KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Otsuse kuulutamise aeg ja 19.04.2016 Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-16-1947 Hagi ese Elatise nõue Hagi hind 2865 eurot Menetlusosalised Hageja: M M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxx x Hageja seaduslik esindaja: K M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxx x e-post: xxx@xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste e-post: epp.lumiste@apilv.ee Kostja: M M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxx xxx xx epost: xxx@xxx Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista M M igakuine elatis M M (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras, s.o ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (01.01.2016 alates 215 eurot) alates 01.03.2016 kuni M M täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Välja mõista M M tagasiulatuvalt elatis summas 910 (ühekssada kümme) eurot. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks. 2 Elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu
- kuupäevaks K M arvelduskontole nr xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx Swedbank ASis selgitusega „elatis“. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 995 (üheksasada üheksakümmend viis) eurot ja 80 senti. Kostja on kohustatud tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue K ja M M abielust on xx.xx.xxxx sündinud tütar M M. Poolte kooselu lõppes xxxx. aasta septembrikuus ja tütar asus elama ema juurde. Kostja on tütrele elatist tasunud
- aasta novembrikuust alates vastavalt oma äranägemisele. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui ½ kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna
- aastal oli miinimumelatis 177,50 eurot ja
- aastal 195 eurot, on kostja tasunud hagejale
- aastal elatist seaduses ettenähtust vähem 2130 euro ulatuses ja 2015 aastal 940 euro ulatuses. Hagi esitamisele eelneva aasta jooksul, s.o perioodil veebruar 2015 kuni veebruar 2016 on kostja tasunud lapsele elatist kokku 1450 eurot, kuigi oleks pidanud tasuma 2380 eurot. Kuna kostja ei ole täitnud elatise tasumise kohustust nõuetekohaselt, taotleb hageja igakuise elatise väljamõistmist kostjalt seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.03.2016 ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest lähtuvalt miinimumelatise määrast. Hageja vanemate vahel oli suusõnaline kokkulepe, et hageja seaduslik esindaja ei nõua kostjalt elatist, kui hageja lapsepõlvekodu xxxxxx xxxxxxxx xxx xx jääb tulevikus hagejale. Kuna
- aasta oktoobrikuus selgus, et kostja on kinnistu müüki pannud, pöördus hageja seaduslik esindaja kostja poole elatise nõudega, millega viimane vastumeelselt nõustus. Kostja ei ole selgitanud, miks ta tasus elatist „vastavalt võimalustele“ ega esitanud tõendeid oma majanduslike raskuste kohta. Kostja konto väljavõte võimaluste puudumist ei kinnita.
- aasta mai- ja juunikuus, s.o ajal, kui kostja oli töötu, on ta teinud oma kontole suuri sularaha sissemakseid ja novembris 2015 asutanud uue ettevõtte xxxx xx. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks, nõustudes tasuma elatist vastavalt kehtivatele õigusaktidele /tl 24/. Kostja ei nõustu 2015 aastat puudutava nõudega. Kostja tasus elatist vabatahtlikult
- aasta novembrikuust alates, kuigi K M elatist ei soovinud. Kuna summa suuruse osas kokkulepe puudus, maksis ta vastavalt võimalustele. Kohtu seisukoht ja põhjendused PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millises suuruses elatist hageja ka taotleb. Kostja on selles osas 3 hagi õigeks võtnud. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude summas, mille võrra on kostja tasunud elatist seaduses sätestatud miinimumist vähem hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul. Kostja ei ole nõus nimetatud võlgnevust tasuma, kuna elatise suuruse osas kokkulepe puudus ja kostja maksis elatist vastavalt „võimalustele“. Kostja on elatise tasumisel regulaarsuse puudumist põhjendanud muuhulgas töötuse ja asjaoluga, et
- aasta suvel viibis tütar pea kuu aega kostja juures. Vanemate vahel puudub vaidlus selles, et kostja on kohustatud tasuma oma lapsele elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras, kuna puuduvad PKS § 102 lg 2 sätestatud asjaolud, millised võimaldaksid taotleda kostjal elatise vähendamist alla seaduses ettenähtud määra. Vaatamata eelnimetatud kohustuse õigeksvõtule keeldub kostja elatise võlgnevust tasumast, kuna puudus kokkulepe summa suuruse osas, ta oli mõned kuud töötu ning tütar viibis suvel pea kuu aega tema juures. Kohtule esitatud kostja konto väljavõttest nähtuvalt /tl 33/ on kostja perioodil veebruar 2015 kuni veebruar 2016 jätnud elatise täielikult tasumata
- aasta aprilli-, juuni-, augusti- ja oktoobrikuus ning tasunud seaduses ettenähtud miinimumist vähem
- aasta maikuus ja
- aasta jaanuarikuus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja konto väljavõtetest /tl 63-84/ ei nähtu, et see võinuks olla tingitud kostja majandusliku olukorra muutustest. Samuti ei õigustaks majandusliku olukorra ajutine muutus alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist. Enamikel kalendrikuudel on kostja tasunud elatist 200 eurot, milline asjaolu kinnitab, et vaatamata väidetava kokkuleppe puudumisele elatise summa osas, oli kostja teadlik ja arvestas elatise tasumisel seaduses sätestatut. Lapse viibimine ajutiselt teise vanema (antud juhul kostja) juures ei vabasta teda elatise tasumise kohustusest, kui vanemate vahel puudus sellekohane kokkulepe. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmise nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perioodil veebruar 2015 kuni detsember 2015 on kostja tasunud elatist ettenähtust vähem 845 eurot (11x195-1300) ja
- aasta jaanuarikuus 65 eurot vähem (215-150). Seega tuleb kostjalt välja mõista 910 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest summas 995 (üheksasada üheksakümmend viis) eurot ja 80 senti. Kostja õigusabikuludele vastuväiteid esitanud ei ole. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tuleb käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik 4 5