Obsah (4)

§ 184§ 68§ 832§ 83

1-16-2245 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märtsil 2016 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-2245 (15230105900) Kohtunik Liina

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Arika Almann Süüdistatav Andrei Selemenev – isikukood 38006263736, elukoht puudub (viibib XXX Vanglas), kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel vene keel, töötas poes, varem kriminaalja väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andrei Selemenev

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 28.10.2015.a karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 28.10.2015.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Andrei Selemenevilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 144 eurot ja ekspertiisikulu 168 eurot riigituludesse. Kohustada Andrei Selemenevit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 115.58 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Andrei Selemenevilt posti teel Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - fooliumpaberitükid, minigrip kilekott (asuvad kriminaalasja materjalide juures pitseeritud pakendis) konfiskeerida ja hävitada.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Andrei Selemenevilt sularaha summas 90 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE701700017001577198.). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles kogutud tõendite põhjal süüdistatakse Andrei Selemenevi selles, et ta omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 28.10.2015 edasiandmise eesmärgil suures koguses, s.o vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet fentanüüli sisalduvat pulbrit kogukaaluga 0,54 grammi, mis sisaldas 2,4% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,0129 grammi (s.o 12,9 milligrammi). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis ta enda juures kuni 28.10.2015 kella 09.10ni, mil ta Tallinnas Estonia pst 9 asuva Solarise keskuse kõrval kahtlustatavana kinni peeti ning leiti tema dressipluusi vasakpoolsest taskust üks minigrip kilekott, milles oli pulbriline aine massiga 0,28 grammi, mis sisaldas 2,4% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,0067 grammi ning dressipluusi parempoolsest taskust leiti 5 fooliumvoldikut, mis sisaldasid pulbrilist ainet kogumassiga 0,26 grammi, mis sisaldas 2,4% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,0062 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist (s.o 0,0013 grammi) fentanüülist puhtal kujul (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus päringule). Seega pani Andrei Selemenev toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, so pani toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Andrei Selemenev, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 17.03.2016 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Andrei Selemenevi karistamist

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates kinnipidamisest, so alates 28.10.2015. Andrei Selemenevi nõusolekul ja

§ 832

lg 1 ja

§ 184

lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Andrei Selemenevilt 90 (üheksakümmend) eurot, mis on Andrei Selemenevi suhtes konfiskeerimise tagamiseks kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE701700017001577198. Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - fooliumpaberitükid, minigrip kilekott (asuvad kriminaalasja materjalide juures pitseeritud pakendis). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 144 eurot, ekspertiisikulu 168 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Kriminaalasjas on tehtud narkootilise aine ekspertiis, mille maksumuseks oli 168 eurot. Ekspertiisitulemus, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik