← Eesti

2-15-14350/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2016 a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-15-14350 Tsiviilasi Ravi

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagiavalduse kohaselt peab kostja I tasuma alates
  3. detsembrist 2013 kuni
  4. veebruarini 2014 laenu kasutamise eest intressi 5000 eurot, so 79,37 (5000 / 63) eurot päevas. Kostja I peab seega intressi tasuma 0,16% (79,37 / 50 000 * 100) laenusummalt päevas. Hagejal on eeltoodust tulenevalt VÕS §

§ 113

lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt I viivist samas määras, mille pooled on näinud ette nõuda laenulepingus intressimäärana, so määras 0,16 % päevas. Hageja viivise nõue kostja I vastu on seega põhjendatud 38 160 (50 000 * 0,16 * 477 / 100) euro ulatuses. Hageja nõue Normex Team OÜ ja kostja I vahel

  1. detsembril 2013.a sõlmitud laenulepingu ning hageja ja Normex Team OÜ vahel
  2. märtsil
  3. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel kostjalt I võla väljamõistmiseks tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada 93 160 euro ulatuses. Hageja ja kostja II vahel
  4. mail
  5. a sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II Normex Team OÜ ja kostja I vahel
  6. detsembril
  7. a sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevate laenusaaja rahaliste kohustuste eest. Kostja II vastutuse rahaline maksimumsumma on 150 000 eurot. Hageja ja kostja III vahel
  8. septembril
  9. a sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab kostja III Normex Team OÜ ja kostja I vahel
  10. detsembril
  11. a sõlmitud laenulepingust ja selle kõikidest võimalikest lisadest tulenevate laenusaaja rahaliste kohustuste eest. Kostja III rahalise vastutuse maksimumsumma on 650 000 eurot. Kostjad II ja III vastutavad seega VÕS § 145 lg 1 ja 2 järgi solidaarselt kostjaga I Normex Team OÜ ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste eest kokku summas 93 160 eurot.
  12. Hagiavalduse kohaselt palub hageja neljandaks mõista kostjatelt I, II ja III solidaarselt hageja kasuks Hastor OÜ, kostja I ja kostja II vahel
  13. jaanuaril
  14. a sõlmitud laenu- ja käenduslepingu, Hastor OÜ ja Õigusbüroo Aspekt OÜ vahel
  15. veebruaril 2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingu ja Õigusbüroo Aspekt OÜ ja hageja vahel
  16. märtsil
  17. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu ning hageja ja kostja III vahel
  18. septembril
  19. a sõlmitud käenduslepingu alusel välja 224 116 eurot 67 senti, sealhulgas põhivõlgnevus 94 000 eurot, intress 36 116,67 eurot, viivis alates
  20. oktoobrist 2013 kuni
  21. juunini 2015 summas 94 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt andis Hastor OÜ kostjale I laenu 94 000 eurot. Hagiavaldusest ega asja materjalidest ei nähtu, et kostja I oleks sõlminud laenulepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Antud juhul võib seega samuti eeldada, et kostja I sõlmis laenulepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, so tarbijana. Nimetatud lepingutest tuleneva vaidluse lahendamisel tuleb seetõttu arvestada ka tarbijakrediidilepingu erisätetega. Hagiavalduse kohaselt andis Hastor OÜ kostjale I 94 000 eurot laenu. Kostja I kohustus laenusumma ja lepingus kokkulepitud intressi 36 116,67 eurot tagastama hiljemalt
  22. veebruaril 4
  23. Kostja I ei ole laenusummat ja intressi hagejale tasunud. Hageja nõue mõista kostjalt I välja põhivõlg 94 000 eurot ja intress 36 116,67 eurot tuleb seega VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 402 ja § 108 lg 1 alusel rahuldada. Laenulepingu p 1.51 järgi kohustub laenusaaja lepingust tulenevate maksete tähtaegselt tasumata jätmisel maksma viivist 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt. Hageja viivise arvestusest nähtub, et hageja on arvestanud viivist määras 0,5% päevas (tl 6). Samas tuleb laenulepingu p 1.3.
  24. järgi intressi tasuda 5% kalendrikuus (tl 5). Hagejal on VÕS §

§ 113

lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt I viivist samas määras, mille pooled on näinud ette laenulepingus intressimäärana, so määras 0,16% päevas. Hageja viivise nõue kostja I vastu on seega põhjendatud 90 390,40 (94 000 * 0,16 * 601 / 100) euro ulatuses. Hageja nõue Hastor OÜ ja kostja I vahel

  1. jaanuaril
  2. a sõlmitud laenulepingu, Hastor OÜ ja Õigusbüroo Aspekt OÜ vahel
  3. veebruaril 2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingu ja Õigusbüroo Aspekt OÜ ja hageja vahel
  4. märtsil
  5. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel kostjalt I võla väljamõistmiseks tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada 220 507,07 euro ulatuses. Hastor OÜ ja kostja II vahel
  6. jaanuaril
  7. a sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II Hastor OÜ ja kostja I vahel
  8. jaanuaril
  9. a sõlmitud laenulepingust tulenevate laenusaaja põhi- ja kõrvalkohustuste eest. Kostja II vastutuse rahaline maksimumsumma on 200 000 eurot. Seda summat ületavas osas tuleb nõue kostja II vastu jätta rahuldamata. Hageja ja kostja III vahel
  10. septembril
  11. a sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab kostja III Hastor OÜ ja kostja I vahel
  12. jaanuaril
  13. a sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevate laenusaaja rahaliste kohustuste eest. Kostja III rahalise vastutuse maksimumsumma on 650 000 eurot. Kostjad II ja III vastutavad seega VÕS § 145 lg 1 ja 2 alusel solidaarselt kostjaga I Hastor OÜ ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste eest kokku summas 200 000 eurot ning kostjad I ja III vastutavad solidaarselt täiendavalt summas 20 507,07 eurot.
  14. Hagiavalduse kohaselt palub hageja viiendaks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks Vesiehitus OÜ ja kostjate I, II ja III vahel
  15. jaanuaril 2015.a sõlmitud laenu- ja käenduslepingu ja Vesiehitus OÜ ja hageja vahel
  16. juunil
  17. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel 180 000 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus 100 000 eurot, intress 7500 eurot, viivis alates
  18. maist 2015 kuni
  19. septembrini 2015 summas 72 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt andis Vesiehitus OÜ kostjale I laenu 100 000 eurot. Hagiavaldusest ega asja materjalidest ei nähtu, et kostja I oleks sõlminud laenulepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Antud juhul võib seega samuti eeldada, et kostja I sõlmis laenulepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, so tarbijana. Nimetatud lepingutest tuleneva vaidluse lahendamisel tuleb seetõttu arvestada ka tarbijakrediidilepingu erisätetega. Hagiavalduse kohaselt andis Vesiehitus OÜ kostjale I 100 000 eurot laenu. Kostja I kohustus laenusumma ja lepingus kokkulepitud intressi 7500 eurot tagastama hiljemalt
  20. mail
  21. Hageja nõue mõista kostjalt I välja põhivõlg 100 000 eurot ja intress 7500 eurot tuleb seega VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 402 ja § 108 lg 1 alusel rahuldada. Laenulepingu p 4 järgi kohustub laenusaaja lepingust tulenevate maksete tähtaegselt tasumata jätmisel maksma viivist 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas (tl 8). Samas tuleb laenulepingu p 3 järgi intressi tasuda 1500 eurot kalendrikuus, so 49,32 eurot päevas (tl 8). Kostja I peab seega intressi tasuma 0,05% (49,32 / 100 000 * 100) laenusummalt päevas. Hagejal on VÕS §

§ 113

lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt I viivist samas määras, mille pooled on näinud ette laenulepingus intressimäärana, so määras 0,05% päevas. Hageja viivise nõue kostja I vastu on seega põhjendatud 7250 (100 000 * 0,05 * 145 / 100) euro ulatuses. Hageja nõue Vesiehitus OÜ ja kostja I vahel

  1. jaanuaril
  2. a sõlmitud laenulepingu ja Vesiehitus OÜ ja hageja vahel
  3. juunil
  4. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel kostjalt I võla väljamõistmiseks tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada 114 750 euro ulatuses. 5 Vesiehitus OÜ ja kostjad II ja III sõlmisid
  5. jaanuaril
  6. a käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt vastutavad kostjad II ja III Vesiehitus OÜ ja kostja I vahel
  7. jaanuaril
  8. a sõlmitud laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste eest. Mõlema käendaja vastutuse maksimumsumma on 150 000 eurot (tl 7). Kostjad II ja III vastutavad seega VÕS § 145 lg 1 ja 2 alusel solidaarselt kostjaga I Vesiehitus OÜ ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste eest kokku summas 114 750 eurot.
  9. Arvestades eeltoodut, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 666 810 eurot (160 000 + 98 900 + 93 160 + 200 000 + 114 750) ning kostjatelt I ja III täiendavalt solidaarselt välja mõista 20 507,07 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  10. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse kostjate I ja III vastu ligikaudu 88% ulatuses ning kostja II vastu ligikaudu 86% ulatuses.
  11. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud maksekäsu riigilõivust 3400 eurot ja esindajatasust 400 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindajatasu koosneb hagiavalduse koostamisest, ajakulu 5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 80 eurot ilma käibemaksuta.
  12. Hagimenetluse kuluks on TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 järgi riigilõiv. Hageja poolt tasutud riigilõiv kokku 3400 eurot on seega hageja põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, hagiavalduse ja hagi lisade mahtu ning asjaolu, et hagi on esitatud kolme kostja vastu, leiab kohus, et hagiavalduse koostamise ajakulu viis tundi on põhjendatud. Hageja esindajatasu 400 eurot on seega vajalik ning põhjendatud.
  13. Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud koosnevad seega riigilõivust 3400 eurot ning esindajatasust 400 eurot, kokku 3800 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 86% solidaarselt kostjate kanda, 2% solidaarselt kostjate I ja III kanda ja 12% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjatel solidaarselt välja mõista hageja menetluskulu 3268 eurot ning täiendavalt kostjatelt I ja III solidaarselt 76 eurot. Kostjate menetluskulud jätab kohus kostjate endi kanda. Arvestades, et kostjad ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa neil menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.