Obsah (4)

§ 113§ 76§ 108§ 101

Tsiviilasi nr 2-15-10926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi osalisel õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2015, Tartu kohtum

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. OÜ Tornator Eesti (edaspidi hageja) esitas
2. juulil 2015 Tartu Maakohtule hagi Metsa Arenduse Keskus OÜ (kuni 26.10.2015 Lõuna-Eesti Erametsaomanike Keskus OÜ) (edaspidi kostja) vastu, paludes enda kasuks välja mõista võla 17 539.95 eurot, millest põhivõlg on 14 260.12 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3279.83 eurot, samuti menetluskulud 1150 eurot, sh riigilõiv 900 eurot ja 250 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.01.2014 müügilepingu Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisleping nr 1401221, millega hageja kohustus müüma kostjale kasvavat metsa maaüksuselt katastritunnusega XXXX:XXX:XXXX ja XXX:XXX:XXX. Raieõiguse müügihind oli kokku lepitud selliselt, et metsamaterjali lõplik hind selgus raiutud materjali mõõtmisel. Raie teostas kostja. Hageja esitas kostjale arve nr 24144 summas 19 260.12 eurot maksetähtajaga 04.12.
3. Kostja tasus 5 000 eurot. Kostja on jätnud kohustuse täitmata, kuid nõuet vaidlustanud ei ole. Vastavalt lepingu p-le 10.4 on ostja kohustatud tasuma viivist 0,1% viivitatud makselt päevas.
4. Kostja esitas
5. septembril 2015 vastuse kohtule, milles tunnistas hagi põhinõude osas ja palus viiviste summat vähendada. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (

) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõudele, mis põhineb 22.01.2014 sõlmitud müügilepingul (Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisleping nr 1401221) (edaspidi leping) (tl 6-8). Arvest nr 24144 (tl 15-16) summas 19 260.12 eurot on kostja tasunud 5 000 eurot, seega võlgneb kostja hagejale 14 260.12 eurot. Kostja on tellitud kauba kätte saanud ja jätnud kauba eest tasumata. Kohus rahuldab hageja nõude kostja poolt õigeks võetud 14 260.12 euro ulatuses

§ 108lg 1 alusel ning tunnistab kohtuotsuse selles ulatuses viivitamata täidetavaks vastavalt Ts

MS § 468 lg 1 p-s 1 sätestatule. 2 5.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 10.4 kohaselt lepingus kokkulepitud müügihinna tähtaegselt tasumata jätmisel on ostja kohustatud tasuma viivist 0,1% viivitatud makselt päevas (tl 11). Seega on pooled kokku leppinud viivise määras 0,1% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid põhivõlalt alates 04.12.2014 kuni 21.07.2015 (tl 17). 24.11.2014 arve nr 24144 maksetähtajast hagiavalduse kohtusse esitamise möödunud 229 päeva eest on viivis (14 260.12 eurot x 0,1% x 229) 3 265.57 eurot. Kohus märgib, et hagiavalduse resolutsioonis toodud viivise summa (3 279.83 eurot) lahkneb hagiavalduse lisas 3 toodud viivise arvestusest 14.26 euro võrra, mistõttu kohus lähtub korrektsest viivise määrast, mis on toodud hageja viivise arvutamise tabelis, rahuldab viivise nõude 3 265.57 euro ulatuses ja jätab viivise nõude 14.26 euro ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks, välja arvatud ülal toodud arvutusviga puudutavas ulatuses, tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mis annaksid aluse viivise määra vähendamiseks. Käesoleval juhul on kaks äriühingut viivise määra lepingus kokku leppinud ja viivise määr ei ole ebamõistlikult kõrge. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 3 265.57 euro ulatuses.

1. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 0,1% päevas alates 22.07.2015 kuni põhinõude täitmiseni.
2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuludeks on esitatud taotluse kohaselt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 900 eurot ja õigusabi kulu 250 eurot (käibemaksuta), kokku 1 150 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades hagi rahuldamist 99,9% ulatuses, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda, tulenevalt TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust. Kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1 150 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõistetavalt menetluskulult viivise väljamõistmist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus leiab, et esitatud taotlus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3