4-16-1175/5

4-16-1175 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-1175 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Kairit Kaasiku kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 28.01.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 410116000355 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) – Kairit Kaasik (isikukood 46410170261; elukoht: XXX) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, asukoht: Paldiski mnt 48a, 10614 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 28.01.2016 otsus väärteoasjas nr 410116000355 ning Kairit Kaasiku suhtes ÜTS § 85 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Kaevatav otsus ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 28.01.2016 otsusega karistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor K. Kaasikut ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 12 eurot. Otsuse kohaselt sõitis K. Kaasik 09.01.2016 kell 12.33 Tallinnas, Endla 8 juures bussiliinil nr 42/XXX sõiduõigust tõendava dokumendita. Isikul puudus ühiskaart ja paberpilet ning ta esitas kontrollimiseks ISIC kaardi nr XXX, millel puudus pilet. Sellise tegevusega rikkus K. Kaasik 2 Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014 määruses nr 29 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad) § 6 p-des 2 ja 3 ning § 15 lg-s 2 sätestatud nõudeid.
2. Nimetatud otsuse peale esitas K. Kaasik kaebuse, milles taotleb trahvi tühistamist. Kaebaja väitel on väär otsuses märgitu, et justkui ta oleks kontrolörile esitanud ISIC kaardi nr XXX, millel puudus pilet. Tema ISIC kaardil on teine number ja ta ei saanud seda kontrolörile esitada, sest ta ei leidnud seda üles. Eelnevalt oli ta poes ISIC-kaardiga tasunud ning sellel kaardil on aktiveeritud ka valideerimisõigus. Tema pangakaart on ühtlasi ka valideerimisdokument. Bussi peale kiirustades võis kaart sattuda koti põhja, bussis polnud võimalik kotisisu põhjalikult läbi otsida ning seetõttu jäi ISIC-kaart valideerimata. Valideerimise ajalugu vaadates võib veenduda, et ta on oma sõidud korralikult valideerinud ning tegemist oli õnnetu üksikjuhtumiga, inimliku eksimusega, mille puhul on ebaproportsionaalne määrata trahv, eriti valedel alustel. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja oma vastuses kaebusele nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse väärteoasjas muutmata. Teo objektiivne koosseis tuleneb ÜTS § 85 lg-st 1 ning ühistranspordis sõidu eest tasumise kord Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014 määruse nr 29 § 6 p-dest 2 ja
4. Nimetatud korra kohaselt peab isik ühissõidukisse sisenemisel valideerima Ühiskaardi, mis annab sõiduõiguse ning tuvastama valideerimisel sõiduõiguse olemasolu. Väärteotoimiku „Valideerimised“ väljatrükist nähtuvalt ei ole ühiskaarti nr XXX 09.01.2016 kell 12.33 valideeritud, küll aga on kaarti valideeritud samal päeval enne ja pärast toimunut. Väärteootsusesse märgitud: „… esitas ISIC kaardi nr XXX“ on tõendatud toimikus oleva ühiskaardi väljatrükiga ja ei ole sellise õigusliku kaaluga, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Tõendatud on antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, samuti puuduvad teos õigusvastasust välistavad asjaolud. Teo pani K. Kaasik toime vähemalt hooletusest, kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks ISIC kaardi või Ühiskaardi valideerimist ja veendumist, et validaator on sõiduõiguse registreerinud. Seega on tuvastatud süüteo subjektiivne koosseis, samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja järginud KarS § 56 lg 1 põhimõtteid, mistõttu on 3 trahviühiku suurune rahatrahv (12 eurot) proportsionaalne toimepandud teoga. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 410116000355 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.
6. K.Kaasik ei eita, et 09.01.2016 kell 12.33 jättis ta valideerimata oma ISIC kaardi, sest ta ei leidnud seda bussi astudes üles. Kuna K.Kaaasiku ISIC kaardil oli aktiveeritud valideerimisõigus, siis e-piletisüsteemis kajastuvad tema sõitude valideerimised kaardil nr XXX, mis on seotud tema isikukoodiga. Seetõttu nii väärteoprotokollis kui otsuses kajastub antud number, mitte ISIC kaardi number, mis on ekslikult märgitud ka otsuses. Väärteotoimiku materjalide põhjal on kohtul alust väita, et oma isiku tuvastamiseks esitas K.Kaasik inspektor V.Koplimtsale ID-kaardi, mille abil viimane kontrollis tema sõidu 3 valideerimist e-piletisüsteemis. Väärteotoimikusse lisatud väljatrükk valideerimisest (otsuses nimetatakse seda e-pileti väljavõtteks) kinnitab, et sõitu kell 12.33 K.Kaasik ei valideerinud ning seega sõiduõigus tal puudus. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 29 (13.11.2014) § 6 p 2 sätestab sõitja kohustuse igal ühissõidukisse sisenemisel kaarti valideerima. Sama määruse § 15 lg 2 kohaselt on sõitja kohustatud kontrolliõigusega ametiisiku esimesel nõudmisel esitama oma sõiduõigust tõendava dokumendi. Kuna K. Kaasik seda ei teinud, on tema käitumine kvalifitseeritav ÜTS § 85 lg 1 järgi.
7. Kaebaja väide, et ta on aastast-aastasse seni kohusetundlikult kõiki oma sõite valideerinud ja tegemist oli üksikjuhtumiga, on kinnitust leidnud tema valideerimiste väljavõttega epiletisüsteemist. Sellest väljavõttest nähtub, et näiteks ka samal päeval (09.01.2016) on ta valideerinud oma sõite viiel korral, nii enne kui pärast toimunud kontrolli. Vaid ühel korral ei leidnud ta üles kotipõhja vajunud kaarti ning sellist tingituna jäi valideerimata üks bussisõit.
8. Mis puudutab K.Kaasiku karistamist rahatrahviga, siis kohtu arvates tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib menetleja väärteomenetluse lõpetada. Kohtu hinnangul avalikku menetlushuvi asjas ei ole. K. Kaasiku näol on tegemist õiguskuuleka isikuga, keda varem ei ole karistatud ühegi süüteo eest. Tallinlasena tasuta sõiduõigust omava isikuna on ta regulaarselt oma sõite ühistranspordis registreerinud ning jätnud valideerimata vaid sõidu 09.01.2016 kell 12.
9. Antud isiku puhul on tegemist üksikjuhtumiga ning tema süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivseks eesmärgiks on isiku mõjutamine hoiduda edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul on K.Kaasik juba selle asja menetluse käigus aru saanud oma teo keelatusest ning pole mingit alust arvata, et trahvi määramata jätkaks ta üha uute süütegude toimepanemist. Seetõttu puudub vajadus karistada teda rahatrahviga ka sanktsiooni alammääras. Süü suurust ja antud isikut arvesse võttes ei ole menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuna K. Kaasiku süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, tuleb antud asjas väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTM § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetlusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
10. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/