← Eesti

3-15-2690/21

Obsah (6)§ 181§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2690 Haldusasi A.T.i kaebus Tallinna Va

§ 181lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-2690 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. A.T. (kaebaja) taotles 30.07.2015 Tallinna Vanglalt (vastustaja) luba kasutada kambris vangla poest 01.07.2015 ostetud pardlit habeme lõikamiseks ja hooldamiseks. Tavalised elektripardlid habeme hooldamiseks ei sobi.
  2. Vastustaja jättis 01.09.2015 otsusega nr 5-8/15/21956-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja ostetud seade ei ole tavaline pardel, vaid etiketilt nähtuvalt trimmer, millega on võimalik habet kujundada. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna vangla kodukorra“ (Kodukord) p 7.1.17 järgi on kinnipeetavale keelatud mh juukselõikusmasin jt sarnased seadmed, mida on lihtne ümber ehitada. Kaebaja ostetud trimmer on oma tööpõhimõttelt sarnane juukselõikusmasinale – sellega on võimalik pikkuses piirata habemekasvu kui ka piirata habemekasvu piirkonniti. Tegemist on seadmega, mida on võimalik ümber ehitada tätoveerimisaparaadiks, mis on vanglas keelatud. Kinnipeetavatel on võimalus lasta juuksuriteenuse kasutamise ajal juuksuril piirata habeme kasvu. Vangla andis kaebajale loa pardli ostmiseks ekslikult ja vabandab kaebaja ees. Vangla poe vahendusel on võimalik isiklikuks kasutamiseks soetada kahte erinevat elektripardlit.
  3. Kaebaja esitas 07.09.2015 vastustajale vaide. Habeme hooldamiseks mõeldud trimmer sarnaneb elektripardliga, kuid trimmeriga on lihtsam ja mugavam habet hooldada. Juuksuris ei ole võimalik habet hooldada, sest kaebajat ei lubata tema kiilaspäisuse tõttu juuksurisse. Juukselõikusmasinaga ei saa habet vajalikul määral hooldada. Kaebaja ei kasuta trimmerit habeme kujundamiseks, vaid hooldamiseks. Kaebaja on valmis igapäevaselt demonstreerima trimmeri terviklikkust ja asjaolu, et trimmerit ei ole ümber ehitatud tätoveerimismasinaks.
  4. Vastustaja jättis 07.10.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/26057-2 vaide rahuldamata, leides, et oluline ei ole trimmeri kasutamise mugavus, vaid vangla julgeolek tervikuna.
  5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks jäid pärast kaebuse täiendamist tühistada Kodukorra p 7.1.17 ja kohustada vastustajat väljastama kaebajale laost habeme hooldamiseks trimmer. Põhjendused: 5.
  6. Kaebajale ei võimaldata juuksuriteenust, sest tal pole juukseid. Juukselõikusmasin ega elektripardel ei sobi habeme hooldamiseks. Elektripardliga ei saa habet piirata. Juuksuriteenust võimaldatakse 1 kord kuus, kuid habet on vaja hooldada igapäevaselt. Juuksur soovitas kaebajale trimmerit. Kaebajal ei ole kavatsust trimmerit ümber ehitada. Trimmerit ei saa pidada vangla julgeolekut ohustavaks, vastasel juhul on seda ka elektripardel ja epilaator. Tegemist on seadmega, millega tagatakse esmavajalik hügieen. 5.
  7. Kaebajal on Eesti Vabariigi põhiseadusest (PS) tulenev õigus kasvatada mõõdukas pikkuses habet, mis on hooldatud. Sarnaselt juuste eest hoolitsemise õigusega on kinnipeetaval õigus kasvatada ka mõõdukas pikkuses habet. Kui vanglateenistusel puuduvad ajalised ressursid juuksuri juures habeme piiramise teenuse osutamiseks, ei välista see kinnipeetava õigust kanda hooldatud habet. Kinnipeetav peab hoolitsema isikliku hügieeni eest (vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 1 ja Kodukorra p 1.11.3). Seega on vanglal kohustus võimaldada kinnipeetaval tagada oma habeme korrigeerimine juuksuri juures või oma vahenditega. 5.
  8. EIK Rec

(2006)2 p 19 kohta on seletuskirjas märgitud, et isiklik puhtus ja korrektsus sisaldavad juuste ja habeme eest hooldamist, mis tähendab, et vangla juhtkond peab tagama võimalused habemeajamiseks. Selleks, et habe näeks korralik välja, tuleb seda pügada 2-3 korda nädalas spetsiaalse habemeajamistrimmeriga. Juukselõikust võimaldatakse parimal juhul kord pooleteise kuu jooksul. Kusagil ei ole märgitud, et habemetrimmer on keelatud asi. 2
(5)3-15-2690
  1. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 6.
  2. Kaebajale on juuksuriteenust osutatud 11.04.2015, 03.05.2015, 24.05.2015, 07.08.2015, 20.09.2015 ja 30.11.
  3. 6.
  4. Riigikohus on tunnustanud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ja neist lähtuva ohu määratlemisel (lahendid asjades nr 3-3-1-24-10 ja nr 3-3-1-1-12). Keelatud esemete loetelu kehtestades teostab vangla diskretsiooni. Esemed on ohtlikud nende soetamise ajast sõltumata. Õiguspärase ootuse tekkimine on välistatud, sest VangS § 15 lg-s 4 tehtud reservatsioonist tulenevalt võidakse varem lubatud esemeid keelata. Kinnipeetav võib vanglas omada asju, mille omamine ei ole vastavalt VangS § 15 lg-le 2 keelatud. VangS § 15 lg 4 annab vanglateenistusele õiguse täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud esemete loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustele. 6.
  5. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut tegema, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama. Kodukorra p 7.1.17 alusel on vanglas keelatud elektrihambahari, patareidega raseerija, juukselõikusmasin jm sarnased seadmed, mida on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks, v.a epilaator või pardel. Vangla on leidnud, et habemetrimmer on juukselõikusmasinaga sarnane ese, mis on Kodukorra alusel keelatud. 6.
  6. Kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust Kodukorra p 7.1.17 vaidlustamiseks, mistõttu tuleb tühistamisnõue jätta läbi vaatamata. 6.
  7. Kodukorra p 7.1.17 on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED
  8. Vaidluse asjaoludest nähtuvalt on kaebaja soetanud vastustaja nõusolekul vangla kauplusest habeme hooldamiseks trimmeri, kuid vastustaja keeldub kaebajale trimmerit kambrisse lubamast, sest tegemist on esemega, mis on Kodukorra p 7.1.17 järgi kinnipeetavale keelatud. Kodukorra p 7.1.17 kohaselt on kinnipeetavatele lisaks justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 “Vangla sisekorraeeskiri” (VSKE) §-s 641 sätestatule keelatud VangS § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: elektrihambahari, patareidega raseerija, juukselõikusmasin jm sarnased seadmed, mida on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks, v.a epilaator või pardel. Vastustaja 01.09.2015 otsusest nähtuvalt on ostetud trimmer tööpõhimõttelt sarnane juukselõikusmasinale, mida on võimalik ümber ehitada nt tätoveerimismasinaks, mis on vanglas keelatud.
  9. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et habeme trimmeri näol on tegemist pardlile või epilaatorile sarnase esemega, mis peaks olema vanglas sarnaselt neile lubatud. Trimmer erineb oma ehituselt ja tööpõhimõttelt pardlist ja epilaatorist, sest sel on terad ja sellega on võimalik pikkuses habemekasvu piirata. Seega sarnaneb trimmer juukselõikusmasinale. Kodukorra p 7.1.17 järgi on kinnipeetavale keelatud mh juukselõikusmasin jt sarnased seadmed, mida on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks. Kuna trimmeril on terad, võib eeldada, et seda on võimalik ümber ehitada tätoveerimismasinaks. Järelikult on tegemist kinnipeetavale keelatud esemega. Vastustajal oli õigus ja kohustus Kodukorra p-le 7.1.17 tuginedes keelduda kaebajale trimmerit kambrisse lubamast. Nimetatud Kodukorra punkti kehtimise tõttu puudub ka kohtul võimalus kohustada vanglat kaebajale trimmerit väljastama (RVastS § 6 lg 1).
  10. Kohtule ei ole esitatud kaebaja vaiet, seetõttu puudub võimalus kontrollida vaide täpset sõnastust. Vaideotsuses toodud tsiteeringust nähtub, et kaebaja vaidlustas vaides vaid vastustaja 3
(5)3-15-2690 01.09.2015 otsust, mitte Kodukorda p 7.1.17. Seega võib järeldada, et kaebaja ei ole läbinud Kodukorra p 7.1.17 vaidlustamiseks kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust. Reeglina ei ole kinnipeetaval võimalik ilma kohtueelset menetlust läbimata esitada kohtule kaebust (VangS § 11 lg 5). Ilma kohtueelset menetlust läbimata on õigus esitada tuvastamiskaebus. Tuvastamisnõude esitamine ei oleks aga kaebuse eesmärgi saavutamiseks efektiivne, sest Kodukorra p 7.1.17 õigusvastasuse tuvastamisele vaatamata jääks norm endiselt kehtima ja oleks täitmiseks kohustuslik, mistõttu puuduks selle kehtimise tõttu võimalus kohustamisnõuet rahuldada. Eeltoodule vaatamata ei pea kohus mõistlikuks jätta antud juhul kaebaja tühistamisnõuet läbi vaatamata. Uue samasisulise kohtueelse vaidemenetluse ja sellele järgneva kohtumenetluse läbimine ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga ja läheks osaliselt vastuollu korduva kaebuse esitamise keeluga (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 43 lg 1). Kaebaja õiguste efektiivsemaks kaitseks oleks otstarbekas kontrollida praeguses menetluses ka Kodukorra p 7.1.17 õiguspärasust, sest sellest oleneb ka kohustamisnõude rahuldamise võimalus.

  1. VangS § 15 lg 2 järgi on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. VangS § 15 lg 4 järgi võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustele. VSKE § 641 p 1 järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud mh esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke-, lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid.
  2. Seletuskirjas on põhjendatud Kodukorra p 7.1.17 järgmiselt: „Kõnealuses punktis nimetatud esemeid on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks. Tätoveeringute tegemine seab aga ohtu vangla julgeoleku ning vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Lisaks on tegemist seadmetega, mille sisse on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid, sest neid on keeruline läbi otsida. Samuti sisaldavad need reeglina traati, juhet jm osi, mida on võimalik kasutada vigastuste tekitamiseks, vangla vara lõhkumiseks või esemete peitmiseks. Kõnealune säte ei riku isikute õigusi seepärast, et hügieeni eest hoolitsemiseks võib alternatiividena kasutada tavalist raseerijat või hambaharja.“
  3. Eseme ohtlikkuse hindamisel on vanglal ulatuslik hindamisruum. Vanglal on oma kogemusi, töö- ja vanglasisest korraldust arvestades kõige parem ülevaade, millised esemed ja millist ohtu võivad endast kujutada. Kohtul kõrvaltseisjana puudub võimalust kõiki vanglas tekkivaid ohte ette näha ja nende tõsidust tajuda. Seetõttu peab kohus hindama, kas vangla toodud põhjendused on usutavad ja esemete keelamine võimalikku ohtu arvestades proportsionaalne.
  4. Kohtu hinnangul on Kodukorra seletuskirjas toodud põhjendus, et juukselõikusmasinat on võimalik ümber ehitada tätoveerimisaparaadiks, usutav, sest see sisaldab terasid. Samasuguseid terasid sisaldab ka habeme trimmer. Tätoveeringute tegemine seab ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise, sest naha vigastamise kaudu võivad hakata levima haigused. Terad on ohtlikud ka ründerelvana, ohustades vangla julgeolekut ja korda. Seega vastab trimmer VangS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 ning VSKE § 641 p-s 1 toodud tunnustele. Samuti on usutav, et masinasse on võimalik peita keelatud esemeid (nt narkootilisi aineid) ning nende läbiotsimine on keeruline ja toob vanglaametnikele kaasa täiendava koormuse. Lisaks on usutav, et seade võib sisaldada traati, juhet jm osi, mida on võimalik kasutada vigastuste tekitamiseks või vangla vara 4

(5)3-15-2690 lõhkumiseks. Esemest tulenevat ohtu ei välista see, et kaebaja ise ei kavatse seadet kuritarvitada ega ümber ehitama hakata. Seda saavad vastu kaebaja tahtmist teha ka teised kinnipeetavad. 14. Habeme kasvatamine on PS § 19 lg-s 1 sätestatud eneseteostuse kaitsealas. VangS ega muud vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela kinnipeetaval habet kanda ja kasvatada. Vaieldamatult vajavad kinnipeetavad sel juhul lisaks habemeajamisvahenditele ka habemehooldamisvahendeid. VangS § 50 lg 3 kohustab vanglat tagama kinnipeetavale juuste eest hoolitsemiseks juuksuriteenuse. Samasuguse teenuse osutamist ei nähta aga ette habeme eest hooldamiseks. Kaebaja selgitustest nähtub, et vastustaja on keeldunud kaebajale juuksuriteenust osutamast, sest kaebajal ei ole juukseid ning juuksuriteenus ei ole ette nähtud habeme hooldamiseks. Samuti selgitab kaebaja, et vajab habeme hooldamiseks teenust tihedamini kui juuksehoolduseks tavaliselt vajalik. Ehkki Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitus Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta on soovituslik, tuleks võimalusel seda arvestada. Rec
(2006)2 p 19.5 sätestab, et vangid on kohustatud hoolitsema oma isikliku hügieeni eest ning oma riided ja magamiskohad puhtana ja korras hoidma. Soovituse seletuskirjas on märgitud, et kuigi erinevalt varasemast ei käsitle reeglistik otse habeme kandmise küsimust, tähendab puhtus ja kord ka juustehooldust, sh habemeajamist või habeme piiramist; selle nõude peab kehtestama vangla juhtkond. Eeltoodust järeldub, et kui vangla keeldub julgeoleku kaalutlustel kaebajale habeme hooldamiseks trimmerit kambrisse lubamast, tuleb vanglal endal tagada kinnipeetavatele vastavalt vajadusele habeme hooldamise teenused. Sellise teenuse tagamisel ei saa Kodukorra p-s 7.1.17 toodud piirangut pidada ebaproportsionaalseks ega õigusvastaseks.
  1. Kohus leiab, et vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebajale habemetrimmeri kambrisse lubamisest. Vastustaja tunnistas oma eksimust kaebajale sellise seadme ostmiseks loa andmisel. Seadme ostmine vangla nõusolekul ei muuda seadet automaatselt ohutuks ja kinnipeetavale vanglas kasutamiseks lubatavaks. Vanglal on julgeoleku kaalutlustel võimalik anda eseme ohutusele uus hinnang, sh eseme tegeliku ehituse või kasutusvõimalustega tutvudes. Soetatud seade paigutatakse lattu teiste kaebaja isiklike asjade hulka (VSKE § 63 lg 1 p 4) ja tagastatakse kaebajale vanglast vabanemisel (VSKE § 64 lg 1) või saadetakse kaebaja soovil tema lähedastele või muudele isikutele väljapoole vanglat (VSKE § 62 lg 2).
  2. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse terves ulatuses rahuldamata.
  3. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.