lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt (nn lahusmaatükilt), õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kinnistuomanike kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus, võttes arvesse koormatud kinnisasja omaniku huve. Teeseadus § 52 kohasest on eratee tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Teeseaduse § 33 lg 8 kohaselt peab erateed ja reaalservituudiga erateed ning tasulist teed tee omanik lubama tasuta kasutada alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab tee omanik lubama teed tasuta kasutada ainult juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Teeseadus § 37 lg 3 kohaselt on tee omanikul õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist. Seega on õigustatud OÜ Maadlex’i nõue temale kuuluva kinnistu kasutamise eest tasu saada. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11 tehtud kohtuotsuses asunud seisukohale, et eratee omanik, kes peab asjaõigusseadus § 156 alusel lubama teiste kinnistute omanikel kasutada oma erateed juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem teeseadus § 37 lg 3 järgi arvestatavast hüvitisest. OÜ Maadlex leiab, et temal on õigus nõuda temale kuuluva eratee juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele kasutamise lubamise eest hüvitist. OÜ Maadlex nõuab hüvitist nii teeseadus § 37 lg 3 järgi eratee kasutamisega seotud kulude katteks kui ka teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest. OÜ Maadlex hinnangul on temale kuuluva eratee juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele kasutamise lubamise eest hüvitise suurus 2000 eurot aastas seoses eratee kasutamisega seotud kulude katteks ning ühekordse hüvitise suurus 7500 eurot seoses kinnistu turuväärtuse vähenemisega. 4 Avaldajate seisukoht puudutatud isiku vastusele Avaldajate esindaja esitas puudutatud isiku OÜ Maadlex vastuse suhtes seisukoha, mille kohaselt nähtub Alajõe vallavolikogu 29.12.2000 otsuse nr.96 p.5.7, et traditsiooniliselt välja kujunenud teed on avalikus kasutuses. Seega ei ole õige puudutatud isiku seisukoht, et ta soovib saada tee kasutajatelt hüvitist. Hüvitise nõue võib olla esitatud Alajõe Vallavalitsuse, mitte avaldajate vastu. Avaldajad lisavad asja materjalidele ja paluvad tõendina juurde võtta ka Vallavalitsuse 08.02.2011 vastuse Ida-Viru Maavalitsuse teabepäringule, milles vallavalitsus teatab järgmist: 1) Alajõe Vallavalitsus peab jätkuvalt läbirääkimisi OÜ-ga Maadlex servituudi seadmise tingimuste suhtes. Alajõe Vallavalitsus ei saa majanduslikel kaalutlustel lubada endale sõlmida OÜ-ga Maadlex tasulist servituut ja seega ei ole jõutud ka kokkuleppele. 2) Alajõe Vallavalitsus ei ole kavandanud detailplaneeringujärgse uue tee ehitamist. Vana olemasoleva tee asemele peab uue tee ehitama detailplaneeringu teostaja, sest tema oli vana tee teise kohta üleviimise initsiaator. 3) Alajõe Vallavalitsus teeb omalt poolt kõik võimaliku tagamaks elanikele teenistusliku ja päästeteenistuse transpordi pääsu detailplaneeringu detailplaneeringulahendusele vaide esitanud isikute kinnistutele. Kõige lühem ja sõidetavam ligipääs antud kruntidele kulgeb läbi OÜ Maadlex territooriumi, mis kujutab endast eramaad ning Alajõe Vallavalitsusel ei ole muud võimalust kui leida maaomanikuga kompromiss, mida ei ole siiani saavutatud. Hüvitise nõuet tee kasutajate vastu ei ole käesolevas menetluses esitatud ning tulenevalt eelpoolnimetatud Vallavalitsuse seisukohtadest on see puudutatud isikute omavaheline vaidlus. Avaldajad toetavad oma nõuet – määrata tähtajatu juurdepääs Katase külas Alajõe vallas asuvatele avaldajatele kuuluvatele kinnistutele Kaevu maaüksusel (kastastritunnus 12201:001:0712) asuva juurdepääsutee kaudu. Avaldajad märgivad, et juhul, kui kehtestatakse uus detailplaneering Kaevu ja Liidu maaüksustele, siis detailplaneeringuga määratakse kindlaks ka uued vastavad juurdepääsuteed. Kuna antud juhul uue detailplaneeringu arutelu on määratlematus staadiumis ning kehtib Alajõe Vallavolikogu 03.10.2001 otsusega nr.69 kehtestatud detailplaneering, millega muudeti maa sihtotstarve elamumaaks, siis OÜ-l Maadlex puudub õigus teha kinnistute omanikele tee kasutamisel takistusi või küsida selle eest hüvitust. Avaldajad juhivad tähelepanu asjaolule, et OÜ Maadlex ostis avalikult kasutatava tee krundil, mille sihtotstarve oli elamumaa. Kuna uus detailplaneering on kehtestamata, siis ei ole muutunud ei maaüksuse ega sellel asuva tee sihtotstarve. Puudutatud isiku vastusest ei selgu ka põhjendused, kui suured on tema kulud seoses tee kasutamisega avaldajate poolt, samuti missugune on kinnistu turuväärtus ja kui suures ulatuses see on vähenenud avaldajate tegevuse tõttu. Puudutatud isiku Maadlex OÜ taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks 15.04.2015 esitas puudutatud isiku OÜ Maadlex esindaja Jüri Urb`i kohtule taotluse Viru Maakohtu 15.04.2011 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Esindaja märkis, et OÜ Maadlex ei vaidle vastu, et avaldajatele on juurdepääs (sh ka sõidukiga) kinnistute normaalseks kasutamiseks eluliselt vajalik. OÜ Maadlex soovib välja tuua, et käesolevaks hetkeks on olukord võrreldes avaldajate poolt avalduse esitamisega muutunud. 5 Avaldajatele on tagatud juurdepääs nende kinnistutele, sh ka sõidukiga. Juurdepääs on toodud käesoleva taotluse lisas
lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Teeseadus § 52 kohasest on eratee tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Asjas puudub vaidlus selles, et avaldajatel puudub ligipääs avalikult kasutatavalt teelt, kuna nende kinnisasjad ei piirne ühegi avalikult kasutatava teega. Ainus võimalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt avaldajate kinnistuteni on läbi OÜ Maadlex kinnisasja. Avaldajatest kasutavad läbi puudutatud isiku OÜ Maadlex kinnistu Kolpakov ja Sokolov oma kinnistutele läbipääsu aasta läbi, Leppo ja teised avaldaja kasutavad teed aeg-ajalt. Puudutatud isik ei vaidle vastu, et avaldajatele on juurdepääs (sh ka sõidukiga) kinnistute normaalseks kasutamiseks vajalik. Avaldajatele on tagatud juurdepääs nende kinnistutele, sh ka sõidukiga. Juurdepääs, mille puudutatud isik on rajanud mööda kinnistu serva, on talle kõige vähem koormav ega tekita ka avaldajatele täiendavaid ebamugavusi. Avaldajate esindaja vastuväiteid sellele, et juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt nende kinnistutele hakkab toimuma uue rajatud sissesõidutee kaudu, esitanud ei ole. Alajõe vallavolikogu 07.06.2010. a otsus nr 31, millega kehtestati Katase külas Alajõe vallas asuva Kaevu ja Liidu kinnistuste detailplaneering, tühistati Tartu Halduskohtu 04.04.2013 otsusega (kd 1, tl 120-122). Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2014 otsusega jäeti Tartu Halduskohtu 04.04.2013.a otsus muutmata ja OÜ Maadlex apellatsioonkaebus rahuldamata (kd 1, tl 123-125). Uut detailplaneeringut ei ole vaidluste tõttu juurdepääsutee üle kehtestatud. Avaldajate esindaja leiab, et kehtib Alajõe Vallavolikogu 03.10.2001 otsusega nr.69 kehtestatud detailplaneering, millega traditsiooniliselt välja kujunenud tee on avalikus kasutuses. Tõendeid, et puudutatud isiku kinnistut läbib nn traditsioonilise läbipääsu näol oli tegemist avaliku teega, esitatud ei ole. 8 Kohus märgib, et detailplaneeringu kehtestamine ei lahenda juurdepääsu küsimust, kuna kohtupraktika kohaselt ei asenda detailplaneering asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, ei ole seadusjärgne kinnisasja kitsendus ja ei välista juurdepääsunõude rahuldamist detailplaneeringus ettenähtust erinevalt (Riigikohtu lahend 3-2-1-48-10 p 28). Kohus leiab, et juurdepääsu määramist ei takista asjaolu, et detailplaneeringu menetlus ei ole lõpule viidud. Omanikul on õigus pääseda oma maale olenemata sellest, kas tegemist on elamumaa või maatulundusmaaga. Kinnisasja kasutusviis võib omada mõju juurdepääsuõiguse taotleja ja koormatava kinnisasja omaniku huvide kaalumisel, sh selle määramisel, kui suur on koormatava kinnisasja omaniku omandiõiguse ja privaatsuse riive. Puudutatud isik OÜ Maadlex soovib, et talle kui kinnistu omanikule ehk koormatava kinnistu omanikule tuleb maksta tasu. OÜ Maadlex hinnangul on temale kuuluva eratee juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele kasutamise lubamise eest hüvitise suurus 2000 eurot aastas seoses eratee kasutamisega seotud kulude katteks ning ühekordse hüvitise suurus 589 x 25 = 14725 eurot (ruutmeetrid korrutatud ruutmeetri hinnaga) seoses kinnistu turuväärtuse vähenemisega. Avaldajate esindaja on leidnud, et kuna antud juhul uue detailplaneeringu arutelu on määratlematus staadiumis ning kehtib Alajõe Vallavolikogu 03.10.2001 otsusega nr.69 kehtestatud detailplaneering, millega muudeti maa sihtotstarve elamumaaks, siis OÜ-l Maadlex puudub õigus tee kasutamise eest hüvitust. Hüvitise nõue võib olla esitatud Alajõe Vallavalitsuse, mitte avaldajate vastu.
lg 1 näeb ette, et juurdepääsu määramisel kohtu poolt määrab kohus ka juurdepääsu kasutamise tasu. Teeseaduse § 37 lg 3 kohaselt on tee omanikul õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist. Kohtupraktika kohaselt ei pea tasu suurus tulenema ainult tee korrashoiu kulude suurusest, vaid kohtul on õigus määrata õiglane ja mõistlik tasu lähtuvalt asjaoludest. Kohus ei nõustu avaldajatega, et juurdepääs tuleks määrata tasuta. Kuigi avaldajad ei saa maa erastamise tulemusena tekkinud olukorda kuidagi mõjutada, ei ole juurdepääsu puudumist ei ole põhjustanud ka Kaevu kinnisasja omanik ning puudub põhjus, miks ei peaks Kaevu kinnisasja omanik saama tasu tema omandi kasutamise eest ja kulude katmiseks. Alajõe Vallavalitsus, kellele on avalik-õiguslike seadustega pandud kohustus osutada mitmeid sotsiaalteenuseid, ei anna talle õigust kasutada teenuste osutamiseks kolmandale isikule kuuluvat eramaad ning nõuda temalt piiratud asjaõiguste kinnistamise eelduseks olevate tahteavalduste andmist. Samuti puudub seadusest tulenev alus nõuda omavalitsuselt hüvitist selle eest, et avaldaja teed kasutavad. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11 tehtud kohtuotsuses asunud seisukohale, et eratee omanik, kes peab asjaõigusseadus § 156 alusel lubama teiste kinnistute omanikel kasutada oma erateed juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem teeseadus § 37 lg 3 järgi arvestatavast hüvitisest. Kaevu kinnisasja omanik ei ole kohtule tõendeid ega arvestusi tee korrashoiu kulude kohta tulevikus, so 2000 euro ulatuses aastas, esitanud. 9 OÜ Maadlex väitel poolt on käesolevaks ajaks tehtud juurdepääsu tagamiseks avaldajatele rida kulutusi. Juurdepääsu hooldamiseks on tehtud raiet 640 euro eest (M Building arve), veetud täitematerjali 959,93 euro eest (Eksora SV OÜ arve) ja kasutatud juurdepääsu tasandamiseks tehnikat 340,20 euro eest (Eksora SV OÜ arve). Seega on Maadlex OÜ kandnud kulutusi seoses juurdepääsu hooldamisega kokku 1940,13 euro eest. Avaldajad leiavad, et and ei saa vastutada OÜ Maadlex poolt ühepoolselt tehtud kulude eest, samuti ei nõustu nad OÜ Maadlex esitatud tõenditega. Kuigi kohus tuvastas paikvaatlusega, et puudutatud isik on mööda oma kinnisasja piiri rajanud uue läbipääsu, ei ole kohtule tõendeid, mis vaieldamatult kinnitaksid juurdepääsutee rajamiseks tehtud kulutusi, esitanud. Puudutatud isiku poolt esitatud 20.09.2014 arve kohaselt on M Building OÜ teostanud puude mahavõttu ja äravedu 640 euro eest (II kd, lk 32). Nimetatud arvelt ei ole näha, kus ja millises ulatused puude mahavõtmine toimus. Seega puudub alus vaieldamatult väita, et nimetatud raie on seotud puudutatud isiku kinnistul uue juurdepääsutee rajamisega. Puudutatud isiku poolt esitatud 15.09.2014.a ja 03.05.3015.a arvete (II kd, lk 33,34) valguskoopiad on praktiliselt loetamatud. Arvetest ei ole võimalik aru saada, palju on täitematerjali kasutatud ning täite- ja tasandustööd tehtud on. Kohus peab vajalikuks märkida, et senise juurdepääsutee asemel uue juurdepääsu (seejuures eelmisest pikema) rajamine piki kinnistu serva oli ka puudutatud isiku Maadlex OÜ enda huvidest lähtuv, kuna see võimaldab tal endal kinnisasja otstarbekamalt kasutada. Samuti kasutavad vaidlusalust juurdepääsuteed peale avaldajate veel teistegi kinnistute omanikud, mistõttu ei saaks tee rajamiskulusid jätta ainuüksi avaldajate kanda. Asjas on tuvastamist leidnud, et siiani juurdepääsuteed avaldajate kinnistutele talvel hooldanud ja puhastanud Alajõe vald. Alajõe valla esindaja seletuste kohaselt jätkavad nad seda ka edaspidi. Puudutatud isik Maadlex OÜ leiab, et seoses tee kasutusse andmisega väheneb kinnistu turuväärtus ning kohtu servituudiga on see maa väärtusetu. Maad, mis läheb käibest välja, ei ole võimalik müüa. Puudutatud isik on leiab, et eeltoodust lähtuvalt väheneb kinnistu turuväärtus 14725 euro võrra (589 x 25 - ruutmeetrid korrutatud ruutmeetri hinnaga). Kohus puudutatud isiku seisukohaga ei nõustu, leides, et servituudi seadmine iseenesest ei vii selles osas kinnistut käibest välja ega muuda seda väärtusetuks. Puudutatud isik on avaldajatelt nõudnud tee alla jääva maa maksumuse hüvitamist, st soovinud seda sisuliselt avaldajatele „müüa“. Kohtule tõendeid, mis vaieldamatult kinnitaksid puudutatud isikule kuuluva kinnisasja väärtuse vähenemist tingituna asjaolust, et sellele seatakse servituut avaldajate kasuks, esitanud ei ole. Kohus juhib puudutatud isiku tähelepanu ka asjaolule, et maa eesostuõigusega erastamisel OÜ Maadlex poolt oli senini kasutatav tee olemas ja kasutuses, seega oli ta teadlik tee olemasolust ning tee olemasolu ei saa vähendada kinnistu turuväärtust. (vt ka Riigikohtu 27.09.2005 otsuse nr.3-2-1-85-05 p.23-24). Käesolevas asjas saab kohtu hinnangul tasu määramisel arvesse võtta esiteks omandiõiguse riivet ja teiseks tee korrashoiu kulusid. Omandiõiguse riive ulatus ei sõltu sellest, kas Kaevu kinnisasja kasutatakse maatulundusmaa või elamumaana. Igal juhul on Kaevu kinnisasi kohtu poolt määratud kolmandate isikute kasutusse ning omanikul on õigus saada selle eest tasu. Arvestades kohtupraktikat (kohtuasjad 2-12-9177, 2-09-11183, 2-12-22740), Kaevu kinnisasja sihtotstarvet ning seda, et kinnisasja 10 kasutamisega avaldajate poolt ei kaasne privaatsuse riivet ja see ei takista kinnisasja kasutamist omaniku enda poolt, määrab kohus omandiõiguse riive eest Kaevu kinnisasja omanikule makstava tasu suuruseks iga avaldaja osas 30 eurot aastas. Kuna tulenevalt teeseadusest lasub puudutatud isikul tee korrashoiu kohustus, on ilmne, et tal kaasnevad sellega peale lumekoristuse ka muud tee korrashoiukulud (sh tee täite- ja tasandustööd). Seetõttu määrab kohus, et kõiki asjaolusid arvestades, et avaldajatel tuleb Kaevu kinnisasja omanikule maksta tee korrashoiu kulude katteks 20 eurot aastas. Kokku on tasu juurdepääsutee kasutamise eest igale avaldaja osas 50 eurot aastas. Asjaolude muutumise (kinnisasja piiride muutmine, kulutuste tegemine tee korrashoiuks) korral võivad puudutatud isik Maadlex OÜ või avaldajad esitada nõude juurdepääsutingimuste muutmiseks või juurdepääsu lõpetamiseks või piiramiseks, nagu Riigikohus on leidnud ka 30.märtsi 2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04. MENETLUSKULUD Kohus jätab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda. Riigilõivu on tasunud avaldajad ja kuna lahend tehakse nende huvides, siis jääb vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldajate kanda. Kohtuvälistest kuludest on puudutatud isik Maadlex OÜ taotlenud enda õigusabikulude väljamõistmist avaldajatelt. Kohus märgib, et hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu lahend 3-2-1-18-11, p 19). Kohus järeldab TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et on põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.