lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel.
lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja väidab, et kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu 22.07.2014.a üles. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt - põhivõlga 661, 66 eurot, - viivist 23.07.2014 - 07.03.2016 594 päeva 661,66 x 0,67% x 594 2633, 27 eurot. Hageja väghendab viivist põhinõudeni 661, 66 eurot. - võla menetlemisega seotud kulu (kahju) 16 eurot; - intressi 691, 46 eurot 3 Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud M. G.i interneti keskkonnas esitatud laenutaotluse, laenu andmed, laenulepingu üldtingimused, laenu tagastamise maksegraafiku, isikusamasuse tuvastamise ankeedi, teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning teate nõude menetlemise kohta (tl 19-32). Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Tulenevalt
lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada. Kostja võis esitatud hagiavalduse vastu enda kaitseks vastuväiteid kasutada omapoolseid tõendeid esitamata kuni hageja tõendeid ei esitanud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1137-07 p 13). Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja teostatud maksete laekumine ning milliste nõuete (põhi- või kõrvalnõuete) katmiseks maksed on arvestatud st kostja väidetava laenulepingust nr TL913243 tuleneva täitmata kohustuse (nii põhinõude- kui kõrvalnõuete) suurus. Kohus juhib tähelepanu sellele, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on oma olemuselt tarbijakrediidileping VÕS § 402 mõttes, millest ülesütlemisele laienevad VÕS § 416 piirangud. Kostjale anti laenu 900 eurot tagastamise tähtajaga 1800 päeva. Hagi esitamise ajaks on kostja väidetav põhivõlg 661, 66 eurot. Pärast laenulepingu ülesütlemist so teates nõude menetlemise kohta 05.08.2014.a on märgitud tagastamata laenusummana 780, 80 eurot. Maakohtule esitatud laenu tagastamise maksegraafik ei tõenda täitmata kohustuse suurust. Kohtule jääb selgusetuks hageja intressinõue. Laenu TL 913243 andmete kohaselt oli laenusumma 900 eurot, intress kuni laenu tagastamise tähtajani 1212 eurot. Kohus juhinb tähelepanu, et nõude menetlemise teates on tasumata intressinõue märgitud 1 536 eurot (? , tl 32) Samuti jääb kohtule selgusetuks, millise aja eest intressinõue 691, 46 eurot esitatakse Maksegraafiku järgi tuli esimene makse teha 13.01.2013.a, laenuleping öeldi üles juulis 2014.a Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, kas ja kui palju on kostja lepingu kehtivuse ajal intressimakseid tasunud. Laenulepingu ülesütlemise ajaks so 22.07.2014.a. ei saanud tasumata intress olla 691, 46 eurot. 7. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Arvestades hagihinda lahendas kohus asja lihtmenetluses (
MENETLUSKULUD 8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (
9.
§-de 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. 4
Kohus jätab hagi rahuldamata, järelikult jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kuigi kohus andis 05.04.2016.a pooltele saadetud teates võimaluse esitada pooltel mh ka menetluskulude nimekirjad (tl 53), kumbki pool seda ei teinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.