lg 1 mõttes, kui tuvastatavatest asjaoludest sõltuvad poolte õigused ja kohustused. Maakohtu lahend 3. 02.03.2016 määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest, jättes menetluskulud hageja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja hagiavalduse eesmärgiga tuvastada, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagides märgitud ulatuses kostjatel kahju hüvitamise nõudeid ei ole.
lg 1 kohaselt võib hageja esitada tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Praegusel juhul sõltuvad asjaoludest, mille tuvastamist hageja hagiavalduses taotleb, poolte õigused ja kohustused, kuid hagejal puudub vajadus (õiguslik huvi
lg 1 tähenduses) esitada iseseisvat tuvastushagi tsiviilkohtumenetluses paralleelselt kriminaalmenetlusega. Kohtute infosüsteemi andmetel on hagiavalduses nimetatud kriminaalasjas esitatud Pärnu Maakohtule süüdistusakt (kriminaalasi nr 1-16-718), milles hagejat süüdistatakse kuriteos ja sellega kostjatele varalise kahju tekitamises. Kohus on 01.03.2016 määrusega hageja kohtu alla andnud ning võtnud kostjate tsiviilhagid menetlusse. Kuigi kostjate tsiviilhagides ja hageja hagiavalduses esitatud nõuded on vastassuunalised, on sisuliselt tegemist samade poolte vahelise vaidlusega sama eseme kohta samal alusel.
lg 1 p 5 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Hageja tuvastusnõuded on sisuliselt hageja kui süüdistatava vastuväited kostjate kui kannatanute tsiviilhagidele. Kohtute infosüsteemis salvestatud kaitseaktis ongi hageja kaitsja esitanud tsiviilhagidele praeguse hagiavalduse põhjendustega identsed vastuväited. Tsiviilhagide rahuldamise eeldusena peab kohus ka kriminaalmenetluses kontrollima tsiviilhagides esitatud nõuete rahuldamise eelduseks olevate asjaolude (kahju tekkimine, põhjuslik seos kahju ja hageja toimepandu vahel, hageja teo õigusvastasus ja hageja süü) tõendatust. Seejuures tuleb kohtul muu hulgas tuvastada kahju suurus ja selle hüvitamise kohustuse ulatus. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et tsiviilhagi menetlemisel tuleb kohtul ka kriminaalmenetluses järgida
lg-st 2, § 329 lg-st 3, § 351 lg-st 2 ja § 392 lg 1 p-dest 1-4 tulenevat selgitamiskohustust. Nende nõuete rikkumist loetakse kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks. Seega on hagejal võimalik tsiviilhagidele vastuväidete esitamisega kaitsta oma õigusi ja huve kriminaalmenetluses (hageja on seda õigust kaitsja kaudu asunud ka realiseerima) ning tal puudub tuvastushuvi hagiavalduses esitatud tuvastusnõuete menetlemiseks eraldi kriminaalasja ja selle raames esitatud tsiviilhagide kohtulikust menetlusest. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik (
Eeltoodud asjaoludel on tarbetu ja
lg 1 p 5 alusel ka lubamatu esitada samaaegselt kriminaalkohtumenetlusega tuvastushagi tsiviilkohtumenetluse korras kuriteoga tekitatud kahju ja selle hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Määruskaebus 4. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmiseks. 3
Maakohus on jätnud põhjendamata, kuidas on kostjate poolt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid ja praeguses asjas esitatud tuvastushagi rajatud samale alusele ning esitatud sama eseme kohta. Maakohus pole põhjendanud oma seisukohta, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning miks on lubamatu esitada samaaegselt kriminaalkohtumenetlusega tuvastushagi tsiviilkohtumenetluse korras kuriteoga tekitatud kahju ja selle hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, kui tsiviilkohtumenetlus tugineb üksnes eraautonoomia põhimõtetele ega sõltu õiguslikult ühestki isikust ega institutsioonist. Menetluse edasine käik 5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle
Määruse põhjendused 6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb selle põhjendusi.
lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostjate vastu tuvastushagi seoses kostjate poolt hageja vastu tsiviilhagide esitamisega kriminaalasjas nr 1-16-718, mis on käesoleval ajal maakohtu menetluses. Kostjad paluvad tsiviilhagiavaldustes süüdistatavalt ehitiste süütamisega tekitatud otsese varalise kahju väljamõistmist. Hageja taotleb tuvastushagis selle tuvastamist, et kostjatel ei ole tekkinud otsest varalist kahju ja hagejal ei ole tekkinud kostjate ees kohustusi kriminaalasjas kostjate poolt nõutud suuruses (ulatuses). Lisaks taotleb hageja kostjatele tekitatud otsese varalise kahju tegeliku suuruse ja sellest hagejale tulenevate rahalise hüvitamise kohustuste õige suuruse tuvastamist. Tegemist on vastassuunaliste nõuetega, mistõttu ei saa järeldada, et käesolev hagi on esitatud samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel asjaga, mis on juba kohtu menetluses ning seetõttu on alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks
Samuti ei ole asjakohane maakohtu põhjendus, mille kohaselt ei ole hageja õiguste rikkumine tsiviilhagide menetlemise korral hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Nimetatud põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta.
lg 1 ja 2 järgi võib tuvastushagi esitada ainult õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kuid sedagi ainult siis, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja nõuete menetlemisest tuleb keelduda, kuna kostjatel varalise kahju puudumine või 4
lg 2 p 1 alusel, sest sellisel juhul ei oleks hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Sellisel juhul ei nõutaks hagejalt kriminaalasjas tsiviilhagi raames kahju ja hageja nõudeid poleks võimalik rahuldada. Kui tsiviilhagid on kriminaalasja raames ebaõigesti menetlusse võetud, on hagejal võimalik nimetatut vaidlustada kohtulahendi peale edasi kaevates. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.