 16). Kuigi hageja on peale 28.08.2011 jätkanud kostja juhatuse liikmena (kohtule ei ole teada, et A.T. ametiaega juhatuse liikmena oleks tema nõusolekul osanike otsusega pikendatud), koostades ja esitades kostja majandusaasta aruandeid, ei ole kohtule esitatud osanike otsust, millest võiks järeldada hageja ametiaja pikendamist tagasiulatuvalt. Samuti ei ole tuvastatav kostja majandusaasta aruannete kinnitamine teise osaniku V.F.i poolt (tl 35-40). Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et OÜ X oli alates 29.08.2011 sisuliselt juhatuseta seoses juhatuse liikme A.T. ametiaja lõppemisega ettenähtud tähtaja möödumise tõttu. Seega ei saanud kostja osanike koosolekut

§ 171

lg 1 järgi kokku kutsuda juhatus, mistõttu jättis kohus tähelepanuta osanik V.F.i 10.06.2014 kostja juhatusele adresseeritud nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks (tl 11), mida hageja ei ole väidetavalt kätte saanud. 3 Mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud sellega, et juhatuse puudumisel on osanikel õigus ja pädevus kokku kutsuda koosolek juhatuse valimiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on osanike koosoleku kutsunud kokku V.F., saates 11.07.2014 teise osaniku A.T. elektronposti aadressile kostja osanike koosoleku kutse (tl 12).

§ 172lg-d 1-2 näevad ette minimaalsed nõuded osanike koosoleku kokku-kutsumiseks.

Kohtu hinnangul vastab V.F.i koostatud kutse (tl 13) sellele ette nähtud vorminõuetele, sisaldades koosoleku toimumise aega, kohta, päevakorda ja otsuse eelnõu teksti, aga ka põhjendusi koosoleku kokkukutsumiseks. Hageja oli 19.07.2014 koosolekust teadlik, vastates 17.07.2014 V.F.ile (tl 12), et ta ei saa koosolekul osaleda. Muu hulgas on hageja märkinud, et ta ei näe vajadust teha muudatust juhatuse liikmete hulgas. Ühtlasi on hageja pakkunud kohtumise soovi korral välja omapoolse aja kokkusaamiseks 22.07.2014 Tallinnas aadressil Käo 40. Eeltoodust tuleneb, et 19.07.2014 osanike koosolek ei olnud otsustusvõimeline ja seetõttu oli V.F. osanikuna õigustatud kutsuma kokku uue (korduv)koosoleku. Kohus nõustus kostjaga, et hageja 17.07.2014 elektronkirja ei saa äriseadustiku tähenduses pidada osaühingu juhatuse liikme valimiseks kokku kutsutava osanike koosoleku kutseks, kuna see ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele. V.F. kostja osanikuna on uut koosolekut kokku kutsudes järginud

§ 171lg-s 6 sätestatut.

Asja materjalidest nähtuvalt saatis V.F. A.T.le 22.07.2014 seaduse nõuetele vastava kostja osanike koosoleku kutse (korduv) (tl 14, 15), mille hageja on samal päeval kätte saanud (tl 14) ja vastanud, et temale väljapakutud aeg 30.07.2014 ei sobi ning pakkunud alternatiivse võimalusena kohtumiseks aja 30.07.2014 Tallinnas, paludes osalemisest eelnevalt teavitada hiljemalt 27.07.2014 (tl 16). Kohus märkis, et viidatud vastust koosoleku kutsele ei saa samuti pidada A.T. poolseks osanike koosoleku kokkukutsumiseks äriseadustiku mõttes. Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones

§-d 168-177). Kohtu hinnangul on kostja osanik V.F. antud juhul seaduses sätestatud korda järginud.

§ 177

lg 1 ei keela osanikul hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks (vt 3-2-1-65-08 p 31). Kohus oli seisukohal, et käesoleval juhul ei ole rikutud hageja õigust saada teada ja olla kohal 19.07.2014 kostja osanike koosolekul ega 30.07.2014 korduvkoosolekul, samuti ei ole rikutud hageja hääletamisõigust ega häid kombeid. Hagejale oli endise kostja juhatuse liikmena teada, et juhatuse liikmeks valimiseks on

§ 184

lg-te 1 ja 2 kohaselt vajalik osaühingu osanike otsus liikmeks valimise kohta ja juhatuse liikme nõusolek. Samas ei teinud hageja ise midagi selleks, mis võimaldanuks teda otsuse eelnõu teksti kohaselt valida kostja uude juhatusse. Kuivõrd kohus jättis hageja hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetlusosaliste kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud. Kuivõrd kostja osales kohtumenetluses seadusliku esindaja kaudu – kõik menetlustoimingud on tehtud elektrooniliselt OÜ X juhatuse liikme V.F.i poolt isiklikult – ei ole kostjal eelduslikult menetluskulusid tekkinud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. A.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus kohtuotsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme – TsMS § 436 lg-t 1, § 436 lg-t 4 ja § 442 lg-t
2. Maakohus ei ole analüüsinud kõiki apellandi poolt esitatud väiteid ja tõendeid. Osanik V.F. ei olnud ebaseaduslikult kokku kutsutud 30.07.2014 osanike koosolekul õigustatud otsuseid vastu võtma seetõttu, et koosolekul ei osalenud või ei olnud 4 esindatud kõik osanikud (OÜ X osanikeks on V.F. ning A.T.). Kohus ei pööranud sellele argumendile tähelepanu; 2) on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Kohus viitas alles kohtuotsuses sellele, kuidas hageja oleks saanud oma jätkuvaid juhatuse liikme õiguseid põhistada ja tõendada. Apellandi jaoks oli üllatuslik, et kohus ei juhtinud varasemalt poolte tähelepanu tõendamiskoormise jaotumisele. Eeltoodust tulenevalt ja kohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu peab apellant koos käesoleva apellatsioonkaebusega esitama tõendeid oma juhatuse liikme volituste kinnitamiseks (s.o et A.T. oli juhatuse liige ka pärast 28.08.2011). Apellant esitab tõendina OÜ X 23.12.2011 osanike koosoleku protokolli, mis on mõlema osaniku, s.o nii A.T. kui V.F.i poolt allkirjastatud 30.12.2011 (lisa 1). Apellant on seisukohal, et tema juhatuse liikme ametiaja pikenemine toimus kooskõlas osanike tahtega ning see on tuvastatav. Järelikult ei olnud tarvis V.F.i poolt 30.07.2014 koosoleku kokkukutsumist. Ühtlasi oleks kohus saanud kontrollida, et 17.07.2014 on apellant kui kostja juhatuse liige esitanud ja kinnitanud registripidajale OÜ X
3. a majandusaasta aruande (lisa 2). Niisamuti on hageja esitanud ka äriühingu 2011-2012 ja varasemaid majandusaasta aruandeid (lisa 3); 3) ei ole 30.07.2014 osanike koosolekul läbiviimisel ja otsuse vastuvõtmisel järgitud varem ära näidatud päevakorda ja otsuse eelnõud. Kohus on ekslikult leidnud, et apellandi osalemisõigust koosolekul ei ole rikutud.
4. OÜ X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub jätta asja materjalide juurde võtmata apellatsioonkaebuse lisad 1-3 ja jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei esine maakohtu tegevuses menetlusõiguse normide rikkumist, sest esimese astme kohus on hinnanud kõiki apellandi poolt esitatud vastuväited ja tõendeid; 2) on kohus õigesti leidnud, et osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones

§-d 168177). Kohtu hinnangul on kostja osanik V.F. antud juhul seaduses sätestatud korda järginud; 3) ei ole kohus rikkunud selgitamiskohustust. Vastustaja leiab, et esimese astme kohtu ülesanne ei ole anda menetluse poolele suuniseid ja õigusnõustamist ning seda eriti veel siis, kui poolt esindab advokaat. Käesoleva vaidluse puhul oli pooltele selge, millistele õiguslikele alustele tuleb vaidluse lahendamisel tugineda; 5) palub vastustaja jätta apellatsioonkaebusega esitatud täiendavad tõendid asja materjalide juurde võtmata. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et uute tõendite esitamine apellatsioonmenetluses on lubatud ja vajalik asja õigeks lahendamiseks, on vastustaja seisukohal, et nendega ei ole võimalik tõendada asjaolu, et apellant oli juhatuse liikmeks ka vaidlusaluse osanike koosoleku otsuse vastuvõtmise ajal; 6) jätab apellant tähelepanuta olulise asjaolu - tegemist on osanike otsusega, mitte juhatuse otsusega. Apellant laadis registri keskkonda 30.12.

1. a kolm dokumenti (allkirjastatud digitaalselt V.F.i poolt 30.12.2011 kell 17:18 ja A.T. poolt 30.12.2011 kell 17:20): põhikirja, osanike otsuse osakapitali konverteerimiseks eurodeks ja uue põhikirja kinnitamiseks ning kandeavalduse. Mõlemad osanikud olid need dokumendid allkirjastanud võrdväärsete osanikena; 5 7) puudub antud vaidluses analoogia Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-65- 08 esitatud asjaoludega, sest puuduvad sellised osanike kaudsete tahteavaldustega otsused, mida saaks lugeda juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks; 8) isegi siis, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et apellant võidi valida vaikimisi (osanike tahteavaldust esitamata ja koosoleku päevakorda lisamata) osaühingu juhatuse liikmeks, ei saa kohus rahuldada apellandi poolt hagiavalduses esitatud nõuet ennistada teda juhatuse ainuliikmeks, sest käesolevaks ajaks on ka alates 23.12.
2. a kulgema hakanud kolmeaastane tähtaeg möödunud 22.12.
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb Tartu Maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid, kuna need on esitatud hilinemisega, apellatsioonkaebuses ei ole esitatud veenvat põhistust, miks ei saanud neid maakohtule esitada ning vastustaja on taotlusele vastu vaielnud. Hageja poolt esitatud osanike koosoleku kokkukutsumise teadetes oli kirjas, et juhatuse liikme A.T. volitused on V.F.i arvates lõppenud. Kui hageja soovis nimetatud seisukohta vaidlustada, siis oli tal maakohtus selleks võimalus. Hagejat esindas vandeadvokaat, kes osutas hagejale õigusabi ja kelle ülesanne muuhulgas on esindatavale materiaalõiguse ja ka tõendamiskoormise selgitamine, seetõttu on käesoleval juhul apellandi etteheited maakohtule selles, et maakohus ei selgitanud, milliseid asjaolusid saab hageja tõendada, alusetud.
6. Maakohus jättis osaniku poolt edastatud koosoleku kokkukutsumise teate tähelepanuta, kuna leidis, et osaühingul juhatus puudus. Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et eeldusel, et hagejal oli juhatuse pädevus, siis ei saa nõustuda apellandi väitega, et ta ei saanud osaniku V.F.i koosoleku kokkukutsumise teadet kätte ning seetõttu puudus osanikul pädevus koosolekut ise kokku kutsuda. Asja materjalidest nähtub, et V.F. edastas teate hageja e-posti aadressile (lk 11), millele edastas ka kõik järgnevad käesolevas vaidluses hageja poolt esitatud e-kirjad ning teiste ekirjade kättesaamise üle vaidlus puudub. Ringkonnakohus leiab, et 10.06.2014 dateeritud e-kirja saab lugeda kehtivaks hageja poolt kättesaamisega. Seadus ei sätesta, et osaniku poolt edastatud koosoleku kokkukutsumise teate saab lugeda kehtivaks, so kättesaaduks üksnes eeldusel, et saaja on andnud kättesaamise kohta eraldi kättesaamisekinnituse. Seaduse kohaselt on piisav teate edastamine tavapärasel viisil, sh e-posti aadressile, mille kaudu juhatuse liige suhtleb. Tahteavaldus on muutunud kättesaamisega TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 mõttes kehtivaks, Osanikul V.F.il oli õigus ühe kuu möödudes juhatuselt koosoleku kokkukutsumise nõudmises ise osanike koosolek kokku kutsuda. Täiendavalt tuleb märkida, et isegi kui asuda seisukohale, et osanikul puudus koosoleku kokkukutsumise õigus, ei tooks see kaasa otsuse tühisust. Äriseadustikus on §-s 1771 sätestatud osanike otsuse tühisuse erialused.

§ 1771

lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. 6 Eeltoodust tuleneb, et eelkõige on otsus tühine, kui see rikub võlausaldajate või avalikkuse kaitseks kehtestatud norme. Heade kommetega on osanike otsus vastuolus, kui osanik tegutses äriühingu või selle majandustegevuse kontrolli haaramise nimel kasutades selles tegevuses ebaausaid võtteid. Käesolevas vaidluses ei ole selliseid asjaolusid poolte poolt esile toodud. Osaniku ja juhatuse pädevuse ulatus, küsimus sellest, kas osanikul oli koosoleku kokkukutsumise õigus, on sisesuhte küsimus ja teatud eeldusel võiks kõne alla tulla

§ 178alusel osanike otsuse kehtetuks tunnistamine.

See ei ole käsitletav osanike koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisena

§ 1771lg 1 tähenduses.

Hagejal oli võimalus kooskõlas äriseadustikus sätestatud õigustega (

§ 1701

, § 173 lg 1–42 § 173 lg 6 ja 7), muuhulgas hääletada kirja teel, võtta vastu kirjalik otsus, osaleda osanike koosolekul esindaja kaudu, või muul viisil oma huve osanikuna esindada, kuid hageja oma õigusi ei kasutanud. Ringkonnakohus leiab, et hagejat oli koosolekust seadusega kooskõlas teavitatud. Asjaolu, et otsuse eelnõus oli märgitud, et päevakorras on kahe juhatuse liikme valimine, kuid valiti üks, ei ole otsuse tühisuse alus. 10. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi