3-15-3143/14

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2016, Tartu Haldusasja number 3-15-3143 Haldusasi Andrei Talõzini (Talõzin) kaebus Viru Vangla ja Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Andrei Talõzini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Andrei Talõzin Vastustajad - Viru Vangla ja Viru Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON

1. Jätta Andrei Talõzini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.01.
2. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
3. Jätta Andrei Talõzini taotlus määruskaebusest koopia saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 16.12.2015 saabus Tartu Halduskohtusse Viru Vangla kinnipeetava Andrei Talõzini kaebus ning 28.12.2015 kaebuse täiendus. Kaebuse kohaselt oli kaebaja 30.01.
4. a jalutuskäigul liikudes tervitanud kõvahäälselt teisi kinnipeetavaid. Seepeale olid valvurid viinud ta jõudu kasutades kambrisse tagasi, tõuganud põrandale ja löönud talle kuklasse, millega olid tekitanud talle peahaava. Samal päeval oli kohaldatud tema suhtes ilma käskkirjata täiendavaid julgeolekuabinõusid: teise kambrisse paigutamist ja ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist. Viru Vangla kohaldas 31.01.
5. a käskkirjaga nr 6-1/176-KP kaebaja suhtes alates 31.01.2014 täiendavaid julgeolekuabinõusid. Viru Ringkonnaprokuratuur keeldus 13.02.
6. a teatisega nr VRP-7/14/66 kaebaja avalduse alusel Viru Vangla valvurite suhtes kriminaalmenetluse alustamisest. Viru Vangla karistas 27.02.
7. a käskkirjaga nr 6-3/295-D kaebajat distsiplinaarkorras selle eest, et kaebaja ei allunud 30.01.2014 valvuri suulisele korraldusele. 15.09.2015 oli kaebaja esitanud Viru
8. Vanglale taotluse, milles palus tunnistada õigusvastaseks tema suhtes 30.01.2014 kasutatud füüsiline vägivald, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, lisatoitlustamise keelamine ning 30.01.2014 jalutuskäigule mittelubamine. Viru Vangla 17.11.
9. a otsusega nr 616/131-2 tagastati osaliselt kaebaja kahju hüvitamise taotlus ja muus osas jäeti taotlus rahuldamata. Kaebaja palub kaebuses kohtul tuvastada Viru Vangla ja Viru Ringkonnaprokuratuuri alljärgnevate toimingute ja haldusaktide õigusvastasus: - 30.01.2014 kaebajale jalutuskäigu mittevõimaldamine; - 30.01.2014 kaebaja suhtes füüsilise vägivalla kasutamine; - 30.01.2014 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine; - Viru Vangla tegevusetus seoses kaebaja suhtes kasutatud vägivalla asjaolude väljaselgitamisega; - Viru Vangla 31.01.
10. a käskkiri nr 6-1/176-KP; - Viru Vangla 27.02.
11. a käskkiri nr 6-3/295-D; - Viru Vangla 07.03.
12. a vaideotsus nr 6-12/33-2 ja 6-12/41-2; - Viru Vangla 26.05.
13. a otsus nr 6-16/87-2; - Viru Vangla 17.11.
14. a otsus nr 6-16/131-2; - Viru Ringkonnaprokuratuuri 13.02.
15. a teatis nr VRP-7/14/66; - Viru Ringkonnaprokuratuuri 09.12.
16. a vastus nr VRP-7/15/642 ja 16.12.
17. a vastus nr VRP-7/15/665, millega keelduti kaebajale väljastamast tema pöördumisest koopiaid. Kaebaja märgib kaebuses, et esitas tuvastamiskaebuse, kuna hetkel ei leidu tema õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid ning ta soovib tulevikus esitada hüvitamiskaebuse. Kaebaja on seisukohal, et hüvitamiskaebus ei saa olla ilmselgelt perspektiivitu, sest tema suhtes kasutati füüsilist vägivalda ning selle uurimine oli puudulik. Kaebaja esitas kaebuses ka riigi õigusabi taotluse, mille põhjenduseks märkis, et see on vajalik õiglase kohtumenetluse tagamiseks. Tartu Halduskohus jättis 19.01.
18. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus tõlgendas kaebaja taotlust nii, et kaebaja soovib riigi kulul advokaati selleks, et viimane esindaks teda halduskohtumenetluses. Halduskohus märkis, et riigi õigusabi seaduse kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Kohtule esitatud kaebusest ja selle täiendusest nähtuvalt on kaebaja iseseisvalt suutnud kohtule selgitada, millise probleemiga seoses ta on kohtusse pöördunud ja mida ta soovib kohtus saavutada. Kaebuses toodud faktiliste väidete pinnalt õiguslike järelduste tegemine on halduskohtu ülesanne. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtes, samuti tagab HKMS § 2 lg 5 kohaselt kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosaliste huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohtumenetluses kehtivad uurimispõhimõte ja selgitamiskohust aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Halduskohus märkis, et on veendunud,
19. 2 2 et kaebaja suudab kohtu abil oma õigusi ise kaitsta ning jättis sellest tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 24.01.2016 Tartu Halduskohtu 19.01.
20. a määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistamist ja oma taotluse rahuldamist. Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus on tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisel eksinud inimõiguste konventsiooni ning Euroopa Liidu õiguse vastu ning kohtumäärus on teda diskrimineeriv. Tulenevalt konventsioonist on kohtu objektiivne kohustus tagada menetlusosaliste võrdsus kohtu ees, seda enam, kui üheks osapooleks on ametiasutus, s.o riik. Kaebaja leiab, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et ta oleks võimeline ise enda õigusi kaitsma ning seda kinnitab ka kohtu väide, et ta suudab oma õigusi kaitsta kohtu abil. Kaebaja arvates on määrus vastuolus selles esitatud põhjendustega ning kohus on eiranud kaebaja tegelikku tahet, milleks oli kaitsta oma õigusi õigusabi osundaja vahendusel. Kaebaja väitel on ta seni pidanud paluma kaaskinnipeetavate abi. Samuti on kaebaja palunud määruskaebusest koopiat.
21. Tartu Halduskohus võttis 28.01.
22. a määrusega kaebaja määruskaebuse 19.01.
23. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebus koos toimikuga jõudis Tartu Ringkonnakohtusse 04.02.
25. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 19.01.
26. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.
27. Halduskohus on kaebaja riigi õigusabi taotluse jätnud rahuldamata tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-le 1, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuses kaebaja poolt esitatud viited inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ning Euroopa Liidu õigusele ja sealt kaebajale väidetavalt tulenevatele õigustele kinnitavad ringkonnakohtu arvates halduskohtu seisukohta, et kaebaja suudab käesolevas haldusasjas oma õigusi ise kaitsta. Samuti on kaebaja 15.09.2015 vanglale esitatud taotluses (tl 15-19) lisaks faktilistele asjaoludele viidanud asjakohastele õigusnormidele ning tsiteerinud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendites avaldatud seisukohtadele, tuues sealjuures välja ka kohtuotsuse punktid, milles vastavad seisukohad on esitatud. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning tema taotlus on RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel õigesti jäetud rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale, kui jõudis halduskohus. Kaebaja väidab määruskaebuses, et tõendamist ei ole leidnud, et ta suudaks ise kellegi abita oma õigusi kaitsta ning märgib, et ta on seni vajanud selleks kaaskinnipeetavate abi. Ringkonnakohus märgib, et ka see kaebaja väide ei ole tõendamist leidnud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja ei ole vanglale esitatud taotlust või kohtule esitatud dokumente ise koostanud.
28. Kaebaja leiab määruskaebuses, et kohus on tema riigi õigusabi taotlust rahuldamata jättes rikkunud uurimispõhimõtet ja kaebaja tegelikku tahet, kuna kaebaja tegelik tahe oli enda
29. 3 3 õigusi kaitsta õigusabi osutaja vahendusel. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 31 kohaselt on kaebajal võimalik osaleda halduskohtumenetluses ka esindaja vahendusel. Kui ta soovib aga saada õigusabi enda esindamiseks riigi kulul, siis sellise taotluse lahendamisele kohalduvad halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusabi regulatsioon ja riigi õigusabi seadus ning nagu ringkonnakohus eespool juba leidis, siis halduskohus on käesolevas asjas õigesti jätnud RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
30. Kaebaja on määruskaebusesse märkinud ka, et soovib saada sellest koopiat. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.09.
31. a määruse haldusasjas nr 3-7-1-502-15 kohaselt puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.09.
32. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15, p 3). Ringkonnakohtu arvates puudub kaebajal käesoleval hetkel vajadus koopia saamiseks tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist, kuna selle sisu on talle teada. Kaebaja ei ole ka koopia väljastamise taotlustes esitanud põhjendusi, mis annaksid alust arvata, et koopia saamine tema enda esitatud määruskaebusest on kaebaja õiguste kaitse seisukohast talle siiski vajalik. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja taotlus määruskaebusest koopia saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi Madis Ernits Maili Lokk 4 4