← Eesti

3-15-109/31

Obsah (4)§ 212§ 215§ 116§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2016, Tallinn Haldusasja num

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla kolmanda üksuse inspektor-kontaktisik AS 19.11.2014 ettekande (tl 9) kohaselt ei allunud 19.11.2014 kella 15.40 paiku kinnipeetav HM AS seaduslikule 3-15-109 korraldusele võtta kinnipeetavale vangla poolt väljastatud vanglavormi elemendid (jakid nr 1093X ja 2247) ja toidunõud (kauss ja lusikas) enda kätte. Ettekande kohaselt väitis kinnipeetav, et ta ei kanna jakke ja ei saa neid kanda. Ettekandest nähtub, et kinnipeetav keeldus asjade enda kätte võtmisest vaatamata selgitusele, et vangla on kohustatud vanglavormi väljastama ja väljastamine ei sõltu kinnipeetava tahtest. AS küsis HM käest, kas ta ei allu korraldusele võtta vangla poolt väljastatud asjad enda kätte, mille peale kinnipeetav ütles, et toidunõusid ta ei võta ja hakkas kotiga, milles olid jakid, kabinetist välja minema, kuid viskas koti jakkidega kabineti nurka ja ütles „putsi, seda ma ka ei võta!“. Ettekande kohaselt läks kinnipeetav seejärel kabinetist välja ning naases hiljem, tagastades vangla poolt väljastatud kruusi.
  2. Tallinna Vangla teatas 24.11.2014 HM-le ettekande ajendil distsiplinaarmenetluse alustamisest seoses allumatuse ja ebaviisaka käitumisega vangistusseaduse § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 rikkumise tunnustel (tl 10). Teates selgitati, et kinnipeetaval on õigus esitada selgitusi. Teate kättesaamist on HM kinnitanud oma allkirjaga.
  3. Tallinna Vangla määras 19.12.2014 käskkirjaga nr 1680 HM-le distsiplinaarkaristusena noomituse vanglateenistuja korraldusele mitteallumise eest. Samuti tunnistati HM süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumises (ebaviisakas käitumine), kuid selle rikkumise osas on loobutud HM karistamisest, piirdudes vestlusega. Käskkirja kohaselt ei täitnud HM vanglateenistuse ametniku korraldust võtta enda kätte temale vangla poolt väljastatud vormijakid ja toidunõud ning kasutas ametnikega suheldes ebaviisakat sõnavara. HM süü ja korralduse täitmata jätmine on tõendatud Tallinna Vangla kolmanda üksuse inspektorkontaktisik AS 19.11.2014 ettekande, tunnistajate RT ja RA ütluste ning HM selgitustega. HM vastuväidetest menetluse käiku mõjutavaid asjaolusid ei ilmne. Tunnistajate ütlustest nähtub, et AS andis vestluse käigus kinnipeetav HM-le arusaadavalt korraldusi võtta toidunõud ja jakk enda kätte ning kinnipeetav vastas, et ei saa kanda jakki ja toidunõusid ta ka ei võta, kuna ei söö vangla toitu. AS hoiatas HM, et kui ta esemeid kaasa ei võta, siis on tegemist korralduse eiramisega. Karistuse määramisel on arvestatud rikkumise raskust (korraldusele mitteallumine kui raske rikkumine) ja distsiplinaarkaristuste puudumist. Ebaviisaka käitumise eest karistamata jätmisel on arvestatud kinnipeetava selgitusi ja kahetsust.
  4. HM esitas 23.12.2014 Tallinna Vangla 19.12.2014 käskkirjale vaide, mis jäeti Tallinna Vangla 14.01.2015 vaideotsusega nr 5-15/14/35551-2 rahuldamata.
  5. HM esitas 16.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 19.12.2014 käskkirja nr 1680 ja 14.01.2015 vaideotsuse nr 5-15/14/35551-2 tühistamiseks. 1) Vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne. Kaebajale ei tutvustatud vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja ja kodukorda. Asjaolu, et ta selle kohta on andnud allkirja 29.08.2013 (tl 7) ja 20.02.2014 (tl 8), ei tähenda, et kaebaja on tegelikult nende aktide sisuga tutvunud. Kaebaja pandi vangla poolt allkirjastamisel sundolukorda, sest kaebaja soovis teada oma ennetähtaegse vabanemise aega. Seetõttu ei saanud kaebaja teada, kas talle antud korraldus oli seaduslik või mitte. Kaebaja sai tutvuda vastavate õigusaktidega alles 22.01.
  6. 2) Kaebaja täitis talle antud korralduse „Võta asjad enda kätte“. Kaebajale ei antud korraldust võtta vormijakid enda kasutusse või võtta need enda kätte ja viia kambrisse. Korraldus ei olnud selgelt ja üheselt arusaadav. 2

(6)3-15-109 3) Õigusaktidest ei tulene, et ta kinnipeetav tohiks tagastada talle väljastatud vormi ühte osa – jakke – ja et ta peab neid kandma. Kaebaja ei olnud vangla vormijakke kandnud terve aasta ning sellest probleeme ei ole tekkinud. Kaebaja soovis tagastada jakid, mida ta ei kanna ning mille mittekandmisega ta õigusakte ei riku. 4) Tunnistajate ütlused ei ole tõesed ning vastustaja on rikkunud karistuse määramisel uurimiskohustust. Ettekande koostamine ning vormi väljastamine ei kuulunud nende andmise ja koostamise ajal kontaktisiku teenistusülesannete hulka ning selline õigus ei tulene ka ametijuhendist, mistõttu ei olnud korralduse andud kontaktisik pädev korraldust andma ega ettekannet koostama.
  1. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Vanglaametniku korraldus võtta kinnipeetavale väljastatud vanglavormi elemendid (jakid) ja toidunõud enda kätte oli selge, arusaadav, lihtne ja kooskõlas VangS § 67 p-ga
  2. Kaebaja käitumine näitab, et ta sai korraldusest aru. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 01.03.2007 lahendi nr 3-3-1-21-03 p-s 14: „Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. märtsi
  4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, p 13). Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Ringkonnakohus märkis õigesti, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas“. Korraldus võtta asja enda kätte ei ole tühine, mistõttu sõltumata kaebaja arusaamast, kas tal on kohustus vangla vormijakke kanda, oli tal kohustus nimetatud korraldusele alluda. Korralduse täitmiseks ei olnud takistusi. 2) VangS §-st 46 ja Tallinna Vangla kodukorra p-dest 4.2, 6.2 ja 8.7.1 tuleneb kinnipeetavale kohustus kanda vangla riietust. Õigusaktidest tulene kaebajale otsustusvabadust osas, mis puudutab riideesemete vastuvõtmist või nendest loobumist. Kinnipeetavale väljastatavad asjad, muu hulgas riideesemed, tagastab kinnipeetav vanglale vabanedes. 3) 10.06.2013 on kaebuse esitaja allkirjastanud õigusaktidega tutvustamise lehe, millel lisaks vangistust reguleerivate õigusaktide lühitutvustusele on välja toodud ka VangS §
  5. Lisaks on kaebuse esitaja 20.02.2014 allkirjastanud teatise, mille p-s 6 kinnitab ta, et on tutvunud vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja Tallinna Vangla kodukorraga. Samuti on teatisel teave selle kohta, et õigusakte on võimalik saada kontaktisiku vahendusel. Lisaks on kaebuse esitaja korduvalt oma 23.12.2014 Tallinna Vanglale esitatud vaides rõhutanud, et ta on kursis kõikide vangistust reguleerivate seadustega ja õigusaktidega. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja väide selle kohta, et talle pole õigusakte tutvustatud.
  6. Tallinna Halduskohtu 13.05.2015 otsusega jäeti HM kaebus rahuldamata. 1) HMS § 51 lg-st 1 ja Riigikohtu praktikast (01.03.2007 otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 14) tulenevalt on vanglaametniku suuline korraldus haldusakt HMS mõttes. Kuna vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest, tuleb käesoleval juhul hinnata, kas kaebajale antud korraldus oli õiguspärane. 2) Distsiplinaarkaristus määrati kaebajale selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele võtta temale väljastatud vangla vormi elemendid ja toidunõud enda kätte. Selline tegu on põhjendatult loetud distsipliinirikkumiseks, sest VangS § 67 p 1 kohaselt on 3
(6)3-15-109 kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 3) Tulenevalt VangS § 46 lg-st 1 on kinnipeetav kohustatud kandma vangla riietust, kui vangistusseaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohustus kanda vangla riietust tuleneb ka Tallinna Vangla kodukorra p-dest 4.2, 6.2 ja 8.7. Vangla ülesanne on kinnipeetavale sobiva, sh ilmastikuoludele vastava, riietuse väljastamine. Tallinna Vangla kodukorra p 11.2.3 kohaselt on vangla riietuse osaks muu hulgas vormijakid. Seejuures ei tulene VangS §-st 46 kinnipeetavale õigust temale väljastatud riietuse vastuvõtmisest keelduda. Vanglaametniku korraldus on seetõttu seaduslik. 4) Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ning kinnipeetav on kohustatud talle antud korralduse täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja arvamusest korralduse seaduslikkuse kohta. Riigikohus leidis asjas nr 3-3-1-103-06, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Samas kohtuasjas on Riigikohus märkinud, et õige on ringkonnakohtu seisukoht, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Riigikohus leidis, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Samas asjas on Riigikohus tõdenud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. 5) Vanglateenistuse ametniku vastutusalas on sisekorraeeskirjade täitmine ja julgeoleku tagamine. VangS § 66 lõige 1 järgi korraldab vanglateenistus kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas ning sama paragrahvi lõige 2 et vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vanglateenistuse ametnik. Järelevalve hõlmab kontrolli vanglas viibivate kinnipeetavate ja vahistatute üle. Asjaolu, et inspektor-kontaktisiku ametijuhendis ei olnud sellel ajal märgitud kohustust vormistada ettekanne või väljastada vormi, ei tähenda kohtu hinnangul seda, et inspektor-kontaktisikul ei olnud selleks pädevust. Vanglateenistuse ametnik võib anda teenistusülesannete täitmisel kinnipeetavale siduvaid ja äärmiselt erinevaid korraldusi, mille sisu ei ole seadusandja poolt ette kirjutatud ning mis peavad olema suunatud vangla sisekorraeeskirjade täitmisele ja üldise julgeoleku tagamisele vanglas (VangS § 4 1 lg 2 ja HMS § 8 lg 2). Ametijuhendis toodud ülesanded ei saagi olla ammendavad. 6) Kaebaja võttis mingiks ajaks asjad enda kätte. See fakt ei vaja täiendavat tõendamist ning vastustajale ei saa ette heita uurimiskohustuse rikkumist. Kaebajale pidi olema korraldusest ja selle andmise asjaoludest lähtuvalt aga arusaadav, et ta pidi võtma vormijakid ja toidunõud enda valdusesse ja kasutusse. Ametnikule antud põhjendusest nähtub, et kaebaja sai korraldusest niiviisi ka aru. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest nähtub, et korraldus anti kaebajale korduvalt ning teda hoiatati, et esemete kaasavõtmisest keeldumise korral on tegemist korralduse eiramisega. Korraldus ei ole ka muudel põhjustel tühine. 7) Tõenditest nähtuvalt on vastustaja väited kaebaja poolt vangistust regueerivate õigusaktidega tutvumise kohta õiged. Kaebaja väitis vaides, et ta on kursis kõikide vangistust puudutavat seadustega ning õigusaktidega (tl 16 pöördel). Kaebaja väide, et talle pole õigusakte enne jaanauari 2015 tutvustatud ja allkirjad on antud sundolukorras, on põhjendamatu. 4
(6)3-15-109 8) Vaidlustatud käskkirja põhjendustest nähtub, et karistuse määramisel on arvestatud kaebajal kehtivate rikkumiste puudumist, teo raskust (korralduse eiramine kui vangla julgeolekut ohustav tegu) ja preventiivset huvi uute rikkumiste vältimiseks. Karistuse määramine ja selle valik on proportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. HM palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.05.2015 otsus ning uue otsusega kaebus rahuldada. 1) Vanglaametnikul ei olnud õigust teha sündmuse kohta ettekannet, sest tema ametijuhendis ei olnud seda ette nähtud. Ametijuhendit muudeti selles osas hiljem, mis kinnitab, et vangla möönab seda. 2) Vanglaametniku suuline korraldus kui haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Kahtlust tekitab vanglaametniku tegevus, milles ta ei ole andnud üheselt mõistetavat ning selget korraldust. 3) Apellant kandis korralduse andmise ajal vangla riietust. Õigusaktid ei sätesta, kuidas seda riietust tuleb kanda. Riietuda tuleb vastavalt ilmale, seega võib külma ilmaga kanda ka jopet ning vormijakki üldse mitte kanda. VangS § 46 ei anna küll õigust tagastada vormijakke, kuid ka ei keela seda. Vangla riietuse tagastamist õigusaktid, sh vangla kodukord ei keela. Tähtsust ei oma vangla väited, et riietuse tagastamine põhjustab ressursikulu. 4) Apellant sai üheselt aru, et peab võtma vanglaametniku antud asjad enda kätte. Seda ta ka tegi. Rohkem korraldusi ametnik ei andnud, seega võis asjad ka maha panna. Ametniku korraldus on täidetud.
  2. Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja peab halduskohtu otsust õiguspäraseks. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4). 11. Distsiplinaarkaristus on Vang

S § 65 lg 5 kohaselt ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks kustunud. Karistuse kustumise järel puuduvad distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjal mistahes õiguslikud mõjud. Seda käskkirja ei saa pidada enam kehtivaks. See asjaolu ei mõjuta haldusasja lahendamist. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse lõppemine ei too kaasa menetluse lõpetamist, sest käskkirja tühistamine kõrvaldab tagasiulatuvalt ka käskkirjaga kaasnenud võimalikud (kaebajale negatiivsed) mõjud.

  1. Vanglaametniku korraldust võtta vastu vangla vormiriietuse hulka kuuluvad jakid ei saa pidada tühiseks. Tähtsust ei oma, et kolmanda üksuse inspektor-kontaktisiku ametijuhendis ei olnud ette nähtud tema kohustust väljastada kinnipeetavatele vormiriideid ega koostada ettekandeid aset leidnud distsipliinirikkumiste kohta. Ettekannete koostamise kohustus on kõigil vanglaametnikel tulenevalt VangS §-st
  2. Vangla sisekorraeeskirja § 98 p 2 näeb ette distsiplinaarmenetluse protokollile distsipliinirikkumise avastanud teenistuja ettekande lisamise. Neist sätteist järeldub, et kõigil vanglaametnikel, kes avastavad kinnipeetava poolt distsipliinirikkumise toimepanemise, tuleb sellest teatada ettekande koostamisega. Kaebajale antud suulise korralduse tühisus ametniku pädevuse puudumise tõttu saaks kõne alla tulla vaid juhul, kui sellise korralduse andmine oleks ilmselgelt väljaspool tema pädevust. Olukorras, 5

(6)3-15-109 kus Tallinna Vangla ülesannete hulka kuulub vormiriietuse väljastamine ja selleks kinnipeetavatele korralduste andmine, ei ole ametniku pädevuse puudumine ilmselge.
  1. Korraldus võtta ametniku poolt antud asjad (vormijakid) enda kätte on ka ringkonnakohtu arvates selge ega võimalda seda mõista nii, et kinnipeetav on korralduse täitnud, kui ta võtab asjad enda kätte ning viskab need seejärel maha. Arvestada tuleb korralduse eesmärki, mis oli selge: jakke ei antud kaebajale mitte nende hetkeks käes hoidmise eesmärgil, vaid seetõttu, et kaebajale ei olnud selliseid jakke väljastatud. Jakkide ja muude kaebajale antud esemete enda kätte võtmise kohustust sai seetõttu mõista nii, et kaebaja pidi need viima enda kambrisse ja hoiustama seal, et neid vajaduse korral kasutada.
  2. Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas kinnipeetaval on kohustus vormijakki kanda või piisab muude vangla riietuse hulka kuuluvate esemete kandmisest. Halduskohus viitas õigesti Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 otsusele asjas nr 3-3-1103-06 (p 14), millest järeldub, et kinnipeetav peab täitma ka neid vanglaametniku korraldusi, mis ei ole seadusega kooskõlas. Vanglariietuse väljastamise kinnipeetavatele näeb ette Tallinna Vangla kodukorra p 3.6, millest tuleneb nii vangla kohustus riietus kinnipeetavale väljastada kui kinnipeetava kohustus riietus vastu võtta.
  3. Pooled ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub vajadus neid kohtuotsusega jagada. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.