Obsah (12)

§ 171§ 146§ 22§ 65§ 158§ 162§ 165§ 23§ 150§ 170§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-10876 Tsiviilasi XXX(pankrotis) pankrotimene

§ 171lg-le 1.

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 14.08.

1. a määrusega välja XXX pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi. 29.02.
2. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse XXX (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri aruanne Pankrotimenetluse käik Harju Maakohtu 08.02.
3. a kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek, kohtumäärus on jõustunud. Merike Jaanhold esitas kirjaliku nõusoleku enda nimetamiseks usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks, ainukese võlausaldaja AS Reverta esindaja teatas kirjalikult, et tal ei ole vastuväiteid Merike Jaanholdi nimetamisele usaldusisikuks ning pankrotihalduri tasu suuruse suhtes.
4. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivara menetluses ei olnud. Võlgnik kaotas
5. a haigestumise tagajärjel 100%-liselt töövõime, tema sissetulekuteks on töövõimetuspension 301,61 eurot ja puudega tööealise inimese toetus 53,70 eurot. Elab üürikorteris koos elukaaslasega, üks alaealine ülalpeetav.
6. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. 2 Massikohustused – jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärusega kinnitati pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulutused summas 132,66 eurot, peale jaotusettepaneku kinnitamist kulutusi tehtud ei ole. Pankrotimenetluse kuluks on pankrotihalduri taotletav tasu (ilma käibemaksuta) summas 672 eurot.

1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta rahuldamisjärkude kaupa Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole.
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivaras pandivara ei olnud.
3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata ega teistelt isikutelt saadavat vara ei ole.
4. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara materiaalses mõttes puudus, raha ei laekunud. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele, võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine), nõudeavaldusega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine), pangas allkirjaõiguste ja internetipanga vormistamine, jaotusettepaneku koostamine, pankrotiseaduses sätestatud aruannete ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine. Kokku kulus toimingute teostamisele 8,4 töötundi.
5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Võlausaldaja nimi AS Reverta Tunnustatud nõue 282 181,58 eurot Rahuldamata nõude osa 282 181,58 eurot Võlgnik nõudele vastuväiteid ei esitanud.
6. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja esitada ei ole alust.
7. Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Menetluskulusid ei olnud. Pankrot kuulutati välja ilma ajutise pankrotihalduri menetluseta. Pankrotihalduri tehtud vajalikuks kulutuseks on bürooteenus summas 132,66 eurot, mis sisaldab töökoha üüri, transpordi- ja sidekulu, sekretäri teenust ja kulumaterjale. 3
8. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

1. Pankrotimenetluse lõpetamise õiguslik alus Kohtule esitatud taotluses toodud asjaoludel on kohtul alus lõpetada pankrotivõlgnik XXX pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
2. Pankrotihaldurile tasu määramisest. Pankrotihaldur on läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud toimingud. Pankrotivarasse raha laekunud ei ole, mistõttu taotleb haldur tasu määramist analoogia alusel ajutisele pankrotihaldurile tasu määramisega, so tunnitöö alusel, ja pankrotivõlgnik XXXtagastamatu menetlusabi andmist pankrotihaldurile tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 8,4 tundi ning lähtub analoogia alusel ajutise halduri tunnitasust 80 eurot. Seega moodustab töötasu 672 eurot, millele lisandub käibemaks.
3. Taotlus pankrotivõlgnik XXX tagastamatu menetlusabi andmiseks Arvestades asjaolu, et pankrotivõlgniku pankrot oli välja kuulutatud

§ 171

lg 1¹ alusel ja menetluse jooksul on pankrotivarasse laekunud ainult 37,12 eurot, taotleb pankrotihaldur halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks

§ 65

lg 11 alusel pankrotivõlgniku nimel tagastamatu menetlusabi andmist summas 397 eurot.

1. Kohtudeposiit pankrotimenetluse raugemise vältimiseks Pankrotihaldur on kalkuleerinud pankrotimenetluse jätkamise kulude, mille hulka kuuluvad massikohustused ja pankrotimenetluse kulud, suuruseks 800 eurot.
2. Taotlused Pankrotihaldur palub kohtul lõpetada XXX pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kinnitada pankrotihaldur Peeter Sepperi tasuks 672 eurot ning mõista see välja Toomas Jürgensonilt osas, mida ei kata tagastamatu menetlusabi, so summas 275 eurot ja määrata see OÜ CAPITALIST kasuks, määrata pankrotivõlgnik XXX tagastamatu menetlusabi andmine summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, väljamaksmisega OÜ-le CAPITALIST, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb ning vabastada Peeter Sepper pankrotihalduri kohustustest. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus 4 menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur on 29.02.

1. a kohtule teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu esineb alus menetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse raugemisega. Pankrotihaldur hindas pankrotimenetluse kulusid raugemise vältimiseks 800 eurot ning kohus tegi 02.03.
2. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda deposiidina selleks ettenähtud kontole 800 eurot maksmise tähtajaga 16.03.
3. a. Tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 31.08.
4. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 30.11.
5. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses ühe võlausaldaja II järgu nõue summas 282 181,58 eurot. Võlausaldaja ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on

§ 22lg 5 mõttes muu asjaolu.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Võlausaldajal AS Reverta on jäänud raha saamata summas 282 181,58 eurot.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Haldur on lõpparuandes palunud määrata pankrotihalduri tasu töötundide arvestuse alusel analoogselt ajutise pankrotihalduri tasu arvestusele. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 8,4 tundi ning lähtub tunnitasust 80 eurot. Seega moodustab töötasu 672 eurot, millele lisandub käibemaks 134,40 eurot. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus arvestada tasu määramisel töötasu tunnitöö alusel, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23lg 3).

XXX ainus võlausaldaja AS Reverta on 29.02.2016. a haldurile kirjalikult teatanud, et võlausaldajal ei ole vastuväiteid pankrotihalduri tasu suuruse osas summas 672 eurot. Võlgnik oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Haldur 5 on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud vajalikke pankrotimenetluse toiminguid ning on esitatud aruande kohaselt kulutanud oma ülesannete (sh võlausaldajate üldkoosolekute ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, pankrotiseaduses sätestatud aruannete, jaotusettepaneku ja menetluse lõpetamise taotluse koostamiseks jne) täitmiseks 8,4 tundi. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 672 eurot, millele lisandub käibemaks 134,40 eurot.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab XXX (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud kanda pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud osas, so summas 275 eurot, millele lisandub käibemaks 55 eurot, kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele Toomas Jürgensonilt. Kohustustest vabastamise menetlus Toomas Jürgenson on esitanud 21.07.2015. a taotluse ka enda võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt, so enne pankroti väljakuulutamist.

§ 171

lg 2 p-des 2-5 ammendavalt loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole asjas ilmnenud. Võlausaldaja vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud ei ole. Tulenevalt eelnevast tuleb XXX kohustustest vabastamise menetlus algatada.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole XXX ainus võlausaldaja AS Reverta usaldusisiku kandidaati nimetanud. Kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks määramiseks on kohtule esitanud XXX, võlausaldaja AS Reverta on teatanud, et võlausaldajal ei ole vastuväiteid XXX usaldusisikuks nimetamise suhtes. Tulenevalt sellest nimetab kohus XX X usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel XXX. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 6 samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Sellest tulenevalt on usaldusisik kohustatud esitama kohtule kord aastas usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. XXX tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 23.03.2017. a.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 7