Obsah (9)

§ 477§ 423§ 371§ 173§ 172§ 168§ 174§ 190§ 179

Tsiviilasi nr 2-15-5559 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 22. veebruar 2016. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi Mxxxx Txxxxx

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 423

lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Avalduse asjaolude kohaselt oli avaldaja suhtes alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2015/546 Tartu Maakohtu 17.04.
2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-34260 avaldajalt BIGBANK AS-i kasuks välja mõistetud võla sissenõudmiseks. Esialgselt taotles avaldaja kohtult täitemenetluse peatamist, mis on võimalik TMS § 45 alusel, eeldusel, et menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Kohus andis avaldajale korduvalt võimaluse põhjendada täitemenetluse peatamise eelduste esinemist ja põhistada, milles seisneb ebaõiglus, mis menetluse jätkumisega kaasneb. Avaldaja vastavaid põhjendusi ei esitanud ja asus menetluse käigus hoopis väitma, et täitemenetluse läbiviimine on tema suhtes ebaseaduslik, kuna võlg sissenõudja ees on juba täidetud. Arvestades avaldaja poolt esitatut, saab järeldada, et tema tegelik huvi ei olnud niivõrd täitemenetluse peatamine mingiks perioodiks, vaid hoopis täitmisel olevast võlast vabanemine ja seeläbi ka täitemenetluse käigus korteriomandi võõrandamise vältimine. Võlgniku ja sissenõudja vahel oli vaidlus täitmisele kuuluva võla suuruse üle. Nimelt väitis avaldaja (võlgnik), et võlg on täidetud (või vähemalt suures osas täidetud) veksli andmisega. Kohus selgitas avaldajale korduvalt, et täitemenetluse peatamise menetluse kaudu ei vabane võlgnik kohustusest sissenõudja ees ning kohus ei lahenda vaidlust täitemenetluses oleva nõude suuruse ja täitemenetluse lubatavuse üle. Täitemenetluse lubatavuse vaidluse pidamiseks on võimalik TMS § 221 järgi esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnustamise hagi. Esitatud asjaoludest nähtub, et avaldaja esitas menetluse kestel kohtule hagi võla suuruse tuvastamiseks ja täitmise määramiseks, kuid kohus jättis selle

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, leides, et sellise hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hiljem on avaldaja esinda möönnud, et sellega on avaldaja õiguslike huvide kaitseks protsessuaalsed võimalused ammendunud. 4 Puudutatud isik on esitanud kohtule 05.02.2016. a täiteasjas nr 084/2015/546 koostatud vara kordusenampakkumise akti (II kd tl 101-102), millest nähtub, et enampakkumise tulemusena on avaldajale kuulunud korteriomand ära müüdud. Saadud summa arvelt on avaldaja võlg BIGBANK AS-i ees täidetud ja kohus tegi kindlaks, et käesolevaks ajaks on täitemenetlus täiteasjas nr 084/2015/546 lõpetatud. Kuna täitemenetlus on lõpetatud, siis ei ole võimalik täitemenetluse peatamine. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Mxxxx Txxxx avaldusega ei ole võimalik tema taotletavat eesmärki saavutada ja avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 084/2015/546 tuleb jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu, taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna avaldus jäetakse läbi vaatamata, siis tuleb menetluskulude jaotamisel analoogia korras lähtuda

§ 168

lg-st 2, mis näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Sel alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. 17.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Teised menetlusosalised ei ole taotlenud hagejalt menetluskulude hüvitamist ja seega ei määra kohus kindlaks avaldaja poolt neile hüvitatavate menetluskulude suurust. Teadaolevateks menetluskuludeks on avalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv ja avaldajale määratud riigi õigusabi tasu ja kulud. 18. RLS § 59 lg 5 alusel tuli hagita menetluses esitatud avalduselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Tartu Maakohtu 17.04.2015. a määrusega vabastati avaldaja menetlusabi korras avalduselt riigilõivu tasumisest.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hagita menetluses avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna kohus jätab avalduse läbi vaatamata, siis tuleb

§ 190

lg 4 alusel avaldajalt riigilõiv summas 50 eurot, mille tasumisest ta menetlusabi korras oli vabastatud, riigituludesse välja mõista. Vastavalt

§ 179lg-le 5 tuleb summa tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul määruse jõustumisest.

1. Tartu Maakohtu 23.09.
2. a määrusega käesolevas tsiviilasjas määrati avaldajale riigi õigusabi kohustusega hüvitada 50 % riigi õigusabi tasust ja kuludest võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul alates tsiviilasjas lõpplahendi tegemisest. Kohus määras eraldi määrusega kindlaks riigi õigusabi tasu summas 144 eurot. Vastavalt avaldajale antud riigi õigusabi viisile, tuleb tal hüvitada riigi õigusabi tasust 50 %, s.o 72 eurot, 5 mis tuleb riigituludesse maksta võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul alates tsiviilasjas lõpplahendi tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6