1-16-1966/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-1966 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Julia Katškovskaja ja Orvi Tali Kriminaalasi Hellika Kardna-Michelis`i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. märtsi 2016 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav Hellika Kardna- Michelis Hellika Kardna-Michelis, ik: 47211090346, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 30.09.
3. Prokurör Helen Kiviloo Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe Süüdistatav RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Hellika Kardna-Michelis’i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast 1 kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
4. Hellika Kardna-Michelis´t süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on süstemaatiliste varguste toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, jätkas peale karistuse kandmist varguste toimepanemist -uuesti 01.05.2015 kella 19.15 ajal tungis uksekaardiga ukse avamise teel sisse Tallinnas, XXX asuva hotelli XXX tuppa nr 424 ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil RLE’ile kuuluvat vara kokku euro väärtuses. -uuesti 01.08.2015 kella 04.10 ajal viibides Tallinnas, XXX asuvas hostelis XXX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil personaliruumist VMMV’le kuuluvat vara 675 euro väärtuses ning MFN’le kuuluvat vara 72.50 euro väärtuses. -uuesti 11.08.2015 kella 18.15 ajal viibides Tallinnas, XXX asuva maja trepikojas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OZ´le kuuluva jalgratta Drag MTV ZX 2C väärtusega 230.30 eurot. -uuesti 22.08.2015 kella 6.50 ajal tungis ukse avamise teel sisse Tallinnas, XXX asuva hosteli XXX tuppa nr 1 ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil PEP’le kuuluvat vara kokku 1120 euro väärtuses. -uuesti 26.08.2015 kella 04.15 ajal tungis ukse avamise teel sisse Tallinnas, XXX asuvasse EV kasutuses olevasse korterisse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil EV´le kuuluvaid esemeid kokku 20 euro väärtuses. -uuesti 19.09.2015 kella 06.10 ajal tungis ukse avamise teel sisse Tallinnas, XXX asuva hosteli XXX tuppa nr 6 ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AKT’le kuuluvat vara kokku 707 euro väärtuses. Seega Hellika Kardna-Michelis pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
5. Maakohus tunnistas Hellika Kardna-Michelis’i süüdi KarS § 199 lg 2 p-des 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas Hellika Kardna-Michelisile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuulise vangistuse kandmise alguseks 30.09.
6. Hellika Kardna-Michelisi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine jättis muutmata ning tühistas kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel. Mõistis Hellika Kardna-Michelisilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; 2 määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 120 (sada kakskümmend) eurot, mis on kokku kaitsjale makstud tasu 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot, s.o kokku menetluskulu 1029 (tuhat kakskümmend üheksa) eurot, mille kohustas tasuma kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Esitatud tsiviilhagid rahuldas maakohus täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel mõistis Hellika Kardna-Michelisilt välja VMMV kasuks 305 eurot, MFN kasuks 72,50 eurot, PEP kasuks 206 eurot, EV kasuks 20 eurot, RLE kasuks 555 eurot. APELLATSIOON:
7. Süüdistatav vaidlustab kohtuotsuse karistuse osas ja nimelt karistusmäära osas. Leiab, et talle on mõistetud liialt karm karistus. Kohus on jätnud arvestamata, et kannatanud on saanud enamus oma varast tagasi. Apellant juhib tähelepanu asjaolule, et tal puudub kindel sissetulek, samuti ei oma vara. Samuti puuduvad lähedased, kes saaksid teda rahaliselt toetada. Palub jätta kohtukulud, hagid ja advokaadi tasu riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
8. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt lahendid 3-1-1-69-13, 3-1-1-43-11). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
9. Süüdistatav on leidnud, et mõistetud karistus on liialt karm ja seda just karistusmäära osas. Riigikohus on korduvalt väljendanud( nt otsus 3-1-1-79-15), et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 3 Maakohus on karistanud süüdistatavat 2 aasta ja 3 kuulise vangistusega. Selline karistusmäär jääb sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmise määra ligilähedaseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt ja kooskõlas ülaltoodud Riigikohtu juhistega mõistetud karistusmäära põhistanud. Nii on kohus arvestanud süü suurusega ning seejuures ka faktiga, et enamus varastatud esemed on kannatanutele tagastatud, mistõttu kahju on hinnatav suhteliselt väikesena. Seetõttu on ekslik apellandi väide, et kohus ei ole karistuse mõistmisel eeltoodud asjaoluga arvestanud. Ringkonnakohtul puudub seaduslik võimalus maakohtu poolt sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva karistuse mõistmisel aluseks võetud asjaolu uueks ja enamaks arvestamiseks. Apellatsioonis ei viidata ühelegi maakohtu poolt tähelepanuta jäetud asjaolule, mis annaks aluse seadusliku ja põhjendatud karistuse muutmiseks. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus.
10. Apellant märgib, et tal puudub sissetulek ja vara ning taotleb menetluskulude ja hagide riigi kanda jätmist. Esmalt kolleegium peab vajalikuks selgitada, et tsiviilhagina esitatud kahjunõuete riigi kanda jätmist seadus ette ei näe, mistõttu selline taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohtuistungi protokolli kohaselt( 2 kd. t.lk. 8) on süüdistatav kahjusid koguulatuses tunnistanud, pole tsiviilhagidele vastu vaielnud, on olnud nõus need hüvitama. Seega on tegemist TsMS § 440 lg 1 ettenähtuga ning kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, mistõttu ongi maakohus esitatud nõuded rahuldanud. Seejuures on maakohus otsuses esitanud ka asjakohased materiaalõiguslikud tsiviilhagide rahuldamise alused ning on ka hagi omaksvõtule lisaks nende rahuldamise osas oma põhjenduse esitanud. Menetluskulude riigi kanda jätmise osas kolleegium osutab, et nii nagu maakohus juba on märkinud otsuses, siis KrMS § 180 lg 1 kehtestab üldise põhimõtte, et menetluskulud hüvitab süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 näeb ette menetluskulude osalise riigi kanda jätmise võimaluse, mistõttu koguulatuses menetluskulude riigi kanda jätmise taotluse rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad. Maakohus on piisava põhjalikkusega motiveerinud menetluskulude koguulatuses süüdistatavalt väljamõistmise seaduslikkust ning on seejuures arvestanud, et süüdistataval seisab ees vangistuses viibimine, kus pole alati tagatud töökoht. Samas on maakohus asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahenditele, kus on sedastatud, et nimetatud asjaolu pole iseenesest põhjuseks osa menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Küll on aga süüdistatava vangistuses viibimine andnud aluse KrMS § 313 lg 1 p 7, 12 ja KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja võimaluseks hüvitada menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Apellandi väited temal igasuguse vara puudumise osas on paljasõnalised kuivõrd puuduvad tõendid milledest nähtuvalt oleks süüdistataval rahalise kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Kolleegium jagab maakohtu veendumust, et Hellika Kardna-Michelise suhtes puuduvad seaduslikud alused osa menetluskulude riigi kanda jätmiseks.
11. Eeltoodu alusel kolleegium leiab, et mõistetud karistus ja menetluskulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole vastuolus seadusega ega kohtupraktikaga. Esitatud apellatsioon on perspektiivitu ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 4 (allkirjastatud digitaalselt) 5