← Eesti

2-15-17618/7

Obsah (4)§ 440§ 468§ 173§ 168

2-15-17618 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-17618 Tsiviilasi OÜ OSC

) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja võttis hagi 09.12.2015 vastuses põhinõude osas õigeks ning kohtule ei ole esitatud poolte poolt allkirjastatud kompromisslepingut. Seega tuleb hagi põhinõude osa rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 649.31 eurot. Kohus tunnistab

§ 468lg 1 p 1 alusel otsuse selles osas viivitamata täidetavaks.

  1. Lisaks põhinõudele on hageja palunud kostjalt välja mõista viivised alates 01.01.2016 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja põhjustas hagejale kahju ning tal on kohustus hüvitada poolte kokkuleppel pool kahju summast. Hageja nõue muutus TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates remondiarve tasumisest (tasumise tähtaeg 06.02.2015) ning alates sellest hetkest on hagejal VÕS § 113 alusel õigus nõuda viivist tasumisega viivitamise eest. Hageja on loobunud osaliselt viivise nõudest ja palub selle välja mõista alates 01.01.
  2. Kuna poolte vahel ei ole kokkulepet viivise suuruse kohta, tuleb viivis välja mõista seadusjärgses ulatuses, s.t VÕS § 94 sätestatud intressimäär (alatest 01.01.2016 0.05%) , millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus rahuldab hageja viiviste nõude.
  3. Menetluskulud

§ 173

lg 1, § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuse tegemisel kindlaks menetluskulude jaotuse ning nende rahalise suuruse.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 2 Hageja väitel pöö dus ta enne hagiavalduse esitamist kostja poole kahjuhüvitise saamiseks. Hageja saatis kostjale 13.07.2015 Eesti Posti vahendusel e-kirja ja kostja telefonile sms-i ning 15.07.2015 e-kirja aadressil XXXX. Kostja vastuse kohaselt sai ta hageja nõude 15.07.2015, kuid nõude aluseks olnud arvega sai tutvuda alles hagimaterjale saades. Hageja esitatud Omniva e-teeninduse kaudu saadetud kirjast ei ole aru saada, kas kiri on kohale toimetatud ja kas sellele on lisatud mingi fail. Teisel slaidil on hoiatus „Sisestatud isikukoodiga isikul puudub kehtiv ID-kaarti sertifikaat, mistõttu ei saa talle e-tähtkirja saata“ (lk 14). Telefoniekraanilt tehtud fotoga ei ole võimalik tõendada sms-i saatmist ega sisu (lk 15). Hageja 15.07.2015 e-kirja kohta on kostja kinnitanud, et sai nõude kätte ja kirja saatmisele viitavad ka hageja esitatud päringud (lk 44-46), kuid kirjale ei ole päise järgi lisatud nõude aluseks olevat arvet (lk 16). Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja on küll enne kohtumenetlust (15.07.2015) nõudnud kostjalt kahju hüvitamist, kuid ei ole tõendanud, et oleks saatnud kostjale hüvitise tasumise aluseks oleva sõiduki remondiarve. Kostja võttis 16.12.2014 avaldusega endale kohustuse tasuda 50% tekitatud kahjudest. Kohtus arvates ei ole mõistlik eeldada, et kostja tasuks hageja nõutud summa, nägemata nõude aluseks olevat arvet.

§ 168lg 6 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kohtutoimikust ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Seega tuleb kostja menetluskulud jätta hagejalt välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.