MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili L

) regulatsioonist ei tulene, palju apteeke võib ühes vallas või linnas apteegiteenust osutada, ainuke erand puudutab haruapteekide asutamist, kus on kindlaks määratud, milline peab olema ühe linna või valla elanike arv, kus haruapteek asub 2 2 (

§ 30lg 91).

Ühtlasi ei tulene õigusaktides ka seda, millisesse suurusjärku peaks jääma apteekide kliendibaas. Vaba turumajanduse tingimustes on aktsepteeritav, et klientidel on võimalik valida erinevate teenusepakkujate vahel. Eelnevast tulenevalt ei saa välistada, et uue teenusepakkuja tegevuse tõttu võib juba turulolijate kasumis täheldada mõningast langust. Juba tegutseva apteegi huvi olemasoleva olukorra püsimise vastu ei saa pidada olulisemaks turule tulija ettevõtlusvabadusest ja huvist olukorra muutmise vastu. Kaebajale on tegevusluba väljastatud juba 17.06.2015, mistõttu on talle tekkinud õigustatud ootus, et tema tegevusluba kehtib ka tulevikus ning et ta ei tee ega ole teinud apteegi avamiseks alusetuid kulutusi. Eriti arvestades, et OÜ Samfred peab apteegipinna viima vastavusse apteegiteenuse osutamiseks kehtestatud nõuetele, et ta saaks loa tegevust jätkata. Ka vastustaja märgib, et OÜ-l Samfred puuduvad võimalused apteegiteenuse osutamiseks vajalike kulutuste edasilükkamiseks, kuna tegevusloa muudatuse otsuse tegemiseks peavad olema täidetud ravimite käitlemise nõuded ja kolmas isik peab olema valmis täitma apteegiteenuse osutamisega kaasnevaid kohustusi. Kaebaja on kandnud kulusid seoses apteegipinna ettevalmistamisega, sisustuse tellimisega ja tööjõu leidmisega, sh pidanud läbirääkimisi ja sõlminud eellepinguid töötajatega. Arvestades kaebaja selgitusi proviisortööjõu nappuse kohta, tuleb lugeda usutavaks, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel halveneks OÜ Samfred võimalus leida kvalifitseeritud töötajaid. Kaebaja on esialgse õiguskaitse kohaldamisel sunnitud endiselt tasuma üüri ning lisaks kandma lepingu rikkumisest tulenevaid muid sanktsioone. Samuti ei saa välistada, et üürileandja ütleb OÜ-ga Samfred sõlmitud lepingu üles, mis takistaks OÜ-l Samfred lõplikult apteeki avada. Nõustuda ei saa kaebajaga, et avalik huvi saaks OÜ Samfred apteegi avamisega kahjustada. Uue apteegi avamisel Jõgeva linna elanike valikuvõimalus apteegiteenuse osutajate vahel valida suureneb, laieneb tootevalik ning konkurentsist tulenevalt võib hinnatase muutuda. Alusetu on kaebaja väide, et OÜ-l Samfred puuduvad patsiendi tervist kaitsvad professionaalsed teadmised ja kutse-eetikareeglid. OÜ Samfred seisukohast nähtub, et ta soovib Jõgeva Keskuse Apteeki tööle kvalifitseeritud töötajaid. Seega oleks tagatud patsientide heaolu. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. OÜ Jõgeva Apteegid esitas Tartu Halduskohtu 12.04.2016. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Esialgse õiguskaitse korras keelata Ravimiametil kuni haldusasjas nr 3-16-592 kohtulahendi jõustumiseni OÜ Samfred tegevusloa nr 743 muutmine viisil, mille tulemusel lõpeb OÜ Samfred tegevusloa peatumine/majandustegevusest ajutine loobumine ja OÜ Samfred saab avada apteegi Jõgeva linnas Aia tn 33 või alternatiivselt peatada esialgse õiguskaitse korras Ravimiameti 17.06.2015. a otsuse nr IN-1-3/15/117 ja selle alusel OÜ-le Samfred väljastatud tegevusloa nr 743 kehtivus kuni haldusasjas nr 3-16-592 kohtulahendi jõustumiseni. Määruskaebuse kohaselt lähtus halduskohus valest eeldusest, et ravimite jaemüügiturg on tavapärane liberaalsetele vabaturumajanduse reeglitele alluv turg. Kuna iga ravim on mürk ning ravimit võib kasutada, kui kasu kaalub üles kahju, saab ravimiturg toimuda üksnes väga selgete reeglite ning turupiirangute tingimustes. Ravimiseaduse ja selle rakendusaktidega on reguleeritud nii ravimite hulgimüüjate kui apteekide tegevus ning see kõik on seadusandja poolt loodud rahvatervise ja patsiendi kaitse eesmärgil. Sellest eesmärgist tulenevalt ei ole Eestis lubatud käsimüügiravimite müük toiduosakondades ja piiratakse apteegis müüdava kauba sortimenti. Samadel eesmärkidel on vertikaalse integratsiooni piiranguga (

§ 42

lg 5) lahutatud ka ravimite hulgi- ja jaemüügiturg ning kehtestatud proviisorite omandipiirang (

§ 41lg 3).

Eesti ravimite jaemüügituru eripära on senini olnud vertikaalselt integreeritud apteegikettide turu valitsemine. Eesti apteegiturgu iseloomustavateks näitajateks on vähene elanike arv, turu väiksus, kuid äärmiselt suur apteekide arv ja kontsentratsioon. 3 3 Olukorras, kus seadusandja on selgelt ja põhimõtteliselt ümber defineerinud Eesti apteegituru alused ja sätestanud kvaliteetse apteegiteenuse garantiina proviisorapteegi, ei saa Ravimiamet ja ka Konkurentsiamet soodustada üleminekuaja jooksul ketiapteekide laienemist ja raskendada seadusmuudatuste rakendamist üleminekuperioodi lõpul. Selline tegevus on vastuolus avalike huvidega, nagu seda on ka vertikaalselt integreeritud, hulgimüüjast sõltuvate apteegikettide tegevuse turuosa laienemine proviisorapteekide arvelt. Pikas perspektiivis ei ole õige eeldada, et uue teenusepakkuja turuletulekuga suureneb klientide valikuvõimalus, paraneb teenuse kvaliteet, laieneb tootevalik ning alaneb hind. Isegi kui lühiajalises perspektiivis võib mõni nimetatud efektidest esineda, ei ole peaeesmärgina kasumi teenimisele orienteeritud ketiapteegi poolt elanikkonda tundva proviisorapteegi turuosa hõivamine lõppastmes kuidagi patsiendi ega ka avalikes huvides. Esialgse õiguskaitse eelduseks ei ole kaebaja majandustegevuse tõenäoline lõppemine kohtumenetluse jooksul. Selline esialgse õiguskaitse vajaduse lävend on ebaproportsionaalselt kõrge ega ole päris elus kindlalt prognoositav. Puudutatud isik ei ole apteegiteenuse osutamist alustanud, ta on ise taotlenud majandustegevuse peatamist. Normaalses turusituatsioonis oleks vähetõenäoline, et vastutustundlikku proviisorapteeki soovitakse avada väheneva rahvastikuga ning juba mitut apteeki omavas Jõgeva linnas. Juba ainuüksi see viitab turu moonutatusele ja laiaulatuslikule turuvõitlusele. Halduskohtu viide, justkui oleks kaebaja sooviks oma turupositsiooni säilitamine, ei ole põhjendatud ega tugine kaebaja seisukohtadele ega juhtumi asjaoludele. Kaebaja soov ja õiguspärane ootus asjas on see, et turule ei siseneks pärast asjaomaste piirangute vastuvõtmist ravimiseaduse nõuetele mittevastavad ja turgu oluliselt moonutavad ettevõtjad, kes omavad võimekust halvendada oluliselt kaebaja majandustegevust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes ja hoiaks ära kahju tekkimise nii kaebajale kui ka puudutatud isikule. Esialgse õiguskaitse kohaldamine aitaks vältida kaebaja käibe olulist langust ja sellest põhjustatud kulude ja investeeringute kokkuhoidu, võimalikku töötajate vallandamist ja üleostu, haruapteegi sulgemist ning võimalikku pankrotiohtu. Puudutatud isik ei ole ilmselt teinud märkimisväärseid kulutusi apteegi avamiseks, kuna tema majandustegevus on peatatud, apteegi asukohaks valitud hoone ei ole valmis, töötajatele ei ole palka makstud, renti pole makstud ning pole esitatud tõendeid sisustuse ostmise kohta. Puudutatud isikul ei ole tekkinud oma õigusvastasest tegevusest mistahes õigustatud ootust. OÜ-l Samfred tuleb õigustatud ootuse tekkimisel või mittetekkimisel arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega – mh sellega, et puudutatud isik esitas tegevusloa taotluse kaks päeva enne proviisori omandipiirangu jõustumist, samal ajal teades, et ta sellele nõudele ei vasta. Samuti oli puudutatud isik teadlik, et teda seostatakse vertikaalselt integreeritud ketiapteegiga, mille tõttu ei vastaks ta ka

§ 42

lg 5 nõudele ja, et tema ja paljude teiste ketiapteekide ning vastustaja tegevus on viimasel ajal laiaulatuslikult halduskohtutes vaidlustatud. Kõigele lisaks oli puudutatud isik teadlik, et ta taotleb tegevusluba lammutatavasse hoonesse ning, et see võib osutuda problemaatiliseks. Nimetatud asjaolude valguses ei ole õige halduskohtu järeldus, et puudutatud isikul on tekkinud õigustatud ootus apteegi avamiseks.

1. Ravimiamet leidis vastuses määruskaebusele, et halduskohtu määrus on põhjendatud ja määruskaebuses esitatud põhjendused ei ole aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mistõttu tuleb jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei kaasne kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega selliseid pöördumatult kahjulikke tagajärgi, mida ei esinenud kaebaja suhtes juba enne 24.07.2015 Ravimiameti otsust, mille alusel lubati puudutatud isikul ajutiselt majandustegevusest loobuda. Arusaamatu on kaebaja väide, et puudutatud isikul ei saa olla tekkinud õigustatud ootust apteegi avamiseks, kuna puudutatud isikul juba oli õigus apteegiteenuse osutamiseks vastustaja 17.06.2015 otsuse alusel. Asjaolu, et kaebajal võib olla vajalik hilisemalt mõni vastustaja haldusakt vaidlustada, ei saa pidada kaebaja suhtes selliseks ebamõistlikuks 4 4 piiranguks või kohustuseks, et oleks õigustatud selle vältimine esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Tegevusloa väljaandmiseks või andmisest keeldumiseks ei hinnata üksnes esitatud andmete ja dokumentide vastavust, vaid ka esitatud andmete sisu, ravimite käitlemiseks loodud tingimuste vastavust kontrolliesemele, milleks on majandustegevuse põhinõuded, isikulised-, informatsioonilised- ja esemelised nõuded. Nimetatud asjaolust on teadlik ka kaebaja, mistõttu on asjakohatud kaebaja kahtlused tegevusloa väljaandmisel nõuetele vastavuse kontrollimise puudustele. Ravimiamet väljastas tegevusloa alles peale kõigi ravimite käitlemiseks vajalike tingimuste loomist 17.06.2015, st, et ka apteegiruumid olid valmis ja sisustatud apteegiteenuse osutamiseks.
2. OÜ Samfred leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole kaebuses taotletud eesmärkide saavutamine kohtuotsusega võimatu või oluliselt raskendatud, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja huvide kaitseks vajalik. Kaebaja ei ole lähtunud patsientide tervise kaitsest ja avalikest huvidest, vaid tegelikuks sooviks on pahatahtlikult takistada OÜ Samfred majandustegevust kaebuse menetlemise ajal. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja viited justkui ei kohalduks Eesti apteegiturule turuvabaduse põhimõtted. Apteegiteenuse osutajad peavad järgima seadustest tulenevaid nõudeid, kuid muus osas on tegemist vabalt konkureerivate ettevõtjatega. Konkurents seadustest tulenevaid nõudeid täitvate ettevõtjate vahel ei kahjusta patsientide tervise kaitset. Uue teenusepakkuja turuletulek suurendab klientide valikuvõimalust, teenuse kvaliteeti, toote valikut ja hinnataset ehk patsientide heaolu. Kaebaja ei saa ära hoida uute apteekide avamist või konkurentsisituatsiooni muutumist. Jõgeva linnas uue apteegi avamisega kaebaja majandustegevusele kaasnevate võimalike mõjude näol on tegemist paratamatusega, millega peab turumajanduse põhimõtetest lähtuvalt arvestama. Kaebaja käsitlusest lähtudes on ketiapteekidena käsitletavad ka OÜ Jõgeva Apteegid poolt käideldavad apteek Jõgeva linnas Piiri tn 6 ning haruapteek Jõgeva linnas Aia tn
3. Nimetatud apteekides osutab Jõgeva Apteegid OÜ teenuseid Apteekide Koostöö AS apteegiketile kuuluva kaubamärgi APHOTHEKA all. Kaebaja viidates vertikaalse integratsiooni keelule, on ise seotud kaubamärgi omanikuga Apteekide Koostöö AS ning seeläbi ka ravimite hulgimüügi kontserniga Magnum AS. Eelnevast tulenevalt ei ole tõene kaebaja väide justkui oleks OÜ Jõgeva Apteegid apteekide puhul tegemist mitteketiapteekidest proviisorapteekidega, mida tuleks väidetavalt patsientide huvidest lähtudes eelistada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ega proportsionaalne ning Ravimiameti otsuse muutmise keelamine või selle kehtivuse peatamine ei ole avalikes huvides. Kaebaja ei ole tõendanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saaksid avalikud huvid konkurentsi suurenemisel kahjustatud. Usutav ei ole, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel suletaks Jõgeva linnas suurest konkurentsist tulenevalt mõni apteek. Uue apteegi avamine Jõgeva linnas ei kahjusta avalikke huve, kuna see ei too apteegiteenuse tarbijatele kaasa teenuse kättesaadavuse või kvaliteedi taseme langust, valikuvõimaluse vähenemist või hindade tõusu. Kaebaja väited hilisemast OÜ Jõgeva Apteegid tegevuse lõpetamisest on hüpoteetilised. Jõgeva Keskuse Apteek oleks esimene OÜ Samfred poolt Jõgeva linnas avatav apteek. Kaebaja vaidlustas OÜ-le Samfred väljastatud tegevusloa ligi üheksa kuud pärast selle väljaandmist. Seetõttu on OÜ-l Samfred tekkinud õigustatud ootus, et tema tegevusluba kehtib ka tulevikus ning, et ta ei tee ega ole teinud apteegi avamiseks alusetuid kulutusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tekiks kahju OÜ-le Samfred seeläbi, et ettevõtjal puuduks võimalus kantud kulutusi kas või osaliselt apteegiteenuse osutamise arvelt katta. Ka avamata apteegi osas on OÜ Samfred kohustatud tasuma üürimakseid. Lisaks võib apteegi mitteavamine tuua OÜ-le Samfred kaasa üürilepingust tulenevaid sanktsioone või isegi üürilepingu ülesütlemise. OÜ Samfred on kandnud kulutusi ka avatavasse apteeki tööjõu leidmiseks. 5 5 Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole ka kõigi menetlusosaliste suhtes proportsionaalne. OÜ-le Jõgeva Apteegid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad hüpoteetilised ja ajutised negatiivsed mõjud on vähemkoormavamad kui OÜ-le Samfred esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnev pöördumatu kahju. Ainuüksi asjaolu, et apteek on avamata, ei tee proportsionaalseks selle pikalt ette planeeritud avamise keelamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Jõgeva Apteegid määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.04.
5. a määrus muutmata. Ükski määrusekaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
6. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Halduskohus on õigesti leidnud, et ei saa tõenäoliseks lugeda, et kaebaja peab kolmanda isiku poolt apteegi avamisega seoses lõpetama majandustegevuse kohtumenetluse kestel. Samuti ei saa kaebajale kahjulikuks tagajärjeks lugeda ka tema poolt lisainvesteeringute tegemist.
7. Riigikohtu üldkogu on 09.12.
8. a otsuse nr 3-4-1-2-13 p-des 112, 133, 135 ja 136 leidnud, et apteegiteenus ei ole teenus, mida suudetaks pakkuda ainult juhul, kui teenust saadakse pakkuda konkurentsita või vähese konkurentsita. Apteegipidajatel ei ole põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabaduse alusel õigus nõuda riigi sekkumist apteegituru toimimisse nende turuosa tagamiseks. Praegusel juhul on sisuliselt kaebus just suunatudki sellele, et kaebaja leiab, et kolmanda isiku poolt apteegi avamine rikub tema õigusi sellega, et tema majanduslik tegevus võib sellega seoses halveneda, kuna kolmas isik võib ära võtta osa tema kliente. Seega on halduskohus õigustatult leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine sellel alusel ei ole õigustatud.
9. Samuti on halduskohus õigustatult viidanud ka sellele, et uue kolmanda isiku apteegi avamisega ei sa kahjustatud ka avalik huvi. Kohaliku elanikkonna valikuvõimalus erinevate apteekide vahel suureneb, võib laieneda ka tootevalik ning konkurentsist tulenevalt võib muutuda ka pakutavate kaupade hinnatase. Kõik see on ringkonnakohtu arvates vaadeldav avaliku huvina. Samuti nähtub haldusasja materjalidest, et kolmas isik on teinud kulutusi apteegi avamiseks, kuna 16.05.2015 on vastustaja kontrollinud, et kavandatava apteegi ruumid vastavad esitatud nõuetele. Seega oli kolmas isik teinud kulutusi nõuetekohase apteegi avamiseks. Vastustaja on kinnitanud, et ta oli teadlik ehitise renoveerimisest ning ka sellest, et ehitise omanik soovib apteegiga üürisuhet jätkata. Samuti on Konkurentsiamet vastustajale kinnitanud, et kolmas isik vastab

§ 42lg-s 5 sätestatud üldapteegi tegevusloa omaja nõuetele.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kolmandal isikul on tekkinud ka õiguspärane ootus, et tema kasuks antud haldusakt jääb kehtima. Tegevusluba väljastati kolmandale isikule 17.06.2015, kuni 01.08.2015 oli tal õigus selle alusel osutada apteegiteenust. Ajavahemikuks 01.08.2015-01.08.2016 oli tegevusluba peatatud tema taotlusel seoses ehitise renoveerimisega. Samuti on kolmas isik õigesti viidanud ka sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole tal võimalik apteegiteenuse osutamise abil võimalik katta juba tehtud kulutusi, ta on kohustatud maksma üürimakseid, samuti võib apteegi mitteavamine tuua kaasa täiendavaid kohustusi ja kulutusi. Kolmas isik on teinud kulutusi 6 6 tööjõu leidmiseks. Seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajal puuduvad sellised õigused, mille rikkumist ei oleks hiljem võimalik kõrvaldada ja puudub alus esialgse õiguskaitse kohadamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi