lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kõrvalnõudeid kokku mitte üle põhivõla summa.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi, muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud intressi 195,09 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist kolme järjestikuse laenusumma osamakse tasumata jätmise pealt alates nende summade sissenõutavaks muutumisest ning ülejäänud laenusumma tagastamata jätmise pealt alates laenulepingu ülesütlemisest. Viivisemäär on laenulepingust tulenevalt 0,13% tagastamata laenusummalt päevas. Kostja viivisenõuet ei tunnista. Kostja väidab, et talle on tekkinud kahju viivise ja kohtukulude näol
§-st 4032 tuleneva vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest laenuandja poolt. Kohtu hinnangul pole laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on hagiavaldusele lisanud kostja poolt täidetud laenulepingu sõlmimise taotluse ja ankeedi (tl 5). Ankeedist on näha, et laenuandja on küsinud kostjalt enne laenu andmist andmeid kostja töökoha, sissetulekute, väljaminekute, kehtivate finantskohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise kohta jms. Taotluse kohaselt oli laenu saamise ajal kostja igakuine netosissetulek „üle 2000“ ja igakuised kulutused „900-1099“. Kostja poolt täidetud ankeedi põhjal oli laenuandjal õigus järeldada, et kostja ei tee tehingut oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust tulenevalt ning taotletav laen on kostjale jõukohane (igakuine tagasimakse 90 eurot, maksegraafik tl 11). Kostjat puudutavast maksehäireregistri väljavõttest (tl 51-52) nähtub, et kostja maksehäired on ajaliselt hilisemad võrreldes kõnealuse laenulepingu sõlmimisega, seega ei esinenud laenulepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäireid, millest laenuandja oleks pidanud teadma. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et laenu andmisel toimis laenuandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ning ei ole vastutav kostjale laenulepingust tuleneva kahju eest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise alusel.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lause kohaselt Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on taotlenud viivise vähendamist
§-de 113 lg 8 ning 162 alusel. Arvestades kostja mitmetest võlakohustustest tulenevat rasket majanduslikku seisundit leiab kohus, et kostja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus vähendab viivisemäära ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise nõuete sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni
Viivise seadusjärgne määr perioodil 11.06.2014 – 30.06.2014 oli 8,25% aastas, perioodil 3 1.07.2014 – 31.12.2014 8,15% aastas ning alates 1.01.15 8,05% aastas. Seega tuleb summalt 24,77 eurot perioodi 11.06.2014-23.03.2015 eest tasuda viivist 1,57 eurot; summalt 35,12 eurot perioodi 11.07.2014-23.03.2015 eest tasuda viivist 2 eurot; summalt 36,52 eurot perioodi 10.08.2014-23.03.2015 eest tasuda viivist 1,83 eurot ning summalt 1300,88 eurot perioodi 27.08.2014-23.03.2015 eest tasuda viivist 60,42 eurot. Kokku on kostja kohustatud hagejale tasuma hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 65,82 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotlus viivise väljamõistmiseks põhinõudelt alates 25. märtsist 2015 kuni kohustuse kohase täitmiseni on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr 20140210032, 10.02.2014 tuleneva võla 1397,29 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 195,09 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 65,82 eurot, kokku 1658,20 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 25. märtsist 2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni
MS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtuotsusega rahuldatakse hageja kokku 1977,46 euro suurune nõue 1658,20 euro, so 83,86% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda 83,86 % ulatuses ja hageja kanda 16,14 % ulatuses. Hageja menetluskulud on menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt riigilõiv 275 eurot ning õigusabi kulud 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Hageja õigusabi kulu 120 eurot sisaldab lepingulise esindaja tasu hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise eest ning seisukohtade esitamise eest kirjalikus menetluses, sh kompromissi osas. Õigusabi kulu suurus on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Hageja menetluskuludest suuruses 275 + 120 = 395 eurot mõistab kohus 83,86%, so 331,25 eurot välja kostjalt ning 16,14% suurune osa, so 63,75 eurot jääb hageja kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust kohtu antud tähtajaks esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.