← Eesti

3-14-52416/39

Obsah (5)§ 155§ 151§ 45§ 49§ 124

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-52416 Haldusasi LH ja AH ka

§ 155lg 5, 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. L. ja A. H-le kuulub elamumaa Pärnus Kodara 14 kinnistul. Sellest üle tänava asuval Kodara 7 kinnistul paikneb Bradlink OÜ-le kuuluv tootmishoone, millele on antud kasutusluba
  2. aastal.
  3. Bradlink OÜ esitas Pärnu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse Pärnus Kodara 7 kinnistul asuva tootmishoone rekonstrueerimiseks. Taotlusele lisatud projekti (I kd, tl 84-86) kohaselt soovitakse paigaldada tootmishoone Kodara tänava poolsele fassaadile tõstvärav, valada selle ette betoonist laadimisplatvorm ning asfalteerida platvormi ümbrus. 3-14-52416
  4. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond rahuldas 26.03.2014 otsusega nr 3-5/321 (I kd, tl 20) Bradlink OÜ taotluse ning väljastas 28.03.2014 ehitusloa nr 4578 Kodara 7 kinnistul asuva tootmishoone rekonstrueerimiseks (I kd, tl 21 pöördel-22).
  5. Kodara 8, 12, 14 ja 16 omanikud, sealhulgas L. ja A. H esitasid Pärnu Linnavalitsusele vaide Pärnu Linnavalitsuse 26.03.2014 otsuse tühistamiseks. Vaide kohaselt ei vasta ehitusprojekt 17.02.2000 kehtestatud Ehitajate tee, Liblika, Savi ja Niidu tänavate maa-ala detailplaneeringule (I kd, tl 36-38). Detailplaneeringust tulenevalt ei tohi müratase 50 m kaugusel tootmisterritooriumist ületada 40 dB. Samuti peab Kodara tänav olema juurdepääsuteena kasutatav vaid elamuteni pääsemiseks.
  6. Pärnu Linnavalitsus jättis 08.09.2014 korraldusega nr 407 (I kd, tl 13-15) vaide rahuldamata.
  7. L. ja A. H esitasid 13.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 5-7), milles palusid tühistada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 26.03.2014 otsuse, 28.03.2014 väljastatud ehitusloa ning Pärnu Linnavalitsuse 08.09.2014 korralduse. Tallinna Halduskohus võttis 05.02.2015 määrusega kaebuse menetlusse.
  8. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Bradlink OÜ teavitas 10.03.2015 Pärnu Linnavalitsust 28.03.2014 väljastatud ehitusloa alusel teostatud ehitustööde valmimisest ja esitas taotluse tootmishoone kasutusele võtmiseks.
  9. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond väljastas 30.03.2015 otsusega nr 3-5/362 Bradlink OÜ-le kasutusloa nr 1512339/00487 (II kd, tl 13). Otsuse kohaselt paigaldati Kodara 7 tootmishoonele 28.03.2014 väljastatud ehitusloa alusel Kodara tänava poolsele fassaadile tõstvärav ja selle ette betoonist laadimisvorm ning tootmishoone kasutamist jätkatakse
  10. aastal väljastatud kasutusloas määratud kasutamise otstarbel. Kasutusluba avalikustati ehitisregistris 31.03.
  12. Tallinna Halduskohus tegi 29.10.2015 määrusega teatavaks haldusasjas kohtuistungi toimumise aja ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid avaldusi ja tõendeid kuni 13.11.
  14. Bradlink OÜ esitas 13.11.2015 kohtule taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (II kd, tl 12) põhjusel, et Pärnu Linnavalitsuse 28.03.2014 ehitusloa nr 4578 alusel valminud ehitisele on Pärnu Linnavalitsus 30.03.2015 väljastanud kasutusloa. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-63-10 (p 19) kohaselt ei ole võimalik pärast ehitisele kasutusloa andmist ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamise teel. Vaidlustatud ehitusluba on kasutusloa väljastamisega kehtivuse kaotanud.
  15. L. ja A. H esitasid 27.11.2015 kaebuse muutmise taotluse (II kd, tl 30–31), milles palusid muuta ehitusloa tühistamise nõude ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudeks ning lisada kaebusele Pärnu Linnavalitsuse 30.03.2015 otsuse nr 3-5/362 ja Bradlink OÜ-le väljastatud kasutusloa tühistamise nõue. Juhul, kui kohus leiab, et 30.03.2015 otsuse ja kasutusloa tühistamise nõuded ei ole tähtaegsed, palusid kaebajad ennistada kaebetähtaja. Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine on kaebajate jaoks oluline, kuna Pärnu Linnavalitsuse 30.03.2015 otsuse ja kasutusloa tühistamise puhul võib ehitusloa kehtivus taastuda. Samuti soovivad kaebajad esitada tulevikus Pärnu Linnavalitsuse vastu varalise kahju hüvitamise nõude. Pärnu Linnavalitsus on võimaldanud Pärnu Linnavolikogu 17.02.2000 otsusega nr 22 2

(7)3-14-52416 kehtestatud Ehitajate tee, Liblika, Savi, Niidu tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringuga vastuolus olevat ehitustegevust, mis kahjustab kaebajate elukeskkonda ja vähendab kinnisvara väärtust. Pärnu Linnavalitsuse 30.03.2015 otsus sai kaebajatele teatavaks 13.11.2015, kui kolmas isik esitas kohtule taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
  1. Pärnu linn leidis 20.01.2016 seisukohas (II kd, tl 36–37), et Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 30.03.2015 otsuse ja selle alusel väljastatud kasutusloa tühistamise nõude esitamise tähtaeg on möödunud ja puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu ei ole kaebajate esitatud taotlus kaebuse täiendamiseks uute nõuetega kohtus menetlemiseks lubatav. Uute nõuete lubatavuse eelduseks on kaebetähtaja järgimine. Haldusakti kehtima hakkamine sõltub adressaadile teatavaks tegemise hetkest ning haldusakti kehtima hakkamist ja kaebeõiguse piiri ei saa seada sõltuvusse teiste huvitatud isikute poolt haldusaktist teada saamise ajast. Adressaadile Bradlink OÜ on 30.03.3015 otsus teatavaks tehtud 30.03.2015 ja kasutusluba on väljastatud 31.03.2015 elektrooniliselt ehitisregistris. Seega kehtib otsus alates 30.03.2015 ja kasutusluba alates 31.03.
  2. Haldusaktide vaidlustamise viimane päev oli vastavalt 29.04.2015 ja 30.04.
  3. Seega hakkas kasutusluba kehtima üle seitsme kuu tagasi ning Bradlink OÜ-l oli õigus rekonstrueeritud ehitist eesmärgipäraselt kasutada alates
  4. aasta aprillist. Pelgalt asjaolu, et haldusorgan ei teinud kaebajatele kasutusloa väljastamist isiklikult teatavaks, ei saa olla kaebetähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks. Kaebajatele on olnud igapäevaselt nähtav Kodara 7 kinnistul toimuv ehitustegevus, selle alustamine, lõpetamine ja valmis ehitatu kasutusele võtmine. Kui kaebajatel oligi arusaamine, et Kodara 7 ehitist kasutatakse kasutusloata, oli neil õigus pöörduda oma õiguse kaitseks omavalitsuse või kohtu poole juba esimese nende subjektiivsete õiguste riive korral. Kaebajad ei ole seda aga teinud. Pärnu linn ei vaidle vastu kaebajate taotlusele muuta ehitusloa tühistamise nõue ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudeks.
  5. Kolmas isik leidis 20.01.2016 seisukohas (II kd, tl 39–40), et kaebajad pidid olema teadlikud kasutusloa olemasolust oluliselt varem kui 13.11.2015 ning on ebamõistlikult viivitanud tühistamiskaebuse esitamisega, mistõttu tuleks lugeda kaebetähtaeg möödunuks. Kodara 7 kinnistul paiknev tootmishoone on olnud renoveeritud kujul kasutuses juba üle poole aasta. Kaebajatele kuuluv Kodara 14 kinnistu paikneb piisavalt lähedal, et olla kursis Kodara 7 kinnistul toimuvaga. Ehitusloa alusel teostati töid Kodara tänava poolsel küljel. Ehitusloa väljastamise ajal pidi ehitusseaduse (EhS) § 32 lg 2 kohaselt kõikidel ehitistel olema kasutusluba, kui ei esinenud seaduses nimetatud erandeid. Seega pidid kaebajad Kodara 7 kinnistul ehitise rekonstrueerimisest ning selle muudetud kujul eesmärgipärasest kasutusele võtmisest järeldama, et hoonele peab olema väljastatud kasutusluba. Kuivõrd kaebajatel on õigusnõustaja, pidid nad olema teadlikud kasutusloa väljastamisega seotud asjaoludest. Alused kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad. Olukorras, kus kaebetähtaja lõppemisest on möödas enam kui kuus kuud, ei ole tähtaja ennistamine kooskõlas õiguskindluse põhimõttega.
  6. Tallinna Halduskohus keeldus 16.02.2016 määrusega kaebuse muutmisest, jättis kaebuse

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ning mõistis L.

ja A. H-lt solidaarselt Bradlink OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1594,62 eurot. 1) Kuigi kaebuse täiendamine kasutusloa tühistamise nõudega oleks kaebuse eesmärgist ja Riigikohtu seisukohtadest asjas nr 3-3-1-63-10 lähtuvalt iseenesest otstarbekas, ei ole see praegusel juhul lubatav, kuna nõue ei ole tähtaegselt esitatud. Kaebajaid esindab õigusteadmistega isik ning seetõttu oli vähenenud kohtu kohustus nõustada kaebajaid asjakohase nõude õigeaegsel valikul. Kaebajad pidid olema kasutusloa väljastamisest teadlikud oluliselt varem, kui 30 päeva enne kaebuse muutmise taotluse esitamist. Neile kuuluv elamu 3

(7)3-14-52416 asub Kodara 7 kinnistul asuva tootmishoone vahetus läheduses ning tootmishoone kasutamine Kodara tänava poolt juba üle poole aasta ei saanud jääda märkamatuks. Tulenevalt EhS § 32 lg-st 2 pidid kaebajad eeldama, et ehitise õiguspärase kasutamise eelduseks on kasutusluba. Juhul, kui nad ise ei olnud sellest regulatsioonist teadlikud, pidid nad kasutusloa kohustuslikkusest teada saama neid esindava õigusnõustaja vahendusel. Ka pelgalt tootmishoone kasutamise kahtluse korral oleks neil tulnud astuda samme, et selgitada välja, kas hoonele on väljastatud kasutusluba. Nii ehitisregistrist kui Pärnu linna veebilehelt oli võimalik saada adekvaatset teavet kasutusloa väljastamise kohta. Esitades kasutusloa tühistamise nõude alles 27.11.2015, kuritarvitasid kaebajad oma menetluslikku õigust kaebuse muutmiseks. Lisaks ei ole kaebajad märkinud ühtegi kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud põhjust. 2) Olukorras, kus kasutusluba on väljastatud, ei täida ehitusloa ega vaideotsuse vaidlustamine kaebuse eesmärki ehk ei võimalda saavutada olukorda, kus oleks takistatud tootmishoone Kodara tänava poolse juurdepääsutee, tõstvärava ja laadimisplatvormi kasutamine ning sellega kaasneva müra kostumine. Kasutusloa väljastamisega fikseeritakse ehitise valmimine, millega ehitusloa kujundav mõju ammendub. Seega ei ole võimalik kasutusloa väljastamise tõttu saavutada ehitusloa tühistamist. Kaebajatel puudub õigus vaidlustada eraldiseisvalt vaide kohta tehtud korraldust, kuna kaebusest ei nähtu, et see rikuks nende õigusi ehitusloast eraldiseisvalt. 3) Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole lubatav, kuna see ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik ning tulevikus esitataval hüvitamiskaebusel ei ole perspektiivi. Ehitusloa õigusvastasuse kindlakstegemisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ehitusloa kehtivuse taastumise väited ei ole asjakohased, kuna kaebajad ei saa vaidlustada kasutusluba. Kodara 7 kinnistul toimunud ehitustegevus ei ole kahjustanud kaebajate elukeskkonda ega vähendanud nende kinnisvara väärtust. Pärnu linna üldplaneeringu järgi jääb Kodara tänav nii elamu-, äri- kui tootmismaa juhtfunktsiooni piirkonda. Kaebajatele kuuluv Kodara 14 kinnistu asub Niidu tööstuspiirkonnas, mis on vastustaja kinnitusel linna üheks peamiseks tootmispiirkonnaks (I kd, tl 81). Kaebajate kinnistut ümbritsevad kahest küljest vahetult küll eramud, kuid need on ühed vähesed vaadeldava piirkonna eluhooned, millest igasse suunda jäävad tootmishooned. Usutav ei ole kaebajate tervise kahjustamine ulatuses, mis võiks anda alust hüvitise väljamõistmiseks. Tervisekaitseameti Kesklabori 25.07.2014 müra mõõtmise aruande kohaselt oli Kodara 7 metallitööstushoones paiknevate tehnoseadmete tööst põhjustatud tööstusmüra tase Kodara 14 eluhoone väliterritooriumil 51,9 dB. Seega on müratase kooskõlas määrusega nr 42, mille § 3 p 4 ja § 5 lg 5 tabeli 2 järgi on kaebajate kinnistul tööstusettevõtete müra taotlustasemeks päeval 60dB ja öösel 45dB. Kodara tänava kaudu on planeeritud tuua Kodara 7 metallitööstushoonesse koorem lehtmetalli üksnes 1-2 korda nädalas ja laadida see hoonesse elektritõstukiga. 4) Kolmas isik on kandnud põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid summas 1594,62 eurot, mis jääb kaebajate kanda. 15. Kaebajad esitasid 02.03.2016 halduskohtu 16.02.2016 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2016 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 16. L. ja A. H paluvad määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada. 4
(7)3-14-52416 1) 27.11.2015 esitatud kaebuse muutmise nõue on tähtaegne, kuna kohus ei rakendanud uurimispõhimõtet. Kohtu ülesanne oli kontrollida, kas kohtumenetluse ajal ei ole ehitustegevus lõpule viidud ja kasutusluba väljastatud. Kui kohus oleks tuvastanud, et kasutusluba on väljastatud, siis oleks ta pidanud tegema kaebajatele ettepaneku kaebuse muutmiseks ja kasutusloa vaidlustamiseks. Senises protsessis ei ole kaebajatele selgitatud lõpliku haldusakti vaidlustamise võimalust ning seda tuleb teha asja uuel läbivaatamisel. Kohtu selgitamiskohustuse rikkumine võib kujutada endast mõjuvat põhjust kohtumenetluse ajal antud haldusakti vaidlustamise tähtaja ennistamiseks. 2) Kaebajad ei pidanud teadma Pärnu Linnavalitsuse poolt 30.03.2015 väljastatud kasutusloast, kuna tehas avati juba 27.05.
  1. 08.07.2014 teostatud müra mõõtmise aruanne kinnitab, et tehast kasutati juba vaidemenetluse ajal. Samuti on tõenditega tuvastatud, et tootmishoone kasutamine Kodara tänava poolselt küljelt toimus ilma kasutusloata ka 28.11.
  2. Halduskohus ei tuvastanud, millisel õiguslikul alusel paigaldati Kodara 7 tootmishoonele rekonstrueerimise ajal ventilatsioonisüsteem, mis on müra tekitamise allikas. EhS § 16 lg 1 p 2 kohustab tehnosüsteemide muutmiseks küsima kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. 3) Tulevikus esitatav hüvitamiskaebus on perspektiivikas ning tuvastamisnõude esitamine lubatav. Kohtu seisukohad

§ 45

lg 2 osas ei ole kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadega asjas nr 3-13-

  1. Ehitusloal ja kasutusloal on erinevad eesmärgid ja materiaalse õiguspärasuse eeldused. Kasutuslubade õiguspärasuse kontrollimisel ei pruugita jõuda küsimusteni, mida lahendatakse ehituslubade õigusvastasuse tuvastamise kaebuse menetlemisel. 4) Kodara 7 kinnistul toimunud ehitustegevus on vastuolus Pärnu Linnavolikogu 17.02.2000 otsusega nr 22 kehtestatud Ehitajate tee, Liblika, Savi, Niidu tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringuga. Pärnu Linnavalitsus kahjustas ebaseadusliku ehitustegevuse võimaldamisega teadlikult kaebajate elukeskkonna kvaliteeti ja kinnisvara väärtust. Samuti aitab tuvastamisnõude lahendamine kaebajatel tulevikus nõuda Pärnu linnalt vastavalt planeerimisseaduse §-le 31 kinnisasja sundvõõrandamise seadusega kehtestatud korras kinnisasja võõrandamist kohese ja õiglase tasu eest.
  2. Kolmas isik palub jätta määruskaebus rahuldamata. 1) Kaebuse muutmise nõue ei ole tähtaegne ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Kaebajad pidid olema teadlikud kasutusloa olemasolust oluliselt varem kui 13.11.2015, mil kolmas isik esitas kohtumenetluses taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kodara 7 kinnistul paiknev tootmishoone on renoveeritud kujul kasutuses juba üle poole aasta. Kaebuse kohaselt oli kaebajatele Kodara 7 kinnistul toimuv tegevus teada juba
  3. aasta novembrikuus. Seega kinnitavad kaebajate väited, et neile ei saanud jääda märkamatuks Kodara 7 kinnistul toimuv tegevus. Kui kaebajad tuvastasid juba 28.11.2014 kinnistul tegevuse, mis võiks viidata kasutusloa olemasolule, siis seda enam oleks pidanud olema neil alust arvata, et neli kuud hiljem peaks olema kasutusluba kindlasti olemas. 2) Kohus ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ega selgitamiskohustust. Uurimispõhimõte ei ole absoluutne ega võimalda anda kohtu initsiatiivil õiguslikku hinnangut toimingutele ja aktidele, mille vaidlustamist kaebajad sõnaselgelt ei soovi. Ainuüksi kaebajatel on õigus määrata kaebuse ese. Samuti ei ole kohtul kohustust selgitada ehitusloa tühistamise menetluses kasutusloa vaidlustamise võimalust, sest ehitus- ja kasutusluba on iseseisvat õigusjõudu omavad ja iseseisvalt vaidlustatavad haldusaktid. Kaebajatel on õigusteadmistega nõustaja, mistõttu puudus kohtul alus arvata, et menetlusosalised võiksid oma kogenematuse või eksimuse tõttu jätta esitamata asja otsustamisel olulised asjaolud või tõendid. 5

(7)3-14-52416 3) Kaebajatel puudub põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ja kaebajate tulevasel kahjunõudel ei ole perspektiivi. Kaebajatele kuuluva kinnisvara väärtus ei saa olla vähenenud Kodara 7 asuva hoone rekonstrueerimise tõttu, kuna neile kuuluv Kodara 14 kinnistu asub Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt ettevõtluspiirkonnas. Kodara 7 hoone rekonstrueerimisel ei loodud uut tööstushoonet, vaid lisati olemasoleva hoone fassaadile ainult tõstvärav ja selle ette betoonist laadimisplatvorm. Selle tõttu ei tõusnud oluliselt liikluskoormus, sest kolmandal isikul on planeeritud tuua Kodara tänava kaudu koorem lehtmetalli ja laadida see rajatud tõstvärava kaudu hoonesse üksnes 1-2 korda nädalas. Samuti jääb Kodara 14 kinnistule ulatuv tööstusmüra tase määrusega nr 42 kehtestatud müra normtasemete piiridesse. Kaebaja väide seoses kinnisasja sundvõõrandamise nõudmisega on põhjendamatu ning tugineb kehtetule sättele. 4) Väited, mis puudutavad ventilatsioonisüsteemi paigaldamise õiguslikku alust, on määruskaebuse lahendamisel asjakohatud.
  1. Pärnu linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. 1) Kaebuse muutmine on lubatud muudatuse iseseisva kaebusena tähtaegse esitamiseni. Kaebaja ei ole põhjendanud, mis takistas tal kasutusloa peale tähtaegselt tühistamiskaebust esitamast. Pelgalt asjaolu, et haldusorgan ei teinud kaebajatele isiklikult teatavaks kasutusloa väljastamist, ei saa olla kaebetähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks. Haldusakti kehtima hakkamiseks on tarvilik haldusakt teha teatavaks adressaadile. Teistele isikutele on ehitustegevusega seotud haldusaktid tehtud avalikult nähtavaks ehitisregistris ja Pärnu linna kodulehel, millega oli kaebajatel õigus ja võimalus tutvuda võrdselt teiste isikutega. Kohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Kohtu kohustus menetlusosaliste nõustamise osas vähenes, sest kõiki menetlusosalisi esindasid kohtumenetluses õigusteadmistega isikud. Kaebus on esitatud ehitusloa tühistamise nõudes, mistõttu puudus kohtul õigus anda omal algatusel hinnangut kasutusloa menetlusele. 2) Halduskohus on kaebuse perspektiivikuse hindamisel õigesti lähtunud Pärnu linna üldplaneeringuga määratud ettevõtluspiirkonnale iseloomulikest näitajatest, väljakujunenud olukorrast ja üldplaneeringuga määratud perspektiividest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 16.02.2016 määrus tühistada.
  3. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas praeguses asjas, kus ehitusloa vaidlustamiseks esitatud kaebuse menetlemise ajal on väljastatud ehitusloa alusel kasutusluba, on lubatud kaebuse muutmine selliselt, et kaebust täiendatakse kasutusloa tühistamise nõudega ning ehitusloa tühistamise nõue asendatakse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamisnõudega.

§ 49

lg 1 sätestab: „Kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.“ Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et kaebuse muutmise sätete eesmärgiks on vältida uue kaebuse esitamise vajadust. Kaebuse muutmise võimalus tagab põhiseaduse § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud kaebeõiguse tõhusust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.04.2015 määrus nr 3-3-1-7-15, p 14). Kaebuse muutmise korral ei ole tegemist uue kaebusega, vaid kaebus loetakse esitatuks muudetud kujul, mistõttu ei eelda juba menetlusse võetud kaebuse muutmine uute nõuete eraldi menetlusse võtmist ja seejärel nende 6

(7)3-14-52416 tähtaegsuse kontrollimist (

§ 124

). Kohtul lasub kohustus kontrollida muutmise avalduse saamisel kohe kõikide

§-s 49 sätestatud tingimuste, sh kaebetähtaja järgimist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.03.2015 määrus nr 3-3-1-86-14, p 20). 21. Tulenevalt

§ 49

lg 1 teisest lausest kontrollitakse uue nõude tähtaegsust kaebuse esitamise seisuga. Riigikohus on tunnustanud poolte õigust täiendada

§ 49

lg 1 alusel kaebust tühistamisnõudega sellise haldusakti vastu, mis antakse käimasoleva kohtumenetluse ajal, ning selgitanud, et tühistamisnõue ei ole sel juhul esitatud kaebetähtaega ületades, sest vastavalt

§ 49

lg 1 teisele lausele loetakse kaebuse muutmisel muudetud nõue esitatuks algse kaebuse esitamise ajal (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2013 määrus nr 3-3-1-46-13, p 13). Seega tuleb

§ 49

lg 1 teist lauset tõlgendada selliselt, et uus nõue tuleb lugeda mittetähtaegseks üksnes siis, kui algse kaebuse esitamise ajaks oli selle vaidlustamise tähtaeg möödunud. Kui kaebaja ei ole oma õigusi kuritarvitanud, on jätnud esitamata kohtumenetluses vajaliku taotluse üksnes eksimuse tõttu ning uus taotlus on hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga, tuleb tulenevalt kaebuse muutmise regulatsioonist kaebuse muutmist lubada (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 03.05.2004 määrus nr 3-3-1-14-04, p 11). Ka praeguses asjas, kus kaebuse esitamise ajaks ei olnud kasutusluba väljastatud, kuid kaebajad esitasid kohtule selle tühistamise nõude

§ 49

lg-s 1 sätestatud kaebuse muutmise tähtaja jooksul, on kaebuse täiendamine kasutusloa tühistamise nõudega lubatud.

  1. Kaebuse muutmine on praeguses asjas vajalik, kuna tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest on pärast kasutusloa väljastamist ehitusluba kehtivuse kaotanud ning selle tühistamine kohtu poolt ei ole enam võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p-d 15-22; ja 14.05.2015 määrus nr 3-3-1-7-15, p 11). Puuduvad takistused ka ehitusloa tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuks. Riigikohus on haldusasjas nr 3-31-63-10 selgitanud, et kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt. Juhul, kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamise või muutmise vajadust. Seega ei saa olukorras, kus kasutusloa peale esitatud kaebus on halduskohtu menetluses, täielikult välistada võimalust, et kasutusloa tühistamise korral võib olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik ka ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine.
  2. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus ebaõigesti keeldunud kaebuse muutmisest ning jätnud kaebuse terves ulatuses läbi vaatamata. Ringkonnakohus peab võimalikuks ise rahuldada kaebajate taotluse kaebuse muutmiseks. 27.11.2015 kaebuse muutmise taotluses palusid kaebajad muuta ehitusloa tühistamise nõude ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudeks ning lisada kaebusele Pärnu Linnavalitsuse 30.03.2015 otsuse nr 3-5/362 ja selle alusel väljastatud kasutusloa tühistamise nõue. Linnavalitsuse korraldus ja selle alusel antud luba moodustavad lahutamatu terviku, s.t ühe ja sama haldusakti (vt Riigikohtu 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 11; ja 09.05.2008 määrus nr 3-3-1-22-08, p 10). Seega jäävad pärast kaebuse muutmise vastuvõtmist haldusasja menetlusse nõuded Pärnu Linnavalitsuse 26.03.2014 otsusega nr 35/321 väljastatud ehitusloa nr 4578 õigusvastasuse tuvastamiseks, Pärnu Linnavalitsuse 08.09.2014 vaideotsuse nr 407 tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse 30.03.2015 otsusega nr 3-5/362 väljastatud kasutusloa nr 1512339/00487 tühistamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.