Obsah (10)

§ 422§ 132§ 127§ 367§ 452§ 444§ 445§ 427§ 104§ 450

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. märts 2016. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-15238 Hagi es

) § 445 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitise maksmise kohustusest. Isegi kui kostja ei vabane hüvitise maksmise kohustusest, ei ole hageja nõude suurus põhjendatud. Eksperdi arvamuse kohaselt oli sõiduki väärtus 6000 eurot, millest tuleb lahutada sõiduki jääkväärtus pärast õnnetust 3000 eurot ning hageja omavastutus 190 eurot. KOHTU SEISUKOHT

1. Hageja nõuab kostjalt kindlustuslepingu täitmisena liiklusõnnetusega hageja kasutuses olnud autole tekkinud kahju hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et nad on sõlminud kindlustuslepingu. Seda kinnitab ka sõidukikindlustuse poliis (I kd, tl 10-11). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et
2. märtsil 2015 toimus liiklusõnnetus, milles kindlustatud sõiduk sai kahjustada.

§ 422

lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga 2/5 kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Liiklusõnnetus on Sõidukikindlustuse tingimuste nr A6-02 (I kd, tl 87 jj) p-de 2.1.1 ja 2.1.2 kindlustusjuhtumiks. Kostja on esitanud vastuväited tekkinud kahju suurusele ning leidnud, et esinevad alused kostjal kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks. 4. Kohus käsitleb esmalt kahju suurust. Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustatud sõiduki parandamine oli selle väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Seega tuleb kahju hüvitise suurus määrata kindlaks

§ 132lg-te 1 ja 2 järgi.

Nimetatud sätete kohaselt tuleb kahju hüvitamiseks maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja soetamise hinnale või asja väärtusele. Asjatundja R.P. arvamuse kohaselt (II kd, tl 34 jj) oli kindlustatud sõiduki väärtus enne liiklusõnnetust ca 6000 eurot. Muid tõendeid sõiduki väärtuse kohta pole esitatud.

§ 127

lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Kohtu hinnangul on selliseks kasuks ka sõiduki õnnetusejärgne väärtus, mis eelviidatud asjatundja arvamuse kohaselt oli 3000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk anti pärast õnnetust sõiduki omanikule ja kindlustuslepingu järgsele soodustatud isikule Mogo OÜ-le. Kohus märgib, et kuna hageja soovib kahju hüvitamist Mogo OÜ-le ei saa asjaolu, et sõiduk anti väidetavalt hageja tahte vastaselt Mogo OÜ-le mõjutada asja lahendust. Asjaolu, et Mogo OÜ sõiduki hiljem odavamalt maha müüs ei ole samuti tähtis. Sarnaselt tuleb ka liisingulepingu lõppemisel lähtuda

§ 367

lg 3 kohaselt liisingueseme väärtusest liisinguandjale tagastamise ajal, mitte selle hilisemast müügihinnast (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-13, p-d 9-11). Seega saab hüvitatava kahju suuruseks pidada 3000 eurot (6000-3000), millest tuleb omakorda lahutada kindlustuslepingu järgne hageja omavastutus 190 eurot (vt kindlustuspoliis I kd, tl 10), st hüvitatav summa saab olla 2810 eurot.
3. Kostja on esmalt leidnud, et ta vabaneb kahju hüvitamise kohustusest

§ 452lg 1 kohaselt, kuna hageja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult. Kohus loeb asjatundja R.P. arvamuse (I kd, tl 111

1. jj)ning Jurijs Gorbenko arvamusega (I kd, tl 148
2. jj)tõendatuks järgmised liiklusõnnetuse toimumisega seotud asjaolud: -liiklusõnnetus toimus samaliigiliste teede ristmikul, kus ristuvalt teelt tulev auto on nähtav üksnes vahetult enne ristmikule jõudmist, -liiklusõnnetus toimus öisel pimedal ajal, -hageja juhitud Volvo sõitis kiirusega ca 50 km/h, -teine kokkupõrkes osalenud sõiduk seisis õnnetuse toimumise ajal, -hageja juhitud Volvo ei pidurdanud maksimaalse tugevusega. Muid tõendeid hageja tahtluse kohta esitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei näita tuvastatud asjaolud veenvalt hageja tahtlust kindlustusjuhtum põhjustada. Sarnastel asjaoludel võinuks liiklusõnnetus juhtuda ka olukorras, kus hageja seda ei tahtnud. Seejuures on hageja välja toonud, et tegeles enne õnnetust autoraadio seadistamisega, mistõttu ta tähelepanu ei olnud ristmikule pööratud. Hageja tahtlust ei saa tuletada ka lihtsalt asjaolust, et teise sõiduki juht on andud liiklusõnnetuse toimumise kohta valeütlusi. Selline asjaolu võiks viidata hageja tahtlusele üksnes juhul, kui oleks tõendatud, et hageja on kuidagi teise sõiduki juhiga seotud. Kohus märgib, et asjakohased ei ole hageja väited selle kohta, et kostja ei kaasanud teda eksperdiarvamuste tegemisele. Sellist kohustust kostjal ei ole ning nimetatud arvamused on käsitletavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 kohaselt dokumentaalsete tõenditega. 3/5 6. Kostja väitel rikkus hageja raskelt hooletult liiklusseaduse nõudeid, mistõttu kindlustuslepingu tingimuste p-de 3.1.4 ja 9.1.2 kohaselt on kostjal õigus kahju hüvitamisest keelduda.

§ 444sätestab kindlustusvõtjale kohustuse mitte suurendada kindlustusriski.

Selle kohustuse rikkumise tagajärjed sätestab

§ 445

, mille teise lõike järgi vabaneb kindlustusandja

§-s 444 märgitud kindlustusvõtja kohustuse rikkumisel kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist.

§ 452

lg lg 2 p 2 järgi ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist, ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele.

§ 427

lg 1 järgi on kindlustusvõtja kahjuks

§ 452lg-s 2 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

Seega vabaneks kostja täies ulatuses kindlustushüvitise maksmise kohustusest, kui kindlustusjuhtumi ainukeseks põhjuseks oli hageja raskelt hooletu kindlustuslepingu p 9.1.2, st liiklusseaduse normide rikkumine. Kui see on kindlustusjuhtumi põhjuseks üksnes osaliselt, vabaneb kostja täitmise kohustusest vastavas osas. 7. Kohus leiab, et tõendatud on kostja väide, et hageja rikkus enne liiklusõnnetust liiklusseaduses sätestatud liiklusreegleid raskelt hooletult. Liiklusseaduse (LS) § 17 lg 5 p 5 kohaselt tuleb samaliigiliste teede ristmikul anda teed paremalt liginevale sõidukile. Praegusel juhul hageja seda ei teinud, st rikkus viidatud normi. Raske hooletus on

§ 104lg 4 kohaselt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.

Kohus leiab, et liikluses osalemisel eeldab vajalik hoolsus seda, et sõidukijuht jälgib tähelepanelikult teed ja liiklusolukorda. Samaliigiliste teede ristmikule lähenedes tuleb valida selline sõidukiirus, mis võimaldab paremalt tulevat sõidukit märgates seisma jääda. Nagu eelnevalt on tuvastatud toimus liiklusõnnetus ristmikul, kus ristuvalt teelt tulev auto on nähtav üksnes vahetult enne ristmikule jõudmist. Seega pidanuks hageja oluliselt kiirust vähendama, mida ta nagu eespool tuvastatud ei teinud ja sõitis samaliigiliste teede ristmikule kiirusega 50 km/h ning nagu ta ise väitis ristmikule lähenedes ei jälginud teed, vaid tegeles autoraadioga. Arvestades eeltuvastatud asjaolusid, et teine sõiduk seisis ristmikul ning hageja ei pidurdanud maksimaalselt võib järeldada, et hageja olulisel määral ei jälginud teed ega liiklusolukorda. Samas ei saa hageja raskelt hooletut liiklusreeglite rikkumist siiski pidada liiklusõnnetuse ainsaks põhjuseks. Liiklusõnnetuse põhjustamisel oli osa, ka teise sõiduki juhil, kes rikkus LS § 21 lg 2 p 15 ja peatas oma sõiduki ristmikul. Kuivõrd ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, millises ulatuses põhjustas kahjujuhtumi hageja raskelt hooletu käitumine loeb kohus selleks TsMS § 233 alusel 50%, mille ulatuses tuleb kostjalt välja mõistetavat kahjuhüvitist vähendada, st kostjalt tuleb välja mõista 1405 eurot. Sellelt summalt tuleb kostjalt välja mõista ka viivis hageja taotletud määras 0,02% päevas. Kohtu hinnangul on põhjendatud

§ 450lg 1 kohaselt lugeda viivise arvutamise alguseks 25.

juuli 2015, st pärast kostja kahju hüvitamisest keeldumise otsuse tegemist. Seega tuleb viivis välja mõista kuni otsuse tegemiseni 229 päeva eest 64,35 eurot ja edasi pärast otsuse tegemist määras 0,02% tasumata põhivõlalt päevas Kuivõrd lepingu järgi oli soodustatud isikuks Mogo OÜ ja hageja on taotlenud hüvitise väljamõistmist tema kasuks, tuleb nimetatud summa mõista kostjalt välja Mogo OÜ kasuks. 8. Kohtu hinnangul ei anna kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks või kostja maksekohustuse välistamiseks alust asjaolu, et hageja võis olla osutanud kindlustatud sõidukiga taksoteenust.

§ 445

lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kindlustusandja vabaneda kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on rikkunud

§-des 443 ja 4/5 444 sätestatud kohustusi teavitada kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest ning mitte suurendada kindlustusriski võimalikkust. Samas

§ 445

lg 3 p 2 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lg-d 1 ja 2 juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja osutas taksoteenust ajal, mil ta liiklusõnnetusse sattus ega ka vahetult enne seda. Seega ei saa võimalik kunagine varasem taksoteenuse osutamine olla põhjuseks kindlustusjuhtumi toimumisele.

1. Kohus märgib, et ebaselge on hageja lõplikes seisukohtades toodud viide kolmanda isiku kaasamise taotlusele on ebaselge. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastavasisulist taotlust esitanud. Hageja
2. detsembri
3. a menetlusdokumendi p-s 5 sisalduvat ei saa kohtu hinnangul kolmanda isiku kaasamise taotluseks pidada. Nimelt TsMS § 216 lg 1 kohaselt võib pool taotleda kolmanda isiku kaasamist põhjusel, et kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib ta kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kui on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist poole vastu. Hageja nimetatud põhjendusi ei ole esitanud, vaid on viidanud asjaolule, et Mogo OÜ võib asjas esitada mingeid andmeid. Kohus märgib, et menetluses on tõendite esitamise kohustus pooltel.
4. Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 22% ulatuses, mistõttu jäävad 22% menetluskuludest kostja kanda ning 78% hageja kanda. Asjas on menetluskuluks üksnes hageja tasutud riigilõiv 475 eurot, millest 22%, st 104,5 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 5/5