lg 1, § 30 p 1, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 12.02.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,16,001598
) § 30 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Anni Köömnemägi suhtes otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik 25.02.2016 laekus Harju Maakohtule Anni Köömnemägi kaebus (tl 1-5) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 12.02.2016 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,16,001598
lg 2 p 1 (väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht) nõuete rikkumine väärteomenetluse oluline rikkumine
Lähtudes eeltoodust ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul väärteomenetluse käigus rikutud olulisi väärteomenetlusõiguse norme ning lähtudes
p 1 palub jätta kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 12.02.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,16,001598
lg 1 alusel), kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 2,8), pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
lg 1 kohaselt väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui: väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel (p 1); väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja (p 2); lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta (p 3); menetlusalust isikut käesoleva seadustiku § 22 kohaselt määratud korras esindav kaitsja ei ole menetluses osalenud (p 4); menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud (p 5); asjas puudub väärteoprotokoll, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud (p 6); menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud (p 7); menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele (p 8); väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda (p 9); puudub väärteoasja arutamise või kohtuistungi protokoll, kuigi selle koostamine on käesolevas seadustikus ette nähtud, või protokollil puudub kohtuniku või kohtuistungi sekretäri allkiri (p 10).
lg 2 kohaselt kohus võib tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega tuleneb KarS § 2 lg 2 sätestatust kolmeastmeline deliktistruktuur ja kohus peab väärteoasja kaebemenetluses 2 kohtuvälises väärteomenetluses tehtud karistusotsuse põhjendatuse kontrollimisel kontrollima kõigepealt teo koosseisupärasust (nii objektiivset kui subjektiivset), seejärel õigusvastasust, käitumise süülisust ja seejärel karistamise ja karistuse põhjendatust. Kiirmenetluse otsuse (VT toim lk 1-2) kohaselt 12.02.2016 kl 18:34 ületas Anni Köömnemägi jalakäiana sõidutee foori keelava (punase) tule korral. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 25 lg 3 ning pani toime LS § 259 lg 1. Liiklusseaduse § 25 lg 3 kohaselt peab jalakäia reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul ega tema märguannetest. Liiklusseaduse § 259 lg 1 kohaselt jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
tulenevalt tuleb kiirmenetluse otsusesse ja väärteoprotokolli märkida lisaks väärteo toimepanemise ajale ka väärteo toimepanemise koht. Isikule süüdistuse esitamisel on lisaks teo kirjeldamisele vajalik tuua ka see, kus tegu aset leidis. KarS § 11 lg 1 p 1-4 kohaselt on tegu täide viidud kohas, kus isik tegutses, isik oli õiguslikult kohustatud tegema, saabus süüteokoosseisu kuuluv tagajärg või isiku ettekujutuse järgi oleks pidanud saabuma süüteokoosseisu kuuluv tagajärg. Tegevusdelikti korral on väärteo toimepanemise koht seal, kus täideviija tegutses, tegevustelikti korral seal, kus täideviija oli kohustatud tegutsema, ning tagajärjedelikti puhul seal, kus saabus koosseisupärane tagajärg. Riigikohtu hinnangul peab kuriteo toimepanemise koha määrama sellise täpsusastmega, et süüdistatav saaks aru, milles teda süüdistatakse ning esitada soovi korral põhjendusi näiteks selle kohta, miks ta seda tegu toime panna ei saanud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-45-07 p 10). Ka väärteo toimepanemise koha määramine sõltub konkreetse väärteo asjaoludest ning võib olla erineva täpsusastmega. Väärteo toimepanemise koha kindlakstegemine on tähtis nii menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamise aspektist kui ka seetõttu, et sellest sõltub isiku teo karistatavuse määratlemine, pidades eelkõige silmas karistusseaduse ruumilise ja isikulise kehtivuse põhimõtteid. Seetõttu tuleb süüteo toimepanemise koht määratleda võimalikult suure täpsusastmega (Riigikohtu otsus nr 3-1-116-09, p 10). Kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9-05, p 10). Teatud juhtudel võib esineda ka olukordi, kus väärteo toimepanemise koha puhul on eristatavad faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang (Riigikohtu otsus nr 3-1-123-15, p 70,71). Faktiliste asjaolude kajastamist võib lugeda piisavaks, kui ühtegi täiendavat asjaolu juurde mõtlemata on võimalik jõuda abstraktseltjärelduseni, et isiku käitumine on realiseerinud koosseisu kõik tunnused ja on karistatav (Kergandberg, E. ja Pikamäe, P. 2012. Kriminaalmenetluse seadustik: kommenteeritud väljaanne, § 154 komm 6.2.1). 12.02.2016 koostatud kiirmeneluse otsusel on märgitud rikkumise kohaks Rävala pst 7 kuid õige oleks Teatri väljak 7, Tallinn. Kiirmenetluse otsusel (VT tl 2-3) on Anni Köömnemägi allkiri
Anni Köömnemägi omakäeliselt kinnitas kiirmenetluse otsuses (VT toim lk 2), nägin punast tuld, kuid ohtu polnud, sest ühtegi autot ei olnud tulemas. Seega kaebaja väide, et temale ei teatatud väärteo menetlemise kohta ei vasta tõele. Anni Köömnemägi on nõustunud kiirmenetlusega, mida tõendas oma allkirjaga, s.o rikkumise asjaolud on selged. Kuivõrd kohus on tuvastatud kogutud tõenditega (kiirmenetluse otsusega, menetlusaluse isiku ütlusega, fotodega VT toim lk 1-6) Anni Köömnemägi käitumises 12.02.2016 kl 18:34 LS § 259 lg 1 koosseisule vastava teo kõik koosseisulised tunnused ning tema süüd ega teo õigusvastasust välistavad asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohus Anni Köömnemägi käitumises tuvastatuks hooletuse KarS § 18 lg 3 mõistes. Karistusregistri õiendi kohaselt (VT toim lk 7) ei ole kaebaja karistusregistrisse kantud. Vaatamata sellele, et kohus on tuvastanud Anni Köömnemägi 3 käitumises väärteotunnuste esinemise, peab kohus võimalikuks lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel ilma tema karistamiseta. Väärteomenetluse lõpetamine
S § 2 lg 2), kuid tema vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu otsustab menetleja väärteomenetluse siiski lõpetada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjas nr 3-1-1-105-09, p 11; asjas nr 3-1-1-146-03, p 8). Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel lähtub seega menetlusökonoomilistest kaalutlustest, kuid võimaldab lisaks ka proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt välistada karistuse kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p 15 ja 16 ning asjas nr 3-1-1-50-08 p 6.3). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik mõjutada Anni Köömnemägi edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvides toimida ka ilma isikule karistust mõistmata. Leo Kunman Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.