) § 18 lg 1 kohaselt oli taotluse lahendamise tähtaeg 29.07.2014. Seega oleks DL pidanud
DL 02.09.2014 kaebus on esitatud ilmselgelt tähtaega rikkudes. 7. Tallinna Halduskohus jättis 22.06.2015 määrusega kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kinnipeetava kahju hüvitamise nõude esitamiseks on kohustuslik kohtueelse menetluse kord, mille kohaselt oleks Tallinna Vanglal tulnud DL 29.05.2014 taotlus lahendada hiljemalt 29.07.2014 ja seejärel möödus kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole pöördumise tähtaeg 28.08.2014 (
DL sai kahju hüvitamise nõude esitamise korrast teadlikuks hiljemalt 19.08.2014, kui sai kätte Tallinna Halduskohtu 14.08.2014 määruse nr 3-14-51402, milles selgitati
Usutav ei ole kaebaja võimetus teksti lugeda ja mõista.
lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (
DLl oli õigus esitada halduskohtule kaebus 30 päeva jooksul alates ajast, kui Tallinna Vangla jättis tema 29.05.2014 esitatud kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Seega tuli kaebus
12. Tallinna Vangla rikkus seaduses sätestatud 2-kuulist tähtaega, lahendades DL kahjunõude alles 22.09.2014.
lg-st 2 tulenevalt on kannatanul õigus esitada halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks 30 päeva jooksul ka juhul, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Seega hakkas halduskohtusse pöördumise tähtaeg uuesti kulgema päevast, mil DL sai kätte Tallinna Vangla 22.09.2015 vastuse. DL teatas 21.10.2015 halduskohtule, et soovib vaidlustada Tallinna Vangla keeldumist kahju hüvitamise taotluse rahuldamisest, mistõttu on kaebaja järginud
13. Olenemata sellest, et
lg 2 nimetab erinevaid kaebetähtaja kulgema hakkamise olukordi alternatiivselt ning ühe alternatiivina on sättes kaebetähtaja kulgemise algusena toodud välja taotluse tähtaja jooksul lahendamata jätmine, ei saa seadusandja tahtega kooskõlas olevaks pidada tõlgendust, mille tulemusel ei oleks isikul võimalik halduskohtus vaidlustada tema taotluse suhtes tehtud sisulist otsust ja seega poleks tagatud lünkadeta õiguskaitset. Täiendavalt on oluline silmas pidada, et kujunenud olukorra on oma õigusvastase käitumisega (viivitusega) põhjustanud Tallinna Vangla, kes ei ole suutnud kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise taotlust
Seadusandja on
lg 2 kehtestamisel pidanud sellises olukorras küll võimalikuks ja vajalikuks kohtusse pöördumist viivitamatult pärast taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja möödumist, kuid sellest ei saa siiski järeldada seadusandja tahet piirata kohtusse pöördumist ka pärast taotluse sisulist lahendamist. Vastupidist ei tulene ka Riigikohtu 08.10.2008 määrusest nr 3-3-1-41-08 (p-d 8-9) ja 04.06.2013 määrusest nr 3-3-186-12 (p 11), sest nimetatud asjades ei ole käsitletud olukorda, kus haldusorgan on viivitusele vaatamata hüvitusnõude hiljem siiski sisuliselt lahendanud. 14. Eelneva põhjal tuleb DL määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2015 määrus tühistada. Kaebus on küll esitatud tähtaega järgides, kuid halduskohtul on kontrollimata, kas perioodi 02.06.2004–27.05.2011 osas on kaebajal nõuetekohaselt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.