3-15-2784/22

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 19.05.2016, Tartu 3-15-2784 Betoner OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.08.

1. a maksuotsuse nr 12.2-3/029969-27 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 27.04.
2. a määrus Betoner OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Betoner OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta Betoner OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 10.08.
5. a maksuotsusega nr 12.2-3/029969-27 Betoner OÜ-d (endine ärinimi Marico Betoon OÜ) tasuma maksusumma 47 392,61 eurot.
6. MTA jättis 09.10.
7. a vaideotsusega nr 6-1/3001-2 rahuldamata Betoner OÜ vaide MTA 10.08.
8. a maksuotsuse nr 12.2-3/029969-27 tühistamiseks.
9. Betoner OÜ esitas 06.112015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.08.
10. a maksuotsuse nr 12.2-3/029969-27 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles ta palus peatada maksuotsuse täitmine kaebuse lahendamiseni ja jätta kaebaja maksuvõlglaste nimekirja kandmata. Kaebaja märkis, et maksuotsuse täitmisel langeks talle lühikese aja jooksul märkimisväärne rahaline koormus, mis võib viia maksejõuetuseni. Ka leidis kaebaja, et maksuvõla kohesel sissenõudmisel ning ettevõtte andmete avaldamisel maksuvõlglasena avalikes andmebaasides on pöördumatu tagajärg, see mõjub ettevõtte likviidsusele ja majandustegevusele hävitavalt, mis võib omakorda viia pankrotistumiseni.
11. Tallinna Halduskohus andis 16.11.2015 määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatas MTA 10.08.
12. a maksuotsuse täitmise nii, et maksuhalduril on lubatud teha maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud toiminguid. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata osas, milles kaebaja taotles maksuvõla avalikustamise keelamist. Kohus märkis, et kaebaja on tegutsev ettevõte, kellel on töös objektid üle Eesti ning kaebaja pangakontolt nähtuvad pidevad sissetulekud ja väljaminekud, ka on kaebaja järjekindlalt deklareerinud käivet, millest nähtub äritegevuse toimumine. Kohus leidis, et kuivõrd kaebajale kui tegutsevale ettevõttele peavad jääma vahendid igapäevaseks toimimiseks, kaalub see üles avaliku huvi maksude viivitamatu laekumise vastu. Kohus nõustus, et mõningateks ohumärkideks võib pidada majandusaasta aruande esitamata jätmist ja registervara puudumist, kuid need ei tingi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist, kuivõrd ehitustegevus ei nõua tingimata registervara olemasolu ning toimiva äriühingu korral ei tähenda maksuvõla olemasolu ja majandusaasta aruande esitamata jätmine, et kaebaja võiks kohtumenetluse jooksul esialgse õiguskaitse kohaldamisest sõltumata lõpetada tahtmatult või tahtlikult oma majandustegevust.
13. MTA esitas 13.04.2016 taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks. MTA märkis, et Betoner OÜ on esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja ajutise pankrotihalduri 23.03.
14. a aruandele tuginedes muutub käesoleval juhul esialgse õiguskaitse jätkuva kohaldamise korral kaebaja maksuvõla sissenõudmine nii kaebajalt kui ka temaga solidaarselt tema seaduslikult esindajalt kas oluliselt raskendatuks või väga suure tõenäosusega jääbki kaebaja maksuvõlg tasumata.
15. Tartu Halduskohus rahuldas 27.04.
16. a määrusega MTA taotluse Betoner OÜ suhtes kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Määruse põhjendused: 1) Tartu Maakohus otsustas 25.04.
17. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-2986 lõpetada Betoner OÜ pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Muutunud asjaolude pinnalt puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Tartu Maakohus on raugemise alusena märkinud pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1, mille kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sõltumata sellest, et Tartu Maakohtu 25.04.
18. a määrus ei ole käesolevaks hetkeks jõustunud, ei ole kaebaja antud juhul tegutsev ettevõte. Tõendatud on kaebaja maksejõuetus. Ajutise panktorihalduri aruandest ja Tartu Maakohtu määrusest nähtuvalt puuduvad kaebajal vahendid maksusumma tasumiseks. Ka puudub kaebajal registervara, mille arvelt maksusumma tasuda. Seejuures on kaebaja ise esitanud Tartu Maakohtule pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. 2) Kaebaja on olukorras, kus ettevõtluse jätkamine ei ole enam tõenäoliselt võimalik, siis ei saa maksuvõla sundtäitmine, s.h kaebaja arvelduskontode arestimine tekitada kaebaja majandustegevusele pöördumatuid tagajärgi. Arvestades asjaolu, et tegemist on sisuliselt äriühinguga, kelle majandustegevus on lõppenud, ei saaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine enam tema olukorda halvendada. Kuna äriühingul majandustegevust käesoleval ajal ei toimu, siis on äärmiselt kaheldav, et maksude laekumine ka hilisemalt toimuks. Avalikku huvi riivab see, kui maksusumma jääb üldse laekumata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
19. Betoner OÜ esitas 12.05.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.04.
20. a määrus ja jätta uue määrusega rahuldamata MTA taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Kaebaja leiab, et olukorras, kus MTA-l on võimalik kasutada maksuvõla sissenõudmiseks 2 põhimõtteliselt kõiki talle seadusega antud vahendeid, v.a sissenõude pööramine kaebaja rahalisele õigusele, ei saa esialgne õiguskaitse mingil viisil tingida maksuvõla sissenõudmise võimatuks muutumist. Kaebaja märgib, et vaidlust ei ole selle üle, et tal puudub vara ja esialgse õiguskaitse tühistamine ei anna MTA-le eelist maksuvõla sissenõudmisel ega muuda MTA jaoks maksuvõla sissenõudmist lihtsamaks, kuid samas kahjustab konto arestimise võimaluse andmine võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi. Kaebaja arvates on kohtu kaalutlused arusaamatud, sest ühelt poolt möönab kohus, et kaebaja majandustegevus lõppeb pankroti tõttu, kuid teisalt peab õigeks anda MTA-le võimalus sekkuda kaebaja majandustegevusse.
21. MTA esitas 18.05.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta Betoner OÜ määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et määruskaebuses esitatud väited on alusetud ning põhjendatud on halduskohtu järeldus, et äriühingu olukorda, kelle majandustegevus on lõppenud, ei saaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine enam halvendada ja on äärmisel kaheldav, et maksude laekumine ka hilisemalt toimuks ning avalikku huvi riivab see, kui maksusumma jääb üldse laekumata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et Betoner OÜ määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
23. Vaidlustatud Tartu Halduskohtu 27.04.
24. a määrusest nähtuvalt on halduskohus rahuldanud MTA taotluse tühistada Betoner OÜ suhtes kohaldatud esialgne õiguskaitse, sest muutunud asjaolude pinnalt leidis halduskohus, et kaebajal puudub täielikult esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
25. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuvõla sissenõudmise võimatus tingitud käesoleval juhul asjaolust, et kaebaja puhul on tõendatud tema maksejõuetus. Ringkonnakohtu hinnangul võib käesolevaks ajaks Tartu Maakohtu 25.04.
26. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-2986 (III kd, tl 199202p) olla jõustunud, kuivõrd määruse edasikaebamise korra kohaselt võivad määruse peale esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohtu eelnimetatud määrus on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 25.04.2016 (https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik /teadaanne? teate_number=942015) ja sellest möödunud 15 päeva jooksul ei ole ringkonnakohtu andmetel võlgnik ega võlausaldaja määruskaebust esitanud. Maakohtu määrusega lõpetati Betoner OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Reeglina on võlgnik pankrotimenetluses lootusetus majandusseisus, mis nähtub ka ajutise pankrotihalduri aruandes (III kd, tl 156-163p) märgitust. Eeltoodu toetab igati halduskohtu järeldust, et kaebaja ei ole antud juhul tegutsev ettevõte. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise üheks eelduseks on see, et taotlejal peab esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohatud kaebaja väited maksuvõla sissenõudmise lihtsuse või MTA-le antava eelise kohta, kuivõrd kaebaja jätab tähelepanuta, et kohtul tuleb hinnata asjas hoopiski esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Seda on halduskohus vaidlustatud määruses ka teinud. Kaebaja ei ole aga määruskaebuses esialgse õiguskaitse jätkuva kohaldamise vajadust kuidagi põhistanud. Käesolevas asjas võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibi kahjustamise väide ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane, kuivõrd vaidlustatud halduskohtu 3 määrusega on lahendatud MTA koostatud maksuotsuse üle toimuvas halduskohtumenetluses kohaldatud esialgse õiguskaitse jätkuva vajaduse küsimust, mitte ei ole toimunud pankrotimenetluse raames sisuliselt võlgniku vara jagamist võlausaldajate vahel.
27. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus Betoner OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.
28. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel