Obsah (13)

§ 142§ 407§ 444§ 367§ 173§ 162§ 177§ 138§ 144§ 190§ 179§ 455§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 23. märts 2016. a Võru tn. 12, Põlva tegemise aeg ja koht Tsiviilasja

) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused 2

§ 407

lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks (tl 8). Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt

§-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on kostjale isiklikult kätte toimetatud 09.02.2016. a (tl 43). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6 , 113 lg 1 ning 635 lg 1. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt 770 eurot alates 19.12.

1. a, s.o alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni määraga 0,022% päevas. Kuna hageja on hagiavalduses viidanud seadusega ettenähtud viivise määrale, asub kohus seisukohale, et kui seadusega ettenähtud viivise määr peaks suurenema üle 0,022% päevas, tuleb lugeda, et hageja on vähendanud viivise määra 0,022%-ni päevas, s.o lähtuda tuleb hageja poolt märgitud viivise määrast. Kui aga seadusega ettenähtud viivise määr peaks vähenema alla 0,022% päevas, tuleb lähtuda seadusega ettenähtud viivise määrast. Hagiavalduse esitamise, s.o 18.12.
2. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 9,83 eurot. Kohus on arvestanud viivise seadusjärgses määras, s.o 0,022% päevas põhivõlgnevuselt 770 eurot ajavahemiku 19.12.
3. a - 23.03.
4. a, s.o 96 päeva eest summas 16,26 eurot (770 x 0,022% x 91). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 26,09 (9,83+16,26) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest – 770 x 0,022%, s.o käesoleval ajal 0,17 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus 3

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda.

§ 177

lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt

§ 138

lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tartu Maakohtu 18.11.

1. a määrusega on O. P. antud riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. O. P. riigi õigusabi arvel määratud esindaja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise määramiseks summas 254,64 eurot, millise taotluse on kohus 23.03.
2. a määrusega rahuldanud. Seega on antud asjas menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulud 254,64 eurot.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Vastavalt

§ 179

lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 179

lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse menetluskulude katteks 454,64 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsusele lisatud makseinfos märgitud Rahandusministeeriumi kontole ja viitenumbrile. Nimetatud nõude täitmisega viivitamise korral tuleb

§ 179

lg 9 alusel tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt

§ 455

lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4