Obsah (6)

§ 477§ 528§ 524§ 526§ 531§ 172

2-07-47877 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Lukiina Vismann Lii

) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja.

§ 528

lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut.

1. Harju Maakohtu 16.05.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-61400 seati XXXüle eestkoste tähtajaga kuni 16.05.2016.a. Kohus määras eestkostja ülesanneteks XXXesindamise talle oluliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamise, tema vara valitsemise, talle inimväärsete elutingimuste, sotsiaal- ja raviteenuste, hoolduse ning järelvalve tagamise. Kohus andis loa XXXsooritada iseseisvalt rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses.
2. Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu avaldas, et eestkoste on ka edaspidi vajalik XXXüle. Eestkosteasutus selgitab, et XXXon 22.10.
3. aasta Sotsiaalkindlustusameti Tartu Büroo otsusega nr XXX määratud 100% töövõime kaotus (üldhaigestumine) ning otsusega nr XXX raske puue kuni 31.10.
4. aastani. Otsuse kohaselt on XXXtäielikult töövõimetu ning tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on piiratud, mille tõttu vajab ta pidevat juhendamist ja järelevalvet. XXXelab alates
5. aastast XXX vallas ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Eestkosteasutus leiab, et XXX ema XXX on eelnevalt täitnud oma eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja omakasupüüdmatult ning valitsenud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega. XXX poolt 15.02.2016.a esitatud aruandest nähtub tema igakülgne huvi ja tegevus eestkostetava XXXparema käekäigu nimel. Saue Vallavalitsusel ei ole alust arvata, et XXX ka edaspidi oma eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja omakasupüüdmatult ei täidaks ning eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega ei valitseks. Eeltoodust tulenevalt toetab Saue Vallavalitsus XXX soovi jätkata oma tütre XXXeestkostjana.
6. XXXRÕA korras määratud esindaja märgib oma 26.02.2016.a seisukohas, et XXXtervislik seisund ei ole muutunud. Hooldekodu töötaja sõnul ei ole XXXoma tervisliku seisundi tõttu 2 2-07-47877 võimeline oma elu iseseisvalt korraldama ning ta vajab suunamist igapäevastes toimingutes ning ilmtingimata vajab eestkoste pikendamist. Ka puudutatud isiku ema XXX kinnitas, et XXX tervislik seisund ei ole muutunud ning ta vajab eestkostjat. Esindatav on hooldekodus viibinud juba kolm aastat. XXX veedab tavaliselt üks kord kuus oma nädalavahetuse ema juures. Ema kodus kohtub XXX oma sugulaste ning tuttavatega ja tähistab koos erinevaid sündmusi (sünnipäevad, pere kokkusaamised, pühad). XXX kinnitas esindajale, et soovib ka edaspidi olla oma tütre eestkostjaks ning täita eestkostja ülesandeid. XXX esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa leiab, et eestkoste pikendamise vajadus ei ole ära langenud, eestkostetav ei ole võimeline kaitsma oma õigusi ja teostama iseseisvalt tehinguid, mistõttu vajab ta eestkoste pikendamist. Kogu eelneva aja on XXXeestkostja ülesandeid edukalt täitnud ning on sobiv isik ka edaspidi oma tütre eestkostjaks olemisel.
7. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 15.03.2016.a akti nr 16-10 kohaselt on ekspert diagnoosinud, et XXX esineb mõõdukas vaimne alaareng, mis on määratletav mõistega „nõrgamõistuslikkus“, mis piirab kestvalt tema võimet tal paljudest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Käesolevalt on XXX psüühilises seisundis esiplaanil mõõdukad kognitiivse tegevuse häired. XXX on sündinud kesknärvisüsteemi kahjustusega, millest tingituna esinesid tal alates sünnist kehalise ja vaimse arengu mahajäämus. Tal oli raskusi kooliteadmiste omandamisega, kuid ta omandas suhteliselt hästi elementaarsed eneseteenindamise oskused. XXX ei ole väljaspool oma tavapärast keskkonda mingiteks iseseisvateks asjaajamisteks võimeline. Puuduliku väljendusoskuse ja kõrgenenud ärevuse tõttu on tal olnud raskusi sotsiaalsetes suhetes ning ta on kohanenud halvasti uutes ja pingelistes olukordades. Täidesaatva funktsiooni häirete tõttu on tal raskusi eesmärkide püstitamise, valikute tegemise, tegevuste planeerimise, tulemuste hindamise ja alternatiivide leidmisega. Ta on sõbralik ja usaldav, mistõttu on pahatahtlikel isikutel teda kerge ära kasutada. Oma elukorralduse vastu ta ise huvi ei tunne ja mingeid arvamusi ta selles osas ise ei avalda. Psüühilise seisundi osas esinevad tal mõõdukad kognitiivse tegevuse häired. Kontakt temaga on suhteliselt formaalne. Kirjateksti ta sisuliselt ei mõista ja ennast kirjas väljendama pole ta võimeline. Ta on võimeline tegema valikuid ja otsuseid vaid üksikutel lihtsamatel olmelistel teemadel. Keerukamates sotsiaalsetes, poliitilistes ja rahalistes küsimustes ta teadlike otsuseid võimeline tegema ei ole. Oma elu korraldamisel vajab ta olulist kõrvalabi. Käesolevate ravi- ja rehabilitatsiooni võimaluste juures ei ole ette näha paranemist tema psüühilise seisundi ega toimetuleku osas. Ekspert leiab, et XXX psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid ega teostada valimisõigust. XXX vajab eestkostet tõenäoliselt elukestvalt. Eestkostja ülesanneteks oleks XXX õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine kõigi tehingute tegemisel ning XXX inimväärsete elutingimuste, meditsiiniabi ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine. 9.

§ 524

lg 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastatavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (

§ 524lg 5 p 1 ja 2).

Käesolevas tsiviilasjas on XXXesindaja RÕA korras, tema ema XXX, eestkosteasutus ning hooldekodu töötaja kinnitanud, et XXXtervis ei ole eestkoste seadmisest arvates muutunud. Sama asjaolu kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid, sh Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 22.10.2015.a otsus nr XXX, millest nähtuvalt on XXX täielikult töövõimetu ning otsusest nr XXX nähtuvalt esineb XXX raske puue 3 2-07-47877 ning tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Kohus asub seisukohale, et XXX kohtupoolne ärakuulamine ei anna juurde antud asja lahendamisele. 10. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-10-61400 andis kohus loa XXX sooritada iseseisvalt rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses ning käesolevalt on selgunud, et XXX tervislik seisund ei ole muutunud, peab kohus jätkuvalt võimalikuks lubada XXX teha iseseisvalt pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses. Eestkoste tuleb aga kohtu hinnangul seada kõigi asjade ajamiseks. Eestkostja ülesannete ringi tulevad jätta XXX kõikide asjade ajamine ja tema esindamine, tehingute sooritamine, tema vara valitsemine ja elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine. 11.

§ 526

lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kuna XXXtuleb seada eestkostja kõikide asjade ajamiseks, tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. 12. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse.

§ 526

lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.

§ 526

lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kogutud tõenditest ei nähtu, et XXXi eestkostja ülesandeid peaks piirama. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid XXXi eestkostjaks olemise. Kohtu hinnangul on põhjendatud seega pikendada XXXi volitusi XXXeestkostjana. Samuti on XXXkinnitanud, et ta soovib olla oma tütre XXXeestkostjaks. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4, tuleb XXXmääratud eestkostja XXXi ametiaega pikendada viis aastat. 13.

§ 531

lg 1 näeb ette, et eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

1. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kooskõlas PKS § 194 lg-ga 2 kohustab kohus eestkostjat esitama iga aasta
2. maiks eestkostetava vara ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
3. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada 4 2-07-47877 eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. 16.

§ 172lg 3 kohaselt tuleb menetluskulud jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 5