Obsah (7)

§ 180§ 67§ 114§ 182§ 165§ 108§ 109

3-15-2528 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2016. a .Tallinn Haldusasja number 3-15-2528 Haldusasi S. T.e (T.) kaebus Ees

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16.05.2016.a. (

§ 67lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

I ASJAOLUD 1 1.Eesti Töötukassa ( edaspidi ka vastustaja, töötukassa) 20.05.2010 otsusega nr 739 anti S.T.le (edaspidi ka kaebaja) äriplaani (tl 45-52 pöördel) elluviimiseks ettevõtluse alustamise toetust summas 70 000 krooni (4473,82 eurot) ( tl 53-53 pöördel, otsuse lisa tl 54). 2.Eesti Töötukassa 10.06.2015 otsusega nr 7-8/0510 (tl 33-33 pöördel) tunnistati Eesti Töötukassa 20.05.2010 otsus nr 739 ettevõtluse alustamise toetuse andmise kohta osaliselt kehtetuks, kuna Eesti Töötukassa jõudis järeldusele, et S. T. ei ole toetust kasutanud täies ulatuses sihtotstarbeliselt ja nõuti toetuse osalist tagastamist mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse ulatuses (1278, 24 eurot) .

1. S. T. esitas Eesti Töötukassa 10.06.2015 otsuse nr 7-8/0510 peale vaide ( tl 71-71 pöördel). Eesti Töötukassa jättis 07.09.2015 vaideotsusega nr 103 vaide rahuldamata ( tl 2-2 pöördel). 4.S. T. esitas 07.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 10.06.2015 otsuse nr 7-8/0510 tühistamiseks ( tl 1). Tallinna Halduskohus juhtis 22.10.2015 määrusega tähelepanu kaebuse puudustele ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ( tl 4-5), 23.11.2015 rahuldas kohus kaebaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks (tl tl 21), 09.12.2015 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa ja nõudis vastustajalt kirjaliku seletuse ja vaidlustatud haldusakti andmise aluseks olnud dokumentide esitamist ( tl 34-34 pöördel). Eesti Töötukassa esitas seletuse kaebuse kohta ühes lisadega ( tl 42-78) ja kohus määras 18.01.2016 (tl 79-79 pöördel) asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, määras täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja ja tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja . II POOLTE SEISUKOHAD A.Kaebuse väited
2. Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagasinõudmine summas 1278.24 eurot on alusetu.
3. Kaebaja kinnitab, et ta on kasutanud toetust sihtotstarbeliselt selleks ettenähtud korras ja on seda korduvalt kinnitanud ka töötukassale. Kaebajal on olnud kõikide dokumentide esitamine töötukassale raskendatud, kuna tema elukohaks on Hong Kong. Kaebaja on esitanud töötukassale ostu-müügilepingu, mis tõendab toetuse sihtotstarbelist kasutamist.
4. Kaebaja selgitab, et kui ettevõtte Varmhaus OÜ projektiplaan sai valmis kirjutatud ja pakkumused elektrikeevitusaparaadi kohta võetud, siis oli parima pakkumise hind 69.900,00 krooni ja selleks ajaks, kui tuli töötukassa toetuse otsus, oli üks ettevõte elektrikeevise hinna langetanud alla 50 000,00 krooni. Alustava ettevõtjana arvas kaebaja, et see on oluline hinnavõit ja otsustas selle pakkumuse kasuks. Kui ettevõte alustas tegevust, ei osanud kaebaja ette näha, et elektrikeevise aparaadi igapäevaseks transpordiks on vajalik nn turvakast. Objektidel, kus tööd elektrikeevise aparaadiga toimuvad, on elektrienergia vajaduse lahenduseks generaator. Kaebaja leppis eellepinguid sõlmides kokku, et koostööpartneri ettevõte annab kasutusse oma vana generaatori, mistõttu polnud vajadust küsida toetust generaatori ostuks. Töö tegemise käigus lagunes kasutuses olev generaator, koostööpartner ettevõttel oli olemas varu ja see anti kaebajale rendile. Hiljem otsustas kaebaja turvakasti ja generaatori osta, et vältida igakuiseid rendikulusid. Ülalnimetatud kauba soetamine oli ettevõtte tegevuse jätkamiseks vajalik ja otseselt seotud toetuse eest ostetud keevitusaparaadi kasutamisega. 2 B.Vastustaja seisukoht
5. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
6. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et toetust on kasutatud sihtotstarbeliselt. Vastustaja viitab tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 16 lg-le 6, mile kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetust saanud isik seda kasutama avastavalt esitatud äriplaanile, samuti TTTS § 19 lg 8 p-le 4 ja sama paragrahvi lg-le 81, mis reguleerivad mitte sihtotstarbeliselt kasutatud toetuse tagastamist. Kaebaja äriplaani kohaselt pidi ta soetama töötukassalt saadava toetuse eest elektrikeevise MSA 350 kogumaksumusega 4418, 41 eurot (69 133 krooni) ja kontoritarbeid kogumaksumusega 55,41 eurot (867 krooni). Kaebaja esitas vastustajale I poolaasta aruande koos kuludokumentidega, millest nähtub keevitusaparaadi soetamine summas 3195, 58 eurot ( 50 000 krooni), turvakasti ja diiselgeneraatori soetamist I poolaasta aruandest ei nähtu. Teise poolaasta aruannet kaebaja ei esitanud.Toetust on kasutatud vastavalt äriplaanile summas 3195, 58 eurot ning kasutamata toetus tuleb TTS § 19 lg 8 alusel tagasi nõuda.
7. Kui kohus leiab, et kulutused diiselgeneraatorile ja turvakastile on või olid põhjendatud ja vajalikud äriplaanijärgse tegevuse elluviimiseks, siis 21.03.2011 sõlmitud ostu-müügileping esemete soetamiseks ei ole usaldusväärne. Nimetatud lepingu usaldusväärsuse seab kahtluse alla kaebaja enese käitumine haldusmenetluses ( menetluse venitamine, vastuoluliste seisukohtade esitamine)-16.04.2013 ja 29.05.2013 e-kirjas on kaebaja väitnud, et esemeid ei ole soetatud ega tagastatud, 13.07.2015 esitas kaebaja paberkandjal allkirjastatud ostu-müügilepingu, mille kohaselt on esemed soetatud juba 21.03.
9. Kaebaja 22.05.2015 esitatud pandilepingut vastustaja ei aktsepteerinud, sest tegemist on äriplaanivälise kulutusega ja esitatud pandileping ei tõenda esemete soetamist loodud ettevõttele ( OÜ Warmhaus). C.Täiendavaid seisukohti pooled kirjalikus menetluses ei esitanud. III KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et Eesti Töötukassa 10.06.2015 otsus nr 7-8/0510 on õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohus, nõustudes Eesti Töötukassa 10.06.2015 otsuse nr 7-8/0510 ja 07.09.2015 vaideotsuse nr 103 põhjendustega, ei pea kooskõlas

§ 165lg-ga 2 otstarbekaks neid põhjendusi siinkohal korrata.

Lisaks esitab kohus alljärgnevad põhjendused. 13.TTTS § 19, mis käsitleb ettevõtluse alustamise toetust, kehtestab muu hulgas ka selle tööturuteenuse osutamise tingimused ja korra. Töötukassa juhatuse 20.05.2010 otsus nr 739 on tehtud vastavalt (otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) TTTS § 19 lg 3, aluseks on võetud kaebaja 10.06.2010 esitatud avaldus ja äriplaan ning sellele lisatud dokumendid. Ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks peab taotleja koostama äriplaani koos kulutuste äranäitamisega ning töötukassa hindab ettevõtluse toetuse andmise otsustamisel ka taotletava toetusega äriplaani elluviimiseks kavandatud kulude põhjendatust. Ettevõtluse alustamise toetus on kaebajale antud Eesti Töötukassale esitatud äriplaani elluviimiseks ( 20.05.2010 otsuse nr 739 p.2.1.) TTTS § 19 lg 6 sätestab, et ettevõtluse 3 alustamise toetust saanud isik peab seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. 14.Kaebaja taotles ettevõtluse alustamise toetust äriplaani „Varmhaus OÜ“ elluviimiseks ning äriplaanist nähtuvalt oli äriidee teostamiseks muu hulgas vajalik soetada töötukassalt saadava toetuse eest elektrikeevis MSA 350 kogumaksumusega 69 133 krooni (4418, 41 eurot) ja kontoritarbeid kogumaksumusega 867 krooni (55,41 eurot). Eesti Töötukassa 20.05.2010 otsusega nr 739 anti S. T.le äriplaani elluviimiseks ettevõtluse alustamise toetust summas 70 000 krooni (4473,82 eurot) .

1. TTTS § 19 lg 7 kohaselt kontrollib Eesti Töötukassa ettevõtluse alustamise toetust saanud isiku majandustegevust ja ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest.Esimene kontrollimine toimub kuue kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Lisaks eespoolviidatud TTTS § 19 lg-le 6 on ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuse p.-s 3 sätestatud toetuse maksmise ja kasutamise nõuded, sealhulgas p. 3.6 kohaselt peab toetuse saaja kasutama toetust sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile.Toetuse kasutamisel tuleb juhinduda õigusaktidest ning otsuse lisas 1 loetletud tingimustest. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et ta toetuse kasutamise tingimustest, sealhulgas aruannete esitamise kohustusest, teadlik ei olnud.Vaidlust ei ole selles, et S. T. esitas toetuse kasutamise esimese poolaasta aruande 10.11.2010 koos Varmhaus OÜ-le elektrikeevise soetamist tõendavate kuludokumentidega, mille osas on töötukassa asunud seisukohale, et kaebaja on tõendanud, et majandustegevusega on alustatud ja toetust on kasutatud sihtotstarbeliselt summas 3195, 58 eurot (50 000 krooni). Seega ei ole käesolevas haldusasjas vaidlust ettevõtluse alustamise toetuse sihipärases kasutamises summa 3195, 58 eurot (50 000 krooni) osas, mis puudutab elektrikeevise soetamist Varmhaus OÜ-le.
2. Alates toetuse ülekandmisest teise poolaasta ( periood november 2010-mai 2011) aruannet koos kuludokumentidega kaebaja ei esitanud, mille kohta saatis töötukassa temale 29.07.2011 meeldetuletuse e-kirjaga (tl 66-66 pöördel), sellele vastuseks saadetud e-kirjas põhjendas kaebaja hilinemist raamatupidaja puhkusega ning lubas aruande saata koheselt pärast raamatupidaja puhkuselt naasmist (17.08.2011 e-kiri, tl 66). Töötukassa on 21.05.2012 kaebajale uuesti saatnud meeldetuletuse teise aruande esitamise seni täitmata kohustusest (e-kiri kaebajale , tl 66), millele kaebaja ei vastanud ega esitanud ka aruannet. 04.03.2013 kaebajale saadetud pöördumises on töötukassa uuesti palunud esitada toetuse kasutamise teine aruanne ning kontrollida, kas on esitatud kõik kuludokumendid perioodi 27.05.2010-26.05.2011 kohta ja selgitatud, et kui rohkem kuludokumente kaebajal esitada ei ole, siis tuleb toetuse kasutamata osa 1278, 24 eurot kohta esitada tagasimaksmise avaldus ( tl 65). Nimetatud e-kirjale saatis kaebaja 05.03.2013 vastuse, milles lubas, et „ teen ja organiseerin Teile kõik dokumendid mis on vajalikud“, kuid palus selleks aega juulikuuni, kui ta tuleb Hiinast Eestisse, või vähemalt ühe kuulist tähtaja pikendust ( tl 65). Töötukassa pikendas dokumentide esitamise tähtaega kuni 11.04.2013 ( 05.03.2013 e-kiri Siim Tamlehele, tl 63), kaebaja teavitas 16.04.2013 e-kirjas vastuseks töötukassale, et kassa väljaminekuorder partner ettevõttele tagatisrahana välja makstud keevituse turvakasti ja digitaalse keeviste lugeja eest, mida ta ei ole tänase päevani partner ettevõttele tagastanud ja mis on kasutuses, on kaebajale posti pandud ja kättesaamisel edastab ta need dokumendid kohe töötukassale ja siis saab ta küsida ka partnerilt nende kassa sissetulekuorderit ( tl 63). 29.05.2013 e-kirjas ( kaebaja vastus temale edastatud tagasinõudele) väidab kaebaja, et ta on tõendanud, et 20 000 krooni on partnerettevõtte käes pandirahana aparaadi lisatarvikute eest, mida ta kasutab (tl 62). 22.04.2015 edastas vastustaja kaebajale töötukassa 22.04.2015 vaideotsuse nr 45 ( kaaskiri tl 67 pöördel ), 21.05.2015 saadetud e-kirjas märkis kaebaja, et lõpuks leidis partner nendevahelise 4 lepingu üles ja kaebaja lubas selle saata töötukassale hiljemalt järgmiseks päevaks (tl 67). 22.05.2015 on kaebaja töötukassale esitanud kuludokumendina 15.06.2010 sõlmitud pandilepingu tähtajaga 3 aastat ( kaaskiri 22.05.2015 e-kiri, tl 67, pandileping tl 68). 25.05.2015 e-kirjaga ( tl 76 pöördel) teavitas töötukassa , et lepingust ei nähtu, et seadmed oleks soetatud ettevõttele Varmhaus OÜ, vastuseks kaebaja märkis 26.05.2015 e-kirjas, et kuskil on ka see dokument, millest nähtub, et Varmhaus OÜ makstud tagatisraha on hiljem ümber vormistatud seadmete soetamiseks, kuid kaebajal on vaja aega nende dokumentide esitamiseks ( tl 76). 10.07.2015 on kaebaja koos vaidega Eesti Töötukassa 10.06.2015 otsusele nr 7-8/0510 esitanud kuludokumendina 21.03.2011 sõlmitud elektrikeevise MSA 350 transpordi turvakasti ja diiselgeneraatori Honda GXNSM T100SC ostu-müügilepingu ( tl 71-71 pöördel, leping tl 31) 16.1.Kaebuse väiteid, mille kohaselt on kaebajal olnud raskendatud kõigi dokumentide esitamine töötukassale, kuna kaebaja elukohaks on Hong Kong, kohus käesoleval juhul asjakohasteks ei pea. Esmalt vajab rõhutamist, et kaebaja pidi olema ja oli teadlik sellest, et tal tuleb esitada vähemalt kaks korda aasta jooksul alates toetuse ülekandmisest toetuse kasutamise aruanne koos kuludokumentidega ja et teise poolaasta aruanne oli tal esitamata, töötukassa oli kaebajale saatnud ka sellekohase meeldetuletuse, kaebaja lubas täita kohustuse 2011 septembris. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi põhjust, mis takistas tal aruande ja kuludokumentide töötukassale esitamist 2011.aastal, kui ta viibis Eestis. 2013.aastal, kui kaebaja palus pikendust vähemalt ühe kuu võrra seoses välismaal viibimisega, on vastustaja temale seda võimaldanud. Töötukassa tegi esimese otsuse Eesti Töötukassa 20.05.2010 otsuse nr 739 kehtetuks tunnistamise kohta alles 16.05.2013, s.o. ligikaudu 3 aastat peale ettevõtluse toetuse andmist. Kaebaja ja vastustaja vahel asetleidnud e-kirjavahetusest nähtuvalt on kaebajale korduvalt saadetud meeldetuletusi ja on pikendatud talle antud tähtaega toetuse kasutamise teise aruande ja kuludokumentide esitamiseks. Seega leiab kohus, et jättes seoses antud toetusega võetud kohustused täitmata ja lahkudes välisriiki, võttis kaebaja ka enda kanda sellest tulenevad riskid asjaajamises töötukassaga ning kaebaja etteheide töötukassale, et tal on välisriigis elamise tõttu raskendatud kõigi dokumentide esitamine, põhjendamatu. 16.2.TTTS § 1 lg 3 tulenevalt kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades TTTS erisusi. Käesoleval juhul on tegemist Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist programmist „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2010-2011“ rahastatava toetusega ning TTTS § 19 lg 7 sätestatust tuleneb, et ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavad dokumendid. Seega on TTTS-is sätestatud toetuse sihtotstarbelise kasutamise tõendamiseks kindel vorm ehk teisisõnu on TTTS-is eriseadusena sätestatud piirangud ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelise kasutamise tõendamiseks lubatavatele tõenditele. Ka vastavates ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise vormiskohastes aruannetes on selgelt nimetatud, et aruandele peab olema lisatud ettevõtluse alustamise eest soetatud vahendite kuludokumentide koopiad ning et kuludokumendid peavad vastama raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele. Kuludokumentide esitamata jätmine või selliste dokumentide esitamine puudustega ei tõenda ettevõtluse alustamise toetuse sihipärast kasutamist. 16.3.Lisaks juba eespool viidatud ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsusele, mille p.-s 3 on sätestatud toetuse maksmise ja kasutamise nõuded,sätestab TTTS § 19 lg 6, et ettevõtluse alustamise toetust saanud isik peab seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt äriplaanile. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et toetuse kasutamine tagatisrahana ei ole toetuse sihipäraseks kasutuseks, sest Varmhaus OÜ-le ei ole soetanud äriplaanijärgseid vahendeid, aga samuti, et pandileping ei tõenda esemete soetamist loodud ettevõttele. 5 Seega jagab kohus töötukassa seisukohta, et kaebuse esitaja ei ole pandilepinguga tõendanud ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist summa 1278, 24 ulatuses. 16.4.Arvestades eespool toodud e-kirjavahetuses kaebaja antud selgitusi ja kinnitusi (vt kohtuotsuse p.16) , jagab kohus vastustaja põhjendatud kahtlusi 21.03.2011 sõlmitud ostumüügilepingu usaldusväärsusest. Olenemata kaebaja elukohariigist pidi talle ( lähtuvalt sellest lepingust ) olema alates 21.03.2011 teada, et ettevõttele on soetatud elektrikeevise MSA 350 transpordi turvakast ja diiselgeneraator Honda GXNSM T100SC. Samas on kaebaja nii 16.04.2013 kui ka 29.05.2013 e-kirjades väidetu ilmselges vastuolus ostu-müügilepingust tulenevaga, mille kohaselt on Varmhaus OÜ soetanud kõnealused esemed juba 2011.a. 17.HMS § 64 lg 2 sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Vaidlust ei ole selles , et töötukassa on kasutanud 20.05.2010 otsuse 739 osaliselt kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigust ja kaalutlusõiguse rakendamine nähtub ka vaidlustatud otsusest. HMS § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja on teinud kindlaks, et esinevad usaldust välistavad asjaolud ning on esitanud ka piisava põhjenduse, miks töötukassa käesoleval juhul leidis, et avalik huvi on kaalukam kaebuse esitaja huvist. Kohus leiab, et konkureerivatele huvidele ei ole antud ebaõiget kaalu. Kaebajalt toetuse tagasinõudmine summas 1278, 24 eurot on vaidlustatud otsuses faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. 18.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Eesti Töötukassa ei ole selleks sätestatud korras ja tähtajal taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 6