KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Väärteoprotokolli number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja K

§ 201

lg 2, järgi Aleksander Švõrov isikukood 39109192218, elukoht xxx, Eesti kodakondsus, emakeel – vene keel, töökoht puudub Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, asukoht Rahu 38, Jõhvi Menetlusalune isik Aleksander Švõrov PPA Ida prefektuuri esindaja Alina Reškina Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada Aleksander Švõrov süüdi 16.08.2015.a kell 18.22 mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud Viru Maakohtu otsusega 4-15-4699 kuueks kuuks alates 23.06.2015 – 22.12.2015, s.o

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 päeva.

VTMS § 205 alusel peab Aleksander Švõrov ilmuma aresti kandmiseks Jõhvi arestikambrisse aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi 22.02.

1. Aresti kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise aeg. Määrus saata Aleksander Švõrov´ile ning PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 23.01.2016.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 12.02.2016.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 02.12.2015 koostatud väärteoprotokolli AB 1289337 kohaselt süüdistatakse Aleksander Švõrov´it selles, et tema 16.08.2015 kell 18.22 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas xxx juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud Viru Maakohtu otsusega 4-15-4699 kuueks kuuks alates 23.06.2015 kuni 22.12.
2. Oma tegudega rikkus Aleksander Švõrov

§ 94lg 1 sätet.

Kohtuväline menetleja kvalifitseeris Aleksander Švõrovi teo LS § 201 lg 2 järgi. Kohtuistungil ülekuulatud Aleksander Švõrov tunnistas ennast osaliselt süüdi, andis ütlusi, et ta istus autosse, mis oli pargitud xxx maja hoovi, mootorit käima ei pannud, otsis korteri võtmeid. Nägi, et tuli politsei ja ta läks autost välja. Politsei käskis tagasi autosse istuda ja kontrollis dokumente ja teda viidi jaoskonda. Juhtimisõigus oli tol ajal ära võetud. Autol olid esituled sisse lülitatud, ta lülitas sisse käigu, aga ei sõitnud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja xx xx avaldas, et augustis 2015 oli ta patrullis koos Sarapiga Kohtla-Järvel. Katse tänaval peatas neid üks isik, kes ütles, et Uuelt tänavalt hakkas liikuma valge xxx ning juhil puudub juhtimisõigus. Nad keerasid ümber Järveküla tee 58 nurga ning nägid maja ees sõitmas xx treileriga, tuled põlesid, järsku pidurdas. Nad lülitasid sisse vilkurid. Autol oli ainul juht, kes istus roolis. Tema käitumine oli närviline. Kontrolliti dokumente ja joovet. Selgus, et isikul puudub juhtimisõigus. Auto segas liiklust, juht helistas sõbrannale, kes parkis auto maja ette. Isik ütles, et peab sõitma Tallinnasse. Kohus avaldas järgmised tõendid: Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 9), mille kohaselt otsus võeti vastu 16.08.2015 ning Aleksander Švõrov kõrvaldati sõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 3 alusel alates 16.08.2015 kellast 18.22 kuni asjaolude äralangemiseni, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Otsus on allkirjastatud Aleksander Švõrovi ja koostaja poolt. Teatis karistusandmete kohta (tl 17-19), kust tuleneb, et Aleksander Švõrov on 2 korda kriminaalkorras karistatud ning 13 korda väärteokorras karistatud. Viru Maakohtu 15.06.2015 otsus väärteoasjas 4-15-4699 (tl 20-21), millega Aleksander Švõrov tunnistati süüdi LS § 227 lg 4 ja § 230 lg 1 järgi ning talt oli ära võetud juhtumisõigus 6 kuuks kohtuotsuse jõustumisest. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (tl 22), mille kohaselt lõpetati kriminaalmenetlus 16.08.2015 toime pandud kuriteos KarS § 329 järgi. Karistusregistri väljavõtte (tl 34-36), kust tuleneb, et Aleksander Švõrov on 2 korda kriminaalkorras karistatud ning 13 korda väärteokorras karistatud. Kohus loeb tunnistaja ütlusi, ja teisi kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele. Asjas on tõendatud tunnistaja ütlustega ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, et Aleksander Švõrov juhtis 16.08.2015 kell 18.22 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas xxx tn maja xx juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud Viru Maakohtu otsusega 4-15-4699 kuueks kuuks alates 23.06.2015 kuni 22.12.2015. Aleksander Švõrov pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 201 lg 2 järgi, rikkudes

§ 94lg 1.

Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja xx xx ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tunnistaja andis ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistaja ei ole isiklikult tuttav menetlusaluse isikuga, ta on sõltumatu tunnistaja, kes andis ütlusi selle kohta, mida ise nägi. Antud tunnistaja on politseitöötaja, kelle igapäevaseks tööks on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma töös peavad politseitöötajad kontrollima, et liiklejad järgiksid liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel 2 koheselt reageerima. Asjaolud, et võõras inimene pööras politseitöötajate tähelepanu, et KohtlaJärve xxx tänavalt hakkas liikuma valge xxx ning juhil puudub juhtimisõigus, ei politseitöötajad nägid antud autot, suurendab tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kohus ei loe menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseteks kuna menetlusaluse isiku ütlused on vastuolulised nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses, tema ütlused on ka vastuolus tunnistaja xx xx ütlustega, ning kohus arvab menetlusaluse isiku ütlused tõendite hulgast. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlused on enda õigustatavad ning antud soovides vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Tunnistaja xx. xx nägi, kuidas xx tänava hoovist sõitis valge xx ja järsku pidurdas. Autos oli vaid juht Aleksander Švõrov, auto oli kogu aeg tunnistaja vaateväljas. Viru Maakohtu 15.06.2015 otsusega väärteoasjas nr 4-15-4699 võeti Aleksander Švõrov´ilt ära mootrosõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus 15.06.2015 otsus 23.06.2015. sellest tulenevalt oli juhtimisõigus peatatud kuni 22.12.2015. Seega on tõendatud, et Aleksander Švõrov juhtis 16.08.2015 mootrosõidukit ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud. ASJASSEPUUTUVAD NORMID

§ 94

lg 1 sätestab: Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

§ 201

lg 2 sätestab: Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§-ga 201 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga.

§ 201

lg 2 objektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises ajal, mil isikul oli juhtimisõigus ära võetud.. Käesoleval juhul tuvastati, et Aleksander Švõrov juhtis 16.08.2015 kell 18.22 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas xxx juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud Viru Maakohtu otsusega 4-15-4699 kuueks kuuks alates 23.06.2015 kuni 22.12.

1. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Aleksander Švõrov juhtis mootorsõidukit ajal, mil tema juhtimisõigus oli ära võetud ning mis on keelatud vastavalt Liiklusesaduse § 94 lg-le
2. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et Aleksander Švõrov pani toime väärteo LS § 201 lg 2 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksander Švõrov´ilt oli 15.06.2015 otusega juhtimisõigu 6 kuuks ära võetud kuni 22.12.2015, ta teadis seda ning vaatamata sellele istus rooli ja hakkas sõiduautot juhtima. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse 3 ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Aleksander Švõrov pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

§ 201

lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või aresti. Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise otsese tahtlusega, puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik

nõuetest, täitis, tegu toime pannes, väärteokoosseisu tunnused. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab järeldada, et

rikkumise osas on Aleksander Švõrov´il ka juba kogemus olemas. Aleksander Švõrovil on 2 kehtivat kriminaalkaristust, 13 kehtivat väärteokaristust. Aleksander Švõrov´ile on karistusena määratud nii rahatrahvi, aresti kui ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kõik Aleksander Švõrov´ile määratud rahatrahvid on tasumata. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – arest sanktsiooni keskmises määras. (digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik 4