Obsah (5)

§ 448§ 317§ 187§ 163§ 174

Tsiviilasi nr 2-15-11636 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine 10. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 317lg 1 kohaselt 04.12.2015.

a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine 11. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

1. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
2. Perioodil 28.02.2011 kuni 15.03.2013 sõlmisid OÜ Koduliising (edaspidi „laenuandja“ või hageja”) ja Natalja Gorjunova (edaspidi „laenusaaja“ või „kostja“) laenulepingu nr. 9102280897/1-6, millede kohaselt väljastas hageja kostjale laenu kokku summas 590,22 eurot, Catalogue Shop OÜ-st, kataloog BonPrix, tellimuste 241986; 230731; 205730; 184794 ja 187724 finantseerimiseks.
3. Kostja kohustus saadud kauba eest tasuma järelmaksuga selliselt, et hageja saatis kostjale igakuuliselt maksekorraldusi, milledes oli kajastatud kauba jääk, arvestatud intressid ja muud kõrvalnõuded. Kostja kohustus tasuma maksekorralduses märgitud minimaalse ja eelmiste 2 Tsiviilasi nr 2-15-11636 perioodide võla hiljemalt järgneva kalendrikuu
4. kuupäevaks. Kostja võlgnevus vastavalt viimasele maksekorraldusele (maksekorraldus 01.02.2015.a., lisa nr. 6) on 171,03 eurot.
5. Hageja on saatnud kostjale ka mitu võlgnevuse meeldetuletust. Üldtingimuste p. 6.
6. kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni 32 eurot. Hageja saatis kostjale seitse teadet 19.03.2012 saadetud teate eest nõuti menetluskulu 3 eurot, 17.07.2012 saadetud teate eest 5 eurot, 17.09.2014 saadetud teate eest 5 eurot, 16.10.2014 saadetud teate eest 5 eurot; 18.11.2014 saadetud teate eest 5 eurot; 17.12.2014 saadetud teate eest 10 eurot ja 19.01.2015 saadetud teate eest 15 eurot. Kokku nõudis hageja menetluskulu 48 eurot, millest kostjal on tasumata 40 eurot.
7. 19.01.2015 saatis hageja kostjale kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemishoiatuse), milles hoiatas kostjat, et juhul kui 29.01.2015 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on laenuandjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud.
8. 26.02.2015 saatis hageja kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles erakorraliselt üles laenulepingu alates
9. märts
10. Selleks kuupäevaks palus hageja kostjal ära maksta kogu võlasumma (laenujääk, intressid, muud kõrvalnõuded).
11. märtsiks 2015 kostja võlgnevust ära ei tasunud.
12. Kokku on Koduliising OÜ nõue 05.08.2015 seisuga on 171,03 eurot, millest põhivõlg on 99,14 eurot, intressivõlg 24,89 eurot, lepinguline menetluskulu võlgnevus 40 eurot ja konto haldustasu võlgnevus 7 eurot. Põhjendav osa
13. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on koostanud kostjale 7 meeldetuletusteatist kuupäevadel: 19.03.2012; 17.07.2012; 17.09.2014; 16.10.2014; 18.11.2014; 17.12.2014; 19.01.
14. Hageja on seisukohal, et üldtingimuste p-i 6.2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt võlanõudekirjade tasu, summas 40 eurot.
15. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja on nimetatud kirju edastanud ja kandnud seeläbi väidetud kulutusi. Lepingu punkti 6.2 mille kohaselt kohustus tarbija tasuma krediidiandja nõudmisel iga tarbija aadressil saadetud kirjaliku võlgnevuse teatise või meeldetuletuse eest kuni 32 eurot, puhul on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lõike 1 mõttes. Käesoleval juhul on krediidiandja jätnud endale võimaluse meeldetuletuskirja edastamise eest nõuda laenusaajalt kuni 32 eurot kirja kohta ehk kuni 58 korda rohkem kui AS Eesti Post hinnakirjast tulenevalt kirja edastamise teenus, mis on 0.55 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt, kuna sellega nähakse ette, et laenusaaja peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt hüvitist.
16. Kuivõrd Üldtingimuste punkt 6.2 on tühine, tulnuks hagejal tõendada nimetatud kulude kandmist. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks nimetatud kulude kandmist. Seega jätab kohus hageja nõude 40 euro tasumiseks rahuldamata. Menetluskulud
17. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 131,07 euro ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta 76,61 % ulatuses Natalja Gorjunova ja 23,39% ulatuses Koduliising OÜ kanda. 3 Tsiviilasi nr 2-15-11636 23.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 57,46 eurot (riigilõiv). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4