KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-

) § 18 lg 1 kohaselt oli taotluse lahendamise tähtaeg 29.07.2014. Seega oleks DL pidanud

§ 18lg-st 2 tulenevalt esitama kaebuse kohtule 30 päeva jooksul 29.07.2014 arvates.

DL 02.09.2014 kaebus on esitatud ilmselgelt tähtaega rikkudes. 7. Tallinna Halduskohus jättis 22.06.2015 määrusega kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kinnipeetava kahju hüvitamise nõude esitamiseks on kohustuslik kohtueelse menetluse kord, mille kohaselt oleks Tallinna Vanglal tulnud DL 29.05.2014 taotlus lahendada hiljemalt 29.07.2014 ja seejärel möödus kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole pöördumise tähtaeg 28.08.2014 (

§ 18lg-d 1 ja 2).

DL sai kahju hüvitamise nõude esitamise korrast teadlikuks hiljemalt 19.08.2014, kui sai kätte Tallinna Halduskohtu 14.08.2014 määruse nr 3-14-51402, milles selgitati

§ 18lg-te 1 ja 2 sisu.

Usutav ei ole kaebaja võimetus teksti lugeda ja mõista.

1. DL esitas halduskohtu määruse peale 20.07.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 31.07.2015 võimalikuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. DL palub määruskaebuses seada õiglus jalule, kuna Tallinna Vangla kasutab vastutuse vältimiseks kavalust. Tegemist on halduse omavoliga. Tallinna Vangla venitamine ja kaebuste esitamise takistamine toovad endaga kaasa tõsised tagajärjed ja olulised kulud. Tallinna Vanglas on kontaktisiku vastuvõtt üksnes esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel ning ainult üks tund, mistõttu ei õnnestu alati tema juurde saada. Menetlusabi taotluse blanketi ja isikukonto väljatrüki küsis kaebaja kohe, kui sai 27.-28.08.2014 paiku kontaktisiku käest teada, et kuna vangla lasi kaebuse lahendamise tähtaja mööda, siis võib ta esitada kaebuse kohtule. Vangla töökorralduse tõttu sai DL soovitud dokumendid järgmisel tööpäeval 01.09.2014 ja alles 02.09.2014 oli võimalik paberid postitada. Kaebaja ei saanud Tallinna Vangla vastust saamata pöörduda kohtusse enne, kui DL sai teada, et vastamise tähtaeg on möödunud.
3. Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata, jäädes seni esitatud seisukohtade juurde. 2

§ 18

lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (

§ 18lg 2).

DLl oli õigus esitada halduskohtule kaebus 30 päeva jooksul alates ajast, kui Tallinna Vangla jättis tema 29.05.2014 esitatud kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Seega tuli kaebus

§ 18lg 2 kohaselt esitada halduskohtule hiljemalt 31.08.2014.

12. Tallinna Vangla rikkus seaduses sätestatud 2-kuulist tähtaega, lahendades DL kahjunõude alles 22.09.2014.

§ 18

lg-st 2 tulenevalt on kannatanul õigus esitada halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks 30 päeva jooksul ka juhul, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Seega hakkas halduskohtusse pöördumise tähtaeg uuesti kulgema päevast, mil DL sai kätte Tallinna Vangla 22.09.2015 vastuse. DL teatas 21.10.2015 halduskohtule, et soovib vaidlustada Tallinna Vangla keeldumist kahju hüvitamise taotluse rahuldamisest, mistõttu on kaebaja järginud

§ 18lg-s 2 sätestatud tähtaega.

13. Olenemata sellest, et

§ 18

lg 2 nimetab erinevaid kaebetähtaja kulgema hakkamise olukordi alternatiivselt ning ühe alternatiivina on sättes kaebetähtaja kulgemise algusena toodud välja taotluse tähtaja jooksul lahendamata jätmine, ei saa seadusandja tahtega kooskõlas olevaks pidada tõlgendust, mille tulemusel ei oleks isikul võimalik halduskohtus vaidlustada tema taotluse suhtes tehtud sisulist otsust ja seega poleks tagatud lünkadeta õiguskaitset. Täiendavalt on oluline silmas pidada, et kujunenud olukorra on oma õigusvastase käitumisega (viivitusega) põhjustanud Tallinna Vangla, kes ei ole suutnud kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise taotlust

§ 18lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul lahendada.

Seadusandja on

§ 18

lg 2 kehtestamisel pidanud sellises olukorras küll võimalikuks ja vajalikuks kohtusse pöördumist viivitamatult pärast taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja möödumist, kuid sellest ei saa siiski järeldada seadusandja tahet piirata kohtusse pöördumist ka pärast taotluse sisulist lahendamist. Vastupidist ei tulene ka Riigikohtu 08.10.2008 määrusest nr 3-3-1-41-08 (p-d 8-9) ja 04.06.2013 määrusest nr 3-3-186-12 (p 11), sest nimetatud asjades ei ole käsitletud olukorda, kus haldusorgan on viivitusele vaatamata hüvitusnõude hiljem siiski sisuliselt lahendanud. 14. Eelneva põhjal tuleb DL määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2015 määrus tühistada. Kaebus on küll esitatud tähtaega järgides, kuid halduskohtul on kontrollimata, kas perioodi 02.06.2004–27.05.2011 osas on kaebajal nõuetekohaselt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 3