) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud, ning § 130 lg 1 p
Seisuga 18.04.2016 on äriühingu põhivõlg 1 430 940,07 €, millele lisandub maksuvõlalt sissenõutud intress summas 965 368,71 €. Maksuhaldur nõuab vastutusmenetluse käigus sisse 11.09.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/012371-57 ja 29.06.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/013999-43 täiendavalt tasumisele määratud maksuvõlga. 4. Kontrolli käigus selgunud asjaolud ja MTA järeldused: 11.09.2014 maksuotsusega nr 12.2-/012371-57 tuvastatud asjaolud. Maksuhaldur viis maksumenetlust läbi
ja § 59 lg 2 p 1 alusel vastavalt 07.12.2012 korraldusele nr 12.2-3/12371-1 ning tuvastas maksuhaldur, et OÜ Mareenos Grupp kajastas perioodil 08.2012 KMD-l võltstehinguid OÜ-ga Lümer Baltic. Väidetavalt soetas OÜ Mareenos Grupp OÜ-lt Lümer Baltic kakaoube summas 1 483 200 €, sh sisendkäibemaks summas 247 200 €. Soetatud kakaooad müüdi OÜ Mareenos Grupp poolt väidetavalt edasi Läti äriühingule SIA Bul SSS summas 1 240 800 €. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Mareenos Grupp OÜ ostu-müügi tehingust ilmneb vähemalt 3000 € suurune kahjum ning et OÜ-de Mareenos Grupp ja Lümer Baltic vahelises müügilepingus on osapoolte õigused ja kohustused kokkulepitud ebamääraselt, mis ei ole tavapärane. Nt fikseerisid pooled müügilepingus, et OÜ-l Lümer Baltic on õigus keelduda kauba väljastamisest OÜ-le Mareenos Grupp, kui OÜ-le Mareenos Grupp võimaldatud krediteerimise summa (krediidilimiit) on ületatud. Samas ei ole müügilepinguga määratud krediteerimise summat (krediidilimiiti). Lisaks nähtus Mareenos Grupp OÜ raamatupidamise dokumentidest, et äriühing tasus OÜ-le Lümer Baltic kakaoubade eest hilinemistega, aga OÜ Lümer Baltic OÜ Mareenos Grupp suhtes sanktsioone ei rakendanud. Puutuvalt OÜ Mareenos Grupp poolsesse kakaoubade edasimüüki SIA-le Bul SSS tuvastas maksuhaldur, et SIA Bul SSS poolsed arvete tasumised OÜ-le Mareenos Grupp ei ole tavapärased arvete tasumised majandustegevuses. Nt väljastas OÜ Mareenos Grupp Läti äriühingule kakaoubade eest 08.08.2012 ja 09.08.2012 arved nr 001/08 ja 002/08. SIA Bul SSS on tasunud OÜ-le Mareenos Grupp pangaülekannetega perioodil 14.09.2012 – 10.10.2012 selgitustega „INVOICE 001“, „INVOICE 002“ jne. Seega ei ole üheselt tuvastatav, et SIA Bul 2 SSS oleks tasunud OÜ-le Mareenos Grupp 08.08.2012 ja 09.08.2012 väljastatud arvete nr 001/08 ja 002/08 alusel. Taoline ebamäärane arvete tasumine SIA Bul SSS poolt ei võimaldanud OÜ-l Mareenos Grupp rakendada pooltevahelises lepingus kokkulepitud santsioone (nt 0,05% viivist päevas). Selline majandustegevus ei ole tavapärane. Maksuhaldur tuvastas äriühingu esitatud raamatupidamisdokumentidest, et OÜ Mareenos Grupp, kes soetas väidetavalt OÜ-lt Lümer Baltic kakaoube 600 tn, müüs samad kakaooad SIAle Bul SSS edasi koguses 624,6 tn. Lisaks ei selgu maksuhaldurile esitatud CMR-idest, millisel kuupäeval sai SIA Bul SSS OÜ-lt Mareenos Grupp soetatud kakaooad kätte. Maksuhaldur tuvastas maksumenetluse lõppedes, et OÜ Mareenos Grupp osales karusellpettuses ehk väidetavalt OÜ-lt Lümer Baltic soetatud ja edasi müüdud kakaooad jõudsid otsapidi tagasi OÜle Mareenos Grupp. Ka kakaoubade tasumiseks kasutatav raha jõudis tagasi OÜ-le Mareenos Grupp. Eeltoodust tulenevalt määras maksuhaldur OÜ-le Mareenos Grupp täiendavalt tasumisele maksukohustusi summas 247 200 €. 29.06.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/013999-43 tuvastatud asjaolud. Maksuhaldur viis maksumenetlust läbi vastavalt
Maksumenetluses tuvastas maksuhaldur, et OÜ Mareenos Grupp kajastas perioodi 12.2012 – 01.2013 KMD-del võltstehinguid äriühinguga Urgen OÜ. Väidetavalt soetas OÜ Mareenos Grupp Urgen OÜ-lt black carbonit (tehniline süsinik) summas 7 440 120 € ning arvestas tehingutelt sisendkäibemaksu summas 1 240 020 €. Maksuhaldur tuvastas OÜ Mareenos Grupp poolt esitatud dokumentidest, et äriühingu enda raamatupidamisregistris kirjendatud perioodi 12.2012 andmed ei ühti Urgen OÜ arvete sisuga, so kauba maksumus ilma käibemaksuta, käibemaks ja summa kokku. OÜ Mareenos Grupp kajastas perioodi 12.2012 KMD-l andmeid enda raamatupidamisregistris kirjendatud andmete alusel, mitte Urgen OÜ poolt esitatud arvete alusel. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et Urgen OÜ arved ei olnud vastavuses poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepinguga C12-
Maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. MTA alustas OÜ Mareenos Grupp endise juhatuse liikme A.S.i suhtes 11.01.2016 korraldusega nr 13-7/00643-1 /tl 50-52/ vastutusmenetlust. Vastutusmenetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine.
lõikest 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.
lõike 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava
ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
lõike 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, 4 vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Nimetatud normid on õiguslikuks aluseks A.S.ile vastutusotsuse koostamisel.
lg 4 kohaselt tuleb maksuõigussuhetes seadusliku esindaja vastutuse raames § 40 lõikes 1 nimetatud tahtluse või raske hooletuse sisustamisel lähtuda võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 regulatsioonist. Järelikult peab vastutuse tekkimiseks
lg 1 alusel OÜ Mareenos Grupp endine juhatuse liige rikkuma
lõikes 1 nimetatud kohustust kas VÕS § 104 lg 4 tähenduses raskest hooletusest või sama sätte lõike 5 tähenduses tahtlikult. Kokkuvõtlikult on äriühingu seadusliku esindaja vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel Riigikohtu praktikast tulenevalt järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. OÜ-le Mareenos Grupp maksuotsustega täiendavalt tasumisele määratud maksukohustused, mis on äriühingu poolt jäetud tasumata, on tekkinud A.S.i juhatuse liikmeks oleku ajal OÜ Mareenos Grupp valeandmetega KMD-de esitamise tulemusel. A.S., olles Mareenos Grupp OÜ seaduslik esindaja, oli enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas vastutav äriühingu
-ist ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest ehk antud juhul OÜ Mareenos Grupp juhatuse liikmelt A.S.ilt. Seega on käesoleva kontrolli tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus. Maksuhalduri poolt läbi viidud üksikjuhtumite kontrollide raames tuvastati, et OÜ Mareenos Grupp kajastas äriühingu maksuarvestuses valeandmeid, mille tulemusena ei olnud KMD-d korrektsed. Tuginedes maksumenetluses tuvastatud asjaoludele, on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi ning nende kohustuste rikkumise tulemusel sai võimalikuks OÜ Mareenos Grupp KMD-de ebaõigete andmete esitamine ning maksuotsused, millega määrati täiendavalt tasumisele maksukohustusi (vt tabel 1). Tuginedes OÜ Mareenos Grupp maksumenetluses tuvastatud asjaoludele on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.S. on endise juhatuse liikmena rikkunud
§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele
Eelpoolmainitust on maksuhaldur tuvastanud, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev A.S.i solidaarne vastutus OÜ Mareenos Grupp maksuvõla eest summas 1 428 692,20 €. Tabel 1. Juhatuse liikmelt võimaliku vastutusotsusega sissenõutavad maksuvõla summad. Dok. liik KMD/M O KMD/M O KMD/M O Periood Kirjeldus Tähtpäev MO-ga MO-ga Andrey määratud määratud Shelkovniko maksuvõlg maksuvõla vilt VO-ga 08.2012 Käibemaks 20.09.2012 247 200,00 jääk 188 672,20 nõutav 188 672,20 12.2012 Käibemaks 21.01.2013 527 880,00 527 880,00 527 880,00 01.2013 Käibemaks 20.02.2013 712 140,00 712 140,00 712 140,00 Kokku: 1 487 220,00 1 428 692,20 1 428 692,20 5 Põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
kohaldamise eeldus on teiste hulgas ka see, et pärast maksuseadustest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksukohustuslase registrist nähtub, et A.S.ile on tehtud 2015 väljamakseid NNB Union OÜ-st (registrikood 10501803) keskmiselt 355 € kuus. Enne seda samal aastal sai isik väljamakseid keskmiselt 390 € kuus äriühingust OÜ Mareenos Grupp. Isikule on tehtud väljamakseid 2016. a NNB Union OÜ-st keskmiselt 378,33 € kuus. Muud tulud maksuhaldurile teadaolevalt A.S.il puuduvad. Isikul on üks alaealine laps. Maksuhalduri hinnangul ei ole isiku sissetulek piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Seega esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Täitmist tagavate toimingute sooritamine on prognoosotsus, mille tegemisel on oluline arvesse võtta isiku varasemat käitumist. Tabelis 1 märgitud deklaratsioonide esitamisel oli A.S. ainuke juhatuse liige ja kajastas OÜ Mareenos Grupp juhatuse liikmena ebaõigeid andmeid, so kajastati tehinguid, mille eesmärgiks oli maksueelise saamine sisendkäibemaksu ebaõige deklareerimise näol. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Mareenos Grupp poolt väljamakstud raha kauba eest, so nii kakaooad kui tehniline süsinik, jõudis lõpuks taas äriühingule (karusellpettus). OÜ Mareenos Grupp maksuarvestuses ebaõigete andmete kajastamine on oma iseloomult tahtlik tegu ning iseloomustab maksuhalduri hinnangul A.S.i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on maksuhalduri arvates tõenäoline, et sarnaselt võidakse äriühingu endise juhatuse liikme poolt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab maksuhaldur, et on vajalik, proportsionaalne ning põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetme mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine A.S.i osas olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.
lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Käesolevas asjas algab vanima maksunõude aegumistähtaeg 20.09.2012, kuna vanim maksunõue, mis on tasumata jäetud pärineb 2012.a augustikuust (nõue muutus sissenõutavaks 20.09.2012). Kuivõrd OÜ Mareenos Grupp esitas kaebuse 11.09.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/12371-57 tühistamiseks 20.11.2014 ning kaebus jäeti läbivaatamata 25.09.2015 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-14-52859 (määrus jõustus 29.12.2015), peatus perioodi 08.2012 maksunõude aegumine 404-ks päevaks, so 1 aastaks ja 39-ks päevaks (1 kuu ja 9 päeva). Võttes aluseks 5-aastast aegumistähtaega, aegub vanim vastutusotsusega nõutav maksusumma 29.10.2018.
Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-15-12 p-s 50 e) märkinud, et selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. OÜ-le Mareenos Grupp on 11.09.2014 maksuotsusega nr 12.23/12371-57 ja 29.06.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/13999-40 määratud maksukohustused, mis ei ole aegunud. Samuti ei ole maksuvõlg kustutatud ning säilinud on äriühingu õigusvõime. Järelikult on olemas maksuvõlg, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Samuti ei esine maksuvõla aegumise asjaolu (vt taotluse eelmist punkti). Täitetoimingu valik. Maksuhaldur analüüsis A.S.i varalist seisu ning tuvastas, et isikul puudub registervara, so nii kinnis- kui ka vallasvara.
lg 1 p 3 alusel on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
lõikest 1 ja 2 tulenevalt on maksuhalduril õigus anda krediidiasutustele korraldus arestida võlgniku pangakonto ning krediidiasutus on kohustatud maksuhalduri korralduse koheselt täitma.
lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid ainult maksuhalduri loal. Maksuhaldur on seisukohal, et üksnes A.S.i pangakontode arestimine ei ole piisav, et tagada isikule võimaliku vastutusotsusega määratavat vastutuskohustust, so kogusummas 1 428 692,20 €. Sellest 6 tulenevalt leiab maksuhaldur, et on igati põhjendatud seada arest ka A.S.i võimalikele hoiustele kogusummas 1 428 692,20 €. Maksuhaldurile teadaolevalt on hoiukonto omanikul õigus taotleda krediidiasutuselt, kelle juures hoiukonto avatud on, rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks. Seega ei ole välistatud, et juhul, kui A.S.il on lisaks pangakontodele ka hoiukontod, millel olevaid rahasid soovib isik kasutada, ei kanta automaatselt A.S.i pangakontole.
lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Töölepingu seaduse § 29 lõikest 5 ja töötasu alammäära kehtestamise määruse § 1 lõikest 2 tulenevalt ei kuulu A.S.i pangakontode arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 430 €. Maksuhaldurile teadaolevalt on A.S.il üks ülalpeetav (alaealine laps). Andmed tagatise kohta. Tulenevalt
lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur A.S.i vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise
Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
), mistõttu hindab maksuhaldur käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 1 455 984,63 €5 kooskõlas KTS § 34 ja § 35 lõikega
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. HKMS § 265 lg 3 kohaselt loa andmise, sellest keeldumise ning loa muutmise või tühistamise määruse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465. Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte, kui seadus ei sätesta teisiti. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale. 7.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse (vastutusotsuse) sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 8.
lg 2 kohaselt taotluses peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) 7 võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 9. Kohus, kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab, et MTA taotlus vastab
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotluses esitatud põhistuse, faktiväidete ja tõendite alusel on taotlus kohtu hinnangul ka sisuliselt põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Arvestades sealjuures ka maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust on proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib tulevase haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus põhistab oma eeltoodud lõppjäreldust järgmiselt. 10. Taotluse ja esitatud tõendite alusel on selgunud, et äriregistris registreeritud 10.03.2010 OÜ Mareenos Grupp (registrikood 11906755) juhatuse liikmeks oli perioodil 17.06.2010 – 25.08.2015 A.S.. Maksuhalduri menetluses on hetkel OÜ Mareenos Grupp maksuvõlgade sissenõudmine. Seisuga 18.04.2016 on äriühingu põhivõlg 1 430 940,07 €, millele lisandub maksuvõlalt sissenõutud intress summas 965 368,71 €. Maksuhaldur nõuab alustatud vastutusmenetluse käigus sisse 11.09.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/012371-57 ja 29.06.2015 maksuotsusega nr 12.23/013999-43 täiendavalt tasumisele määratud maksuvõlga. OÜ-le Mareenos Grupp maksuotsustega täiendavalt tasumisele määratud maksukohustused, mis on äriühingu poolt jäetud tasumata, on tekkinud A.S.i juhatuse liikmeks oleku ajal OÜ Mareenos Grupp valeandmetega KMD-de esitamise tulemusel. A.S., olles Mareenos Grupp OÜ seaduslik esindaja oli enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas vastutav äriühingu
-ist ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel OÜ Mareenos Grupp maksuvõla eest, ehk antud juhul juhatuse liikmelt A.S.ilt. Tuginedes OÜ Mareenos Grupp maksumenetluses tuvastatud asjaoludele on kohtu hinnangul usutav maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.S. endise juhatuse liikmena on rikkunud
§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele
Seega on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks seadusest tulenev A.S.i solidaarne vastutus OÜ Mareenos Grupp maksuvõla eest summas 1 428 692,20 €. Esitatud andmetest nähtuvalt ei ole isiku sissetulek piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Seega esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Täitmist tagavate toimingute sooritamine on prognoosotsus, mille tegemisel on oluline arvesse võtta isiku varasemat käitumist. OÜ Mareenos Grupp maksuarvestuses ebaõigete andmete kajastamine on oma iseloomult tahtlik tegu ning iseloomustab maksuhalduri hinnangul A.S.i suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse, mistõttu on tõenäoline, et sarnaselt võib äriühingu endine juhatuse liige suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus maksuhalduriga, et on vajalik, proportsionaalne ning põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetme mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine A.S.i osas olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. On tuvastanud, et A.S.il puudub registervara, so nii kinnis- kui ka vallasvara.
lg 1 p 3 alusel on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
lõikest 1 ja 2 tulenevalt on maksuhalduril õigus anda krediidiasutustele korraldus arestida võlgniku pangakonto ning krediidiasutus on kohustatud maksuhalduri korralduse koheselt täitma.
lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid ainult maksuhalduri loal. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et üksnes A.S.i 8 pangakontode arestimine ei pruugi olla piisav, et tagada isikule võimaliku vastutusotsusega määratavat vastutuskohustust kogusummas 1 428 692,20 €. Sellest tulenevalt leiab kohus, et on igati põhjendatud anda MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks A.S.i panga- ja hoiukontodele Eesti krediidiasutustes kogusummas 1 428 692,20 eurot. 11. Kohus märgib, et MTA taotluses on põhjendatult märgitud, et tulenevalt
lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur A.S.i vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt (piisavaks asendustagatise väärtuseks on 1 455 984,63 €) ning et juhul, kui A.S. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 1 428 692,20 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.