Obsah (6)

§ 76§ 275§ 65§ 199§ 184§ 113

1-13-11703 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2016. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-11703 Täitmiskohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen

§ 76ja Kr

MS § 426, 432 kohus määras: jätta vabastamata Peeter Kangro (isikukood 36805252778) Tartu Maakohtu 16.06.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Peeter Kangro tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 16.06.
2. a otsusega

§ 275

järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.07.2006.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 8 kuud vangistust (16.06.

1. a seisuga), võrra ja mõisteti Peeter Kangrole liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 3 kuud 8 päeva vangistust kandmise algusega 16.06.
2. a. 1 Riigikohus tunnistas 18.03.
3. a otsusega Peeter Kangro süüdi võimuesindaja laimamises seoses tema ametikohustuste täitmisega

§ 275

järgi ja mõistis karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati 2 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 31.07.2006.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 8 päeva vangistuse võrra (16.06.

1. a seisuga) ja mõisteti Peeter Kangrole kohtuotsuste kogumi eest ärakantavaks liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 8 päeva vangistust, mille kandmise aja algust määrati arvestada alates 16.06.
2. a. Karistuse kandmise algus oli 16.06.
3. a ja lõpp on 24.09.
4. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega tekkis 20.01.
5. a. Peeter Kangrot on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 7-l korral: 1) 28.03.
6. a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga; 2) 29.12.
7. a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga; 3) 10.11.
8. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahviga 7380 krooni; 4) 16.11.
9. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga; 5) 05.11.
10. a Jõgeva Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi 8 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; 6) 13.12.2004. a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 1,2; § 189 lg 1 järgi 4 aasta 5 kuu 13 päeva pikkuse vangistusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga; 7) 31.07.2006. a Tartu Maakohtu poolt

§ 113

järgi 8 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 13.12.2004.

a otsusega mõistetud 5 aasta vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 5 kuu 13 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 12 aastat 5 kuud 13 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Peeter Kangrot on kriminaalkorras karistatud 8 korda, kannab esimest reaalset vangistust. Ohustatud on ühiskond tervikuna, sh ametnikud vanglas. Oht on kõige tõenäolisem, kui ei muuda oma kriminaalset eluviisi ja tarvitab alkoholi. Tal puuduvad 15.02.2016.a seisuga tasumata nõuded ja tema vabanemisfondis on X eurot. Vangistuses on saanud rahalist toetust lähedastelt. Meditsiiniosakonna andmetel on Peeter Kangrol diagnoositud kroonilisi haigusi, aga need ei sega igapäevaelu. Peeter Kangro ise rõhutab oma halba tervits, mida toob ettekäändeks tööst keeldumiseks ja soodustuste saamiseks. Vabanedes kavatseb asuda tööleja elada seaduskuulekalt, samas näitab käitumine vangistuses, et puudub sisuline motivatsioon neid eesmärke täita. Kriminaalkorras karistatus ja toimepandud kuritegude iseloom väljendab kinnistunud kuritegelikke hoiakuid ja ükskõikset suhtumist üldtunnustatud ühiskonnanormidesse. Peeter Kangro väljendab vanglas sõnade ja tegudega kriminaalset subkultuuri toetavaid hoiakuid. Tema enesehinnang on kõrgenenud ja ta peab protestimeelsust ja allumatust inimõiguste eest võitlemiseks, ta ei tunnista oma vigu ja ei näe vajadust ennast muuta. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Peeter Kangrol Tartu Vangla andmetel on 19.01.2016.a seisuga 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimase kriminaalhoolduse ajal pani ta toime raske isikuvastase kuriteo (

§ 113

). Varasema kriminaalhoolduse läbimist takistas tema alkoholiprobleem ning uute kuritegude sooritamine. Juhul, kui Peeter Kangro jätkab vabanemise järel alkoholi tarbimist, püsib uue kuriteo toimepanemise risk kõrge ning ta võib olla ühiskonnale ohtlik. 2 Prokurör ei toeta oma kirjalikus arvamuses Peeter Kangro tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega. Peeter Kangro on kriminaalkorras karistatud 8 korral, käesoleval ajal kannab ta esimest reaalset vangistuskaristust. Kuritegude dünaamika on olnud vahelduv. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud alkoholi kuritarvitamine ning kriminaalne mõtlemine, käitumine ja hoiakud. Tartu Vangla poolne iseloomustav materjal Peeter Kangro suhtes on negatiivse alatooniga (käitumine vangistuses, osalenud mitmetes taasühiskonnastavates sotsiaalprogrammides, vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud), mistõttu kõiki teadaolevaid asjaolusid arvestades asun seisukohale, et eriti just Peeter Kangro enda isikuomadused ja –hoiakud (toimepandud kuritegude iseloom ja käitumine vangistuses viitavad vägivaldsusele ja vähesele enesekontrollile, kinnistunud kuritegelikele hoiakutele, empaatilise mõtlemise puudumisele ja ükskõiksele suhtumisele üldtunnustatud ühiskonnanormidesse, suhtlemisel rahuolematu ning konfliktne, vangistuses olles omab distsiplinaarkorras karistust kaaskinnipeetava ründamise ning ametnikega ebaviisaka suhtlemise ja allumatuse ees. Isik on väljendanud sõnades soovi vabanedes asuda tööle ja elada seaduskuulekalt, kuid käitumine vangistuses näitab ilmekalt, et isikul puudub sisuline motivatsioon neid eesmärke täita, varasemalt pannud toime kuritegusid ka katseajal, millega väljendanud hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusse. Sõnade ja tegudega väljendab vangistuses kriminaalset subkultuuri toetavaid hoiakuid, isikul kõrgenenud enesehinnang, ei tunnista oma vigu ega ei näe vajadust ennast muuta), samuti isiku eelnev kuritegelik käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom ning vangla iseloomustus-hinnangu alusel valitsev piisavalt kõrge tõenäosus (34%) uue korduvkuriteo toimepanemise võimalikkuse osas ei anna alust Peeter Kangro ennetähtaegseks vabastamiseks kohaldades elektroonilist järelevalvet (elukohas on olemas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks). Ka Tartu Vangla ei toeta Peeter Kangro ennetähtaegset vabastamist. Peeter Kangro avaldas istungil, et ei soovi kaitsja osavõttu istungist ja soovib asja arutamist ilma kaitsjata ning enda ennetähtaegselt vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Peeter Kangro vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. Kaheksa korda kriminaalkorras karistatud Peeter Kangro kannab käesoleval ajal esimest reaalset vangistust liitkaristusena narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja levitamise eest, tapmise ja vanglas toime pandud võimuesindaja laimamise eest. Varem on teda karistatud huligaansuste, alkoholijoobes juhtimise ja varguste eest. Toimepandud kuritegude dünaamika on olnud vahelduv, nende toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, kriminaalne käitumine, mõtlemine ja hoiakud. Tal on käesoleval ajal vangistuses mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi, viimati karistati teda 02.12.

1. a noomitusega tööst keeldumise eest. Viimati tööst keeldunud Peeter Kangro motivatsioon töötada on vangistuse jooksul olnud kõikuv, kuivõrd varem on
2. a vangistuses keevitaja kutse omandanud Peeter Kangro majandusabitöölisena tööhõives osalenud. Vanglast vabanedes on ehitaja, mööblitisleri ja FIE töökogemust omaval Peeter Kangrol olemas garanteeritud töökoht. Tal on garantiikiri ja tööleping XXXX. Neil on tema jaoks hooldustöölise ametikoht. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et vaatamata töökogemuse olemasolule ja võimalusele endale töökogemusele vastav töökoht otsida kannab Peeter Kangro liitkaristust muu hulgas narkokuriteo eest, mille ta pani toime 3 majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega ei ole töökogemus ega sellest tulenev võimalus töökohta leida varem Peeter Kangrot kuritegude toimepanemisest hoiduma pannud. Peeter Kangro lähivõrgustikku kuuluvad ema, vend, poeg ja kaks tütart, kellega ta suhtleb telefoni ja kirja teel. Viimati käisid ema ja lapsed pikaajalisel kokkusaamisel
3. a märtsis. Abikaasaga on Peeter Kangro suhted katkenud, kuigi ametlikult ta lahutatud ei ole. Vabaduses suhtles ta ka kriminaalkorras karistatud isikutega, kellega pani koos toime kuritegusid. Käesoleval ajal suhtleb ta tihedalt kriminaalkorras karistatud R. P. kellega tutvus Tartu Vanglas, ning viimase abikaasaga. Vabanemise korral oleks tal võimalik elama asuda R. P. naisele kuuluvasse kahekordsesse majja, mis sobib elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Samas on seda elukohta hoolimata üürilepingu olemasolule ja sinna elama kolimise võimalikkusele peetud probleemseks just seetõttu, et sinna elama kolimisega kaasneb lävimine lisaks R. P. lähedastele ka kriminaalkorras karistatud R. P. endaga. Positiivsena võib tuua välja, et Peeter Kangro on vangistuses osalenud Agressiivsuse asendamise treeningus ning alates
4. a detsembrist osaleb ta Õiges hetkes. Lisaks sellele on ta vanglas eksternina omandanud keskhariduse. Negatiivseks tuleb pidada, et kuigi Peeter Kangro karistatus, toimepandud kuritegude iseloom ja käitumine vangistuses viitavad nii emotsionaalsele kui ka füüsilisele vägivaldsusele ning vähesele enesekontrollile ja empaatilise mõtlemise puudumisele, katkestas ta
5. a jaanuaris alustatud Viha juhtimises osalemise. Tema sõnul ei sobinud talle selles grupis osalejate vanus. Peeter Kangro tarvitas enda sõnul vabaduses alkoholi mõõdukalt ning see ei takistanud tema sõnul tema igapäevaelu. Samas on ta alkoholijoobes pannud toime erinevaid kuritegusid, sealhulgas ka väga raske isikuvastase kuriteo, s.o tapmise. Hoolimata sellest, et ta on väljendanud motivatsiooni probleemiga tegelemiseks ning läbinud vangistuses vastavasisulise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on selle tulemuslikkus tänase päeva seisuga kaheldav. Seda seetõttu, et Peeter Kangro ise alkoholi tarvitamist enda jaoks probleemiks pidanud ei ole. Samuti on olemas andmed, et kõrgenenud enesehinnanguga Peeter Kangrol on probleeme oma vigade tunnistamisega ning ta ei näe vajadust enda muutmiseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et mõned positiivsed momendid ei kaalu üles negatiivseid aspekte ning riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta Peeter Kangro tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud tema puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 33%. Eeltoodud asjaolude valguses tuleb Peeter Kangro ennetähtaegset vabastamist pidada põhjendamatuks. Seetõttu tuleb ta jätta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalvega vabastamata. Käesoleva asja juurde on saabunud kohtusse advokaat Robert Sarve poolt ja Peeter Kangro nimel esitatud taotlus ja materjalid, mis käsitlevad võimalikku valimisõiguse rikkumist ja Peeter Kangro suhtes väidetavaid ebainimlikke vangistustingimusi. Antud küsimuste lahendamine ei kuulu käesolevat asja lahendava täitmiskohtuniku pädevusse. Peale selle ei nähtu kuskilt, et advokaat Robert Sarvel oleks olemas volitus Peeter Kangro kaitsjana esinemiseks. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4