← Eesti

3-16-87/12

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. märts 2016 3-16-87 Sergei Matvejevi (Matvejev) kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks Määruskaebuse esitaja Sergei Matvejev Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  2. veebruari 2016 määrus muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sergei Matvejev esitas 10.01.
  3. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles taotles Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses määruskaebuse esitaja poolt Euroopa Inimõiguste Kohtule adresseeritud kirjade saatmata jätmisega. Kaebuse kohaselt koostas S. Matvejev EIK-ile saatmiseks kaebuse ning esitas selle 16.11.
  4. a vanglateenistujale. Kiri tagastati määruskaebuse esitajale 19.11.
  5. a kuna ümbrikule kleebitud margid olid kasutatud. Määruskaebuse esitaja paigutas kirja uude ümbrikusse ning esitas selle uuesti vanglateenistujale 20.11.
  6. a. 25.10.
  7. a esitas määruskaebuse esitaja EIK-ile teabenõude saamaks teada, kas tema poolt 20.11.
  8. a esitatud kiri jõudis EIK-ini. EIK-i 09.11.
  9. a kirjaga asjas nr 44115/15 teavitati määruskaebuse esitajat sellest, et tema poolt 20.11.
  10. a esitatud avaldus pole EIK-ini jõudnud. Määruskaebuse esitaja nõudis 10.01.
  11. a Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses EIK-ile adresseeritud ja edastatud kirjade saatmata jätmise tuvastamist ning määruskaebuse esitaja diskrimineerimise ja ebainimliku kohtlemise tuvastamist. Kaebusega koos taotles S. Matvejev riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel.
  12. Tartu Halduskohus jättis 02.02.
  13. a määrusega (tl 9-10) menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebuse käiguta. Halduskohus märkis, et S. Matvejevi vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 10.09.
  14. a – 09.01.
  15. a oli S. Matvejevi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 16,95 eurot,
  16. mis ületab nõutava riigilõivu 15 eurot. Seega leidis halduskohus, et tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 esineb alus menetlusabi mitteandmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS S. Matvejev esitas määruskaebuse (tl 16-18) Tartu Halduskohtu 02.02.
  17. a määruse tühistamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  18. Määruskaebuse kohaselt oleks halduskohus määruskaebuse esitaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel pidanud arvestamata kohustuslike väljaminekutega paberi ja pastakate ostmiseks, et määruskaebuse esitaja saaks kirjutada kaebusi kohtule. Samuti peab kinnipeetav säilitama oma sotsiaalseid sidemeid, mistõttu tuleb maha arvata postmarkide ostmiseks kuluv minimaalselt 0,65 senti kuus. Vangistuses isikutel tuleb teha kulutusi näiteks tee, suhkru ja soola ostmiseks, kuna neist on kohalikus toidus puudus ning lisaks kohustuslike kulutusi seebi, šampooni, hambapasta- ja harja ostmiseks, mistõttu on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek vähem kui 15 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  19. Ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.02.
  20. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
  21. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
  22. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete pinnalt, leides, et menetluskulud ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi.
  23. Riigikohus leidis 12.03.
  24. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-3-61-12, et kinnipeetava isikuarvele kantud summadest VangS § 44 alusel tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad on võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas käsutamisõigus. Kuna kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, siis puuduvad neil üldjuhul kulutused eluasemele ja transpordikulud, kuid menetlusabi andmisel on siiski elektriseadmete kasutamise kulud võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad. Määruskaebuse esitaja nimetatud kulutusi toidule, postmarkidele, kirja- ja hügieenitarvetele pole HKMS § 112 lg-s 1 maha arvatavate kululiikidena loetletud ning Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust lugeda neid analoogia korras eluasemele tehtud kulutusteks. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et põhjendatud ei ole lisatoidule ja hügieenitarvete tehtavate kulutuste mahaarvamine (TrtRnKm 26.09.2013, 3-13-1294, p 14; TrtRnKm 27.06.2012, 3-12-625, p 7; TrtRnKm 26.01.2016, 3-16-59, p 7). Samamoodi pole kohtud pidanud vajalikuks arvata maha kulutused postmarkide ostmiseks (TrtRnKm 26.09.2013, 3-13-1294, p 14) või kirjatarvete ostmiseks (TlnRnKm 10.12.2015, 3-15-1862 p 7).
  25. Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus õigesti määruskaebuses nimetatud kululiigid maha arvamata ning leidis, et määruskaebuse esitaja keskmine kahekordne ühe kuu sissetulek perioodil 10.09.
  26. a – 09.01.
  27. a oli 16,95 eurot, millest piisab riigilõivu 15 eurot tasumiseks, mistõttu ei saa talle tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 menetlusabi anda.
  28. Tartu Ringkonnakohus lisab, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt ei anta haldusasjas menetlusabi riigilõivu tasumiseks ka siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas. Seega ka vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, ei anta menetlusabi juhul, kui kohus hindab kaebuse edulootusi väheseks. Käesoleval juhul soovib määruskaebuse esitaja EIK-ile esitatud kirjade saatmata jätmise tuvastamist ning diskrimineerimise ja ebainimliku kohtlemise tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab lisaks õiguste riivele olema määruskaebuse esitajal tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi olemasolu on üks kaebuse rahuldamise eeldustest ning selle väljatoomine on kaebaja ülesanne (RKHKm 06.05.2009, 3-3-1-21-09, p 23). Määruskaebuse esitaja pole väljendanud soovi esitada hiljem kahju hüvitamise nõuet, vaid on oma huvi põhjendanud sellega, et soovib hiljem taotleda enda vangistusest vabastamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei aitaks Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaasa määruskaebuse esitaja eesmärgi saavutamisele, milleks on vangistusest vabastamine. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul piisav alus eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas ning esineb alus menetlusabi andmisest keeldumiseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt.
  29. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 02.02.
  30. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.