← Eesti

3-15-3059/16

Obsah (6)§ 184§ 182§ 116§ 109§ 253§ 252

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-15-3059 19. aprill 2016 Kadri Palm OÜ Pondmar

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-3059 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Pondmark omab alates
  2. juunist 2011 majandustegevuse registris vedelkütuse müügi tegevusluba nr VKM
  3. Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras
  4. mai
  5. a otsuse nr 12.27/92-1 resolutsiooni p-ga 5 OÜ-le Pondmark käibemaksu vähendatud tagatiseks 0 eurot (tl 36).
  6. MTA tegi
  7. novembril 2015 OÜ Pondmark suhtes otsuse nr 12.2-7/00153-1, millega: − tunnistas edasiulatuvalt kehtetuks
  8. mai
  9. a otsuse resolutsiooni p-i 5; − määras OÜ-le Pondmark uueks käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot ja − kohustas OÜ-d Pondmark esitama 100 000 euro suuruse tagatise hiljemalt
  10. detsembril 2015 kell 13.00 (tl-d 7-9). Otsuses märgiti, et MTA alustas
  11. novembril 2015 OÜ Pondmark suhtes väärteomenetlust vedelkütuse seaduse (VKS) § 321 lg 2 alusel (kütuse soetamine registreeringuta isikult). Süüteomenetluse alustamise tõttu ei ole OÜ Pondmark suhtes täidetud VKS § 42 lg 5 p-s 2 sätestatud tagatise vähendamise tingimus. Seetõttu määras MTA VKS § 42 lg 2 alusel OÜ-le Pondmark käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot.
  12. OÜ Pondmark esitas
  13. detsembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA
  14. novembri
  15. a otsuse tühistamist (tl-d 1-4). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palus kohtul peatada MTA
  16. novembri
  17. a otsuse kehtivuse või alternatiivselt täitmise kuni praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
  18. MTA esitas
  19. detsembril 2015 Tartu Halduskohtule seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas (tl-d 33-34). MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
  20. Tartu Halduskohus võttis
  21. detsembri
  22. a määrusega kaebuse menetlusse ja jättis sama määruse resolutsiooni p-ga 4 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (tl-d 4143).
  23. MTA tunnistas
  24. detsembri
  25. a otsusega nr 12.2-7/00166-1 OÜ Pondmark vedelkütuse müügi tegevusloa nr VKM000722 kehtetuks alates
  26. detsembrist 2015 (tl-d 5253).
  27. Kaebaja esitas
  28. detsembril 2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  29. detsembri 2015 määrusele osas, milles kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (tl-d 4850). MTA palus jätta kaebaja määruskaebuse rahuldamata (tl-d 63-64).
  30. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
  31. detsembri
  32. a määrusega OÜ Pondmark määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu
  33. detsembri
  34. a määruse resolutsiooni p-i 4 (tl-d 66-68). Sama määrusega peatas ringkonnakohus MTA
  35. novembri
  36. a otsuse nr 12.2-7/00153-1 kehtivuse kohtuasjas nr 3-15-3059 kohtulahendi jõustumiseni.
  37. MTA esitas
  38. jaanuaril 2016 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebus rahuldamata, OÜ Pondmark menetluskulud kaebaja enda kanda, ja lõpetada esialgne õiguskaitse ning taastada vaidlusaluse haldusakti kehtivus esimesel võimalusel (tl-d 74-77). MTA esitas
  39. veebruaril 2016 kohtule taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks (tl-d 84-86). 2 3-15-3059
  40. Tartu Halduskohus jättis
  41. veebruari
  42. a määrusega rahuldamata MA taotluse OÜ Pondmark suhtes kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks (tl-d 126-127). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  43. Kaebaja ei nõustu MTA väitega, et täidetud ei ole tagatise vähendamise tingimused vastavalt VKS § 42 lg-le
  44. Viide VKS § 42 lg-le 5 on asjakohatu, kuna praegusel juhtumil ei vaadanud MTA läbi tagatise vähendamise taotlust, vaid otsustas iseseisvalt tagatise suuruse ümber vaadata VKS § 42 lg 4 alusel. MTA otsusest võib järeldada, et tagatise vähendamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja uue tagatise määramise aluseks on isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete poolt toime pandud vedelkütuse seaduse rikkumise juhtum. Kaebaja leiab, et väärteomenetluse algatamisest kahtluse kontrollimiseks ei saa veel rääkida kui kaebaja poolt toime pandud vedelkütuse seaduse rikkumisest. Toime pandud rikkumise juhtumist saab rääkida siis, kui on olemas väärteomenetluses tehtud ja jõustunud karistusotsus. MTA on ebaõigesti viidates haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p-le 1 tunnistanud kehtetuks
  45. mai
  46. a otsuse resolutsiooni p-i
  47. HMS § 66 lg 2 p 1 näeb ette, et luba otsuse kehtetuks tunnistamiseks peab tulenema seadusest. VKS 42 lg 5 sätestab küll tagatise vähendamiseks nõutavad tingimused, kuid ei reguleeri otsuse, millega tagatist vähendati, kehtetuks tunnistamist. Seega saab vähendatud tagatist suurendada ainult tagatise ümbervaatamisega VKS 42 lg 4 alusel. VKS 42 lg 4 p 6 alusel tagatise suurendamiseks puudus alus. Vaidlustatud otsuses ei ole põhjendatud tagatise suurendamist 100 000 euroni ning otsusest ei nähtu, millistest kaalutlustest on MTA tagatise määramisel lähtunud. Kaebaja leiab, et kaalutlusõiguse teostamata jätmine võis antud juhul viia ebaõigele lahendusele ning seega ka vaidlustatud otsuse sisulise õigusvastasuseni. Kaebajat ei ole enne otsuse andmist ära kuulatud, millega on rikutud VKS § 1 lg-st 4 ja HMS § 40 lg-st 1 tulenevat ärakuulamisõigust. OÜ Pondmark peamiseks tegevusalaks on kütuse müük. Osaühingu praegune osanik omandas osaühingu osa
  48. oktoobril
  49. Osaühingul on alates
  50. detsembrist 1998 sõlmitud hoonestusõiguse leping Saarde kinnistule 36 aastaks ning nimetatud kinnistul asub Keeni tankla. Uuele osanikule anti üle tankla seadmed (tankurid, mahutid, hooned ja muud seadmed). Osaühing on alustanud tanklasse investeerimisega ning on tellinud uusi mahuteid ja seadmeid Hiina äriühingult summas 66 000 eurot. Investeeringute tegemine on hädavajalik tänapäeva nõuetele, sh ohutusnõuetele vastava tankla avamiseks. Investeeringud tehti enne vaidlustatud otsuse andmist. 100 000 euro suuruse tagatise nõudmine kahjustab kaebaja majandustegevust ning takistab ettevõtlusega tegelemist. Tagatise nõude täitmine ei ole rahaliselt võimalik, sest sellisel juhul tuleb investeerimine lõpetada. Kaebajal ei ole tagatiseks võimalik esitada 100 000 euro väärtuses vara. Kinnistut kasutakse hoonestusõiguse alusel. Tankla mahutite ja seadmete väärtus on madal, need on enamuses amortiseerunud. Seepärast ei ole võimalik olemasolevat vara pantida või seada varale 3 3-15-3059 hüpoteeki. Nõutavas suuruses vabad rahalised vahendid äriühingul puuduvad. Äriühingu rahalised vahendid on ringluses ning nende ringlusest väljavõtmine ei ole majanduslikult otstarbekas ning mõjub kaebaja äritegevusele kahjustavalt (investeeringute kaotus, tankla renoveerimise aja pikenemine, rahaliste kohustuste mittetäitmine müüjate ees jmt). Esialgne õiguskaitse kohaldamine hoiab ära müügi tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kaebaja saab jätkata majandustegevust, müüa kütust ja renoveerida tanklat. Kaebaja on investeerinud tankla mahutitesse ja seadmetesse ning tegevusloa peatamise ning kehtetuks tunnistamise tõttu võib kaebaja kaotada tehtud rahalised paigutused. Seega kütuse müügitegevuse peatamine või piiramine muudab tehtud investeeringud mõttetuks. Käibemaksu tagatise määramine võib teenida avalikku huvi, kuid vaidlustatud otsuse kehtivuse või täitmise peatamine ei too kaasa raskeid tagajärgi. Vaatamata praegusele vaidlusele on MTA-l võimalik lõpuni viia algatatud väärteomenetlus, mille tulemusel selgub, kas vedelkütuse seaduse rikkumine leidis aset või mitte. Selle tulemusel saab MTA algatada uusi menetlusi tagatise ümbervaatamiseks, kui esinevad VKS § 42 lg-s 4 toodud asjaolud.
  51. Vastustaja palub jätta OÜ Pondmark kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad. Kütusevaldkonnas tegutsev ettevõte peab olema kursis ka valdkonda reguleerivate õigusaktidega ning seetõttu ei saa tulla kaebajale üllatusena, et kütuse müügiks on vajalik esitada tagatis summas 100 000 eurot. Kaebajal ei saa tekkida vähendatud tagatise otsusest õiguspärast ootust, et vähendatud tagatis jääb alatiseks kehtima. Sellise ootuse välistab juba vedelkütuse seaduse regulatsioon, mis võimaldab maksuhalduril tagatist suurendada. Ka tagatise vähendamise otsuses on selgelt välja toodud, et määratud tagatis kehtib seni, kuni maksuhaldur pole määranud uut tagatist. Veelgi enam, rikkudes tegutsemisvaldkonnas ettenähtud nõudeid, pidi kaebaja ka aru saama, et vastav asjaolu võib kaasa tuua tagatise vähendamise otsuse tühistamise ning tagatise suurenemise. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et MTA on rikkunud põhjendamiskohustust. Vastustaja hinnangul on otsuse p-s 1 väga arusaadavalt ära toodud asjaolud, mis on vaidlusaluse otsuse aluseks ning põhjendus, miks määratakse kaebajale tagatise suuruseks 100 000 eurot. Kui MTA on isiku taotluse alusel tagatist vähendanud, aga peale tagatise vähendamise otsust ilmnevad uued asjaolud, mille pinnalt isik ei vasta enam vähendatud tagatise tingimustele, siis tähendab see seda, et MTA-l tuleb isikule varasemalt tehtud otsus tagatise vähendamise kohta kehtetuks tunnistada ning kohaldada kas seadusest tulenevat tagatist (100 000 eurot) või vajadusel ka riski hindamisel kaalutlusõiguse alusel määrata seadusega nõutavast tagatisest suurem tagatis. Käesoleval juhul pole MTA nõudnud seadusega nõutavast suuremat tagatist ja seega piisas ka MTA-l 100 000 suuruse tagatise määramisel põhjendusest, et selline tagatis tuleneb seadusest. MTA-l ei ole kaalutlusõigust tagatise vähendamise otsuse aluseks oleva asjaolu äralangemisel, jätta see tähelepanuta ja lubada isikul tegutseda vähendatud tagatisega olukorras, kus isik tegelikult ei vasta vähendatud tagatise tingimustele. Puudub vaidlus selles, et MTA
  52. mai
  53. a otsuses on MTA jõudnud järeldusele, et kaebaja vastab kõigile VKS § 42 lg-s 5 sätestatud tingimustele, ja otsustas seetõttu tema tagatist vähendada 0 euroni. MTA rõhutas otsuses, et määratud tagatis kehtib kuni uue tagatise määramiseni. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et määratud tagatis jääb alatiseks kehtima. Tagatise 0 euroni vähendamise üheks põhjuseks oli ka asjaolu, et kaebaja poolt esitatud 4 3-15-3059 äriplaanis märkis kaebaja üsna väikses mahus kütusetehingutelt tekkida võiva käibe. Vastustaja märgib, et Pondmark OÜ poolt esitatud oktoobri 2015 käibedeklaratsiooni andmetel on äriühingu 20% käive 232 238,94 eurot, mis on ligikaudu 48 korda rohkem kui äriplaanis prognoositud käive. Seega on selge, et väga suures mahus on suurenenud kaebaja käibed ning tagatise vähendamise otsuse aluseks olevad prognoositavad käibed on ületatud lausa 48 kordselt. Vastustaja möönab, et käesoleval juhul võib ärakuulamisõiguse tagamisel olla küsimus selles, kas MTA oleks isikule saadetud e-kirjas (tl 37) pidanud selgemalt väljendama isiku võimalust esitada oma seisukoht. Samas on vaidlusaluses otsuse p-s 2 MTA selgitanud, et isiku poolt esitatav teave ei muudaks otsuse väljaandmist. Isegi kui kohus leiab, et MTA on ärakuulamisõigust rikkunud, siis vastustaja hinnangul ei too see veel kaasa vaidlusaluse otsuse tühisuse, sest kaebaja on saanud oma seisukohad avaldada kohtumenetluses ning kaebaja poolt esitatu ei oleks välistanud vaidlusaluse otsuse väljaandmist. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tagatise esitamise tähtaeg on liiga lühike ja täitmine võimatu. Esiteks märgib vastustaja, et kaebaja selline väide on paljasõnaline ning kaebaja pole oma väite tõendamiseks esitanud mitte ainsatki tõendit selle kohta, et kaebaja oleks üritanud tagatist esitada, aga ajaliselt läheks kaebajal rohkem aega vaja. Kaebajal oli MKS §-st 122 tulenevalt võimalik esitada tagatis käendusena, deposiidina, registerpandina või hüpoteegina. Seega oli kaebajal võimalik valida erinevate tagatise liikide vahel ning kaebaja ei ole tõendanud, et erinevat liiki tagatise esitamine oleks võimatu otsusega antud tähtaja jooksul. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  54. Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA
  55. novembri
  56. a otsuse nr 12.2-7/00153-1 tühistamiseks. Vaidlustatud otsusega tunnistas MTA edasiulatuvalt kehtetuks
  57. mai
  58. a otsuse resolutsiooni p-i 5, millega kaebajale oli määratud käibemaksu tagatis 0 eurot; määras VKS § 42 lg 2 ja lg 4 p-i 6 alusel OÜ-le Pondmark uueks käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot ja kohustas OÜ-d Pondmark esitama 100 000 euro suuruse tagatise hiljemalt
  59. detsembril 2015 kell 13.
  61. Vaidluse all on määratud tagatise suurendamise otsuse õiguspärasus. Kaebaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et MTA on vääralt kohaldanud VKS § 42 lg 4 p-i 6, rikkunud põhjendamiskohustust ning jätnud tagamata ärakuulamisõiguse.
  62. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et maksuhaldur on lähtunud asjakohastest õigusaktidest ning teinud menetluses kogutud tõenditest õiged järeldused.
  63. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja tarbimisse lubatud vedelkütuse (edaspidi kütus) müüja, kellel on olemas vastav tegevusluba. Kütuse müüjal tuleb MTA-le esitada tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmise tagamiseks VKS § 42 järgi määratud suuruses tagatis (käibemaksuseaduse § 442 lg 2, VKS §-d 41 ja 42). Tagatise nõuet ei kohaldata kütuse müüjale, kes käitleb ainult lennukikütuseid, vedelgaasi või biogaasi (VKS § 42 lg 3). Asja materjalidest ei ilmne, et kaebaja suhtes saaks kohaldada VKS § 42 lg-t
  64. 5 3-15-3059
  65. VKS § 42 lg 2 sätestab: „Tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot.“ VKS alusel määratava käibemaksu tagatise eesmärgiks on tagada maksupettuste vähenemine, soodustada ausat konkurentsi kütuseturul ja kaitsta seeläbi teiste kütuseturul tegutsevate ettevõtjate ettevõtlusvabadust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  66. jaanuari
  67. a otsus asjas nr 3-4-1-24-11, p-d 53–54).
  68. VKS § 42 lg 4 kohaselt on MTA-l õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige: 1) tekkida võivast käibemaksukohustusest; 2) äri- või muust tegevusplaanist; 3) maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest; 4) kogemusest kütuse käitlemise valdkonnas; 5) isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist, samuti isiku esitatud samas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest; 6) isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete poolt toime pandud maksuseaduste, tollieeskirjade ja vedelkütuse seaduse rikkumise juhtumitest; 7) esitatavatest andmetest ja dokumentidest, mis tõendavad vastavust vedelkütuse seaduse § 3 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Seega reguleerib VKS § 4² lg 4 sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud tagatisest kõrgema tagatise määramise aluseid, seda nii esmakordse tagatise määramisel kui ka määratud tagatise suurendamisel.
  69. VKS § 42 lg 5 kohaselt võib MTA VKS § 42 lg-s 2 nimetatud isiku taotluse alusel vähendada tagatist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isikul ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning äripartneritel on laitmatu ärialane reputatsioon; 2) isik ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmed kokku ei ole viimase kolme aasta jooksul toime pannud mitut maksuseaduste, tollieeskirjade ega vedelkütuse seaduse rikkumist ning isiku ega tema juhtimisega kontrollorgani liikme suhtes ei ole alustatud maksuseaduste, tollieeskirjade ega vedelkütuse seaduse rikkumise süüteomenetlust; 3) isikul ei ole maksuvõlga ega ajatatud maksuvõlga. Eeltoodust nähtuvalt tuleb kütuse müüjal tasuda tagatis suuruses 100 000 eurot, kui MTA ei ole otsustanud seda summat vähendada või suurendada. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et hetkel kehtiva vedelkütuse seaduse alusel ei ole võimalik tegutseda tagatisega, mille väärtus oleks 0 eurot, v.a VKS § 42 lg-s 3 mainitud juhud või kui on täidetud VKS § 42 lg-s 5 nimetatud eeldused tagatise vähendamiseks.
  70. MTA leidis
  71. mai
  72. a otsuses, et kaebaja vastab kõigile VKS § 42 lg-s 5 sätestatud tingimustele, ja otsustas seetõttu tema tagatist vähendada 0 euroni. MTA rõhutas otsuses, et määratud tagatis kehtib kuni uue tagatise määramiseni. MTA alustas
  73. novembril 2015 kaebaja suhtes väärteomenetlust seoses asjaoluga, et kaebaja on kütust soetanud registreeringuta isikult (VKS § 191 lg-d 1 ja 2, § 321). Kuna kaebaja suhtes oli alustatud süüteomenetlus, leidis MTA
  74. novembri
  75. a otsuses, et kaebaja suhtes ei ole enam täidetud VKS § 42 lg 5 p-s 2 sätestatud nõue. Seetõttu asus MTA seisukohale, et tagatise vähendamine ei ole lubatud ja kaebajalt tuleb nõuda VKS § 42 lg-s 2 ette nähtud suuruses tagatist. Kohus nõustub sellega, et süüteomenetluse alustamine kütuse müüja suhtes välistab tema jaoks tagatise vähendamise ja isikule tuleb määrata VKS § 42 lg-s 2 sätestatud suuruses tagatis, kui MTA ei pea vajalikuks sellest suurema tagatise määramist. Sellisel juhul on vähemalt 100 000 euro suuruse tagatise nõudmine tingitud kütuse müüja enda käitumisest.
  76. Tallinna Halduskohus on
  77. novembri
  78. a jõustunud otsuses asjas nr 3-15-2378, p-s 9 leidnud, et oluline ei ole, kas kaebaja juhatuse liikme suhtes alustati süüteomenetlust põhjendatult või mitte. Halduskohtul puudub õigus sekkuda süüteomenetlusse ja kontrollida menetluse algatamise põhjendatust või menetluse läbiviimise õiguspärasust. Kaebajale on tagatud väärteomenetluses piisavad vahendid oma õiguste kaitseks ja kohtuvälise menetleja 6 3-15-3059 tegevuse vaidlustamiseks (väärteomenetluse seadustiku §-d 76 ja 78). Kui süüteomenetlus kaebaja juhatuse liikme suhtes lõpetatakse või tema suhtes tehakse õigeksmõistev otsus, siis on kaebajal õigus esitada vastustajale uus kütuse müüja tegevusloa taotlus ja taotleda uuesti tagatise vähendamist. Kui peaks leidma tuvastamist, et väärteomenetlus algatati ilmselgelt põhjendamatult, ei saa välistada kaebaja õigust taotleda vastustajalt kahju hüvitamist. Kohus leiab, et need põhimõtted on kohaldatavad ka käesolevas asjas.
  79. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, justkui saaks isiku suhtes läbiviidavat süüteomenetlust arvesse võtta üksnes siis, kui on olemas jõustunud süüteomenetluse otsus. Kohus nõustub vastustajaga, et VKS § 42 lg 5 kohaselt võib MTA isiku taotluse alusel vähendada tagatist, kui on täidetud kõik VKS 42 lg 5 sätestatud tingimused. VKS § 42 lg 5 p-i 2 kohaselt on üheks tingimuseks asjaolu, et äriühingu juhtimis- ega kontrollorgani liikme suhtes ei ole alustatud maksuseaduste, tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumise süüteomenetlust. Seega on vähendatud tagatist võimalik kohaldada üksnes olukorras, kus pole süüteomenetlust alustatud. Kui süüteomenetlus on algatatud, siis puudub ka alus tagatise vähendamiseks.
  80. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal ei saa tekkida vähendatud tagatise otsusest õiguspärast ootust, et vähendatud tagatis jääb alatiseks kehtima. Rikkudes tegutsemisvaldkonnas ettenähtud nõudeid, peab ettevõtja aru saama, et vastav asjaolu võib kaasa tuua tagatise vähendamise otsuse tühistamise ja tagatise suurenemise. Vastustaja selgituste kohaselt oli tagatise 0 euroni vähendamise üheks põhjuseks ka asjaolu, et kaebaja äriplaanis märkis kaebaja üsna väikses mahus kütusetehingutelt tekkida võiva käibe. Kaebaja poolt esitatud
  81. a oktoobri käibedeklaratsiooni andmetel on äriühingu 20% käive 232 238,94 eurot, mis on ligikaudu 48 korda rohkem kui äriplaanis prognoositud käive (tl-d 96-97). Seega on väga suures mahus suurenenud kaebaja käibed ning tagatise vähendamise otsuse aluseks olevad prognoositavad käibed on ületatud 48 kordselt.
  82. Kohtumenetluses on maksuhaldur esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et MTA-l on alust põhjendatud kahtluseks, et kaebaja deklareeritud andmed ei vasta tegelikkusele. Põhjendatud kahtluseks annavad alust järgmised asjaolud: Ž. Tšernovi puhul võib olla tegemist isikuga, kes tegelikult äriühingu tegevusest pole teadlik ning on vormistatud üksnes näilikuks äriühingu juhatuse liikmeks ja osanikuks. Kahtlusi kinnitab isiku poolt antud üldsõnalised seletused Hiinast seadmete ostmise kohta (isik kinnitab, et ostab tankla seadmeid, kuid samal ajal ei tea kellelt seadmeid ostetakse ja mis aadresside kaudu suheldakse väidetava pakkujaga). Samuti tekitavad kahtlusi isiku seletused OÜ Pondmark ostmise ja tasumise kohta. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et eluliselt ei ole usutav, et isik võtab pangast 3 aastat tagasi laenu ning kogu selle aja jooksul ta raha ei kasuta, vaid ostab 3 aastat hiljem varatu äriühingu, makstes selle eest Atlantise juures sularahas 24 000 eurot. OÜ Pondmark juhatuse liige kinnitab, et tal puudub varasem kogemus kütusekäitlemise vallas ja ta plaanib hakata konsulteerima, kuid kellega, ei tea (tl-d 90-91). Eeltoodust tulenevalt on isiku seletused vastuolus OÜ Pondmark esitatud oktoobrikuu käibedeklaratsiooniga ning viitavad sellele, et Ž. Tšernov enda poolt juhitava osaühingu tegevusest teadlik pole. Lisaks on maksuhaldur esitanud kohtule tõendid, et OÜ Pondmark on KMD-inf deklaratsioonidel kajastatud soetust OÜ-lt Net Oil summades, mis praktiliselt moodustavad kogu äriühingu sisendkäibemaksu (tl-d 96-99). Kohtu hinnangul on vastustajal tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ Net Oil ei ole reaalset majandustegevust omav äriühing ning seetõttu satub kahtluse alla ka OÜ Pondmark sisendkäibemaksu arvestuses kajastatud 7 3-15-3059 käibemaks, mis praktiliselt koosneb OÜ Net Oil arvete deklareerimisest OÜ Pondmark KMD-infil.
  83. Kaebaja leidis, et viide VKS § 42 lg-le 5 on asjakohatu, sest praegusel juhtumil ei vaadanud MTA läbi tagatise vähendamise taotlust, vaid otsustas iseseisvalt tagatise suuruse ümber vaadata VKS 42 lg 4 alusel. Kohus ei nõustu sellega, et viide VKS § 42 lg-le 5 on asjakohatu. Tagatise esitamise regulatsiooni mõtte ja eesmärgiga ei ole kooskõlas tõlgendus, et kord juba isiku taotluse alusel tagatist vähendades ei ole MTA-l enam õigust VKS § 42 lg-s 5 sätestatud tingimuste võimaliku rikkumise ilmnemisel omaalgatuslikult kontrollida, kas tagatise vähendamise eeldused on jätkuvalt täidetud. Kui selgub, et tagatise vähendamise eeldused ei ole enam täidetud, on MTA-l õigus tagatise vähendamise otsus kehtetuks tunnistada.
  84. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud otsuses ei ole põhjendatud tagatise suurendamist 100 000 euroni ning otsusest ei nähtu, millistest kaalutlustest on MTA tagatise määramisel lähtunud. Kohtu hinnangul on maksuhaldur vaidlustatud otsuse p-s 1 (alapunktides 1.1-1.3) põhjendanud, miks määratakse uueks käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot. Nii on MTA esmalt selgitanud, et
  85. mai
  86. a otsusega vähendati kaebaja tagatist 0 euroni. Seejärel on MTA märkinud, et kaebaja suhtes on alustatud VKS § 321 lg 2 alusel väärteomenetlust. Kuna seetõttu ei ole VKS § 42 lg 5 p-s 2 sätestatud tagatise vähendamise tingimus täidetud, siis tuleb kaebajale määrata VKS § 42 lg-st 2 tulenev käibemaksu tagatis. Seejuures ei ole maksuhaldur kaebajalt nõudnud VKS § 42 lg-s 4 ette nähtud suuremat tagatist, vaid on piirdunud VKS § 42 lg 2 kohase 100 000 euro suuruse tagatisega. Kohtu hinnangul annab VKS § 42 lg 5 vastustajale kaalumisõiguse ainult olukorras, kus kõik sama lõike p-des 1-3 toodud nõuded on täidetud. Kuna antud juhul see nii ei olnud, puudus vastustajal õigus tagatist vähendada. Kuigi Riigikohus selgitas
  87. detsembri
  88. a otsuses asjas nr 3-3-1-49-14, p-s 14, et tagatise suurendamise otsuse tegemisel rakendab maksuhaldur kaalutlusõigust ning see peab toimuma kooskõlas HMS §-s 4 sätestatuga, oli tegemist teistlaadse olukorraga, kui praeguses asjas. Nimelt oli vaidluse all MTA otsus, kus VKS § 4 lg 4 alusel määrati 100 000 euro asemel uueks tagatiseks 463 000 euro suurune tagatis.
  89. Kaebaja üheks argumendiks on ka asjaolu, et kaebajat ei ole enne vaidlustatud otsuse andmist ära kuulatud. Ka Tartu Ringkonnakohus on esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse p-s 14 leidnud, et HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastustaja möönab, et käesoleval juhul võib ärakuulamisõiguse tagamisel olla küsimus selles, kas MTA oleks isikule saadetud e-kirjas (tl 37) pidanud selgemalt väljendama isiku võimalust esitada oma seisukoht. Samas on vaidlusaluses otsuse p-s 2 MTA selgitanud, et isiku poolt esitatav teave ei muudaks otsuse väljaandmist. Kohtu hinnangul ei pidanud kaebaja
  90. novembril 2015 kell 15.12 kaebaja juhatuse liikme meiliaadressile edastatud e-kirjast välja lugema seda, et MTA annab talle võimaluse esitada oma seisukohti. Esiteks on e-kiri saadetud päev enne vaidlustatud otsuse tegemist. Teiseks on e-kiri pigem selgitava iseloomuga, sisaldades infot, et kaebaja suhtes on alustatud väärteomenetlust, mistõttu ei vasta isik enam VKS § 42 lg 5 p-s 2 sätestatud tagatise vähendamise tingimustele. Seejärel teavitab MTA kaebajat asjaolust, et alustab eeltoodust tulenevalt tagatise ülevaatamise (suurendamise) menetlust.
  91. Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et ärakuulamisõigusel on eriline roll isiku õiguste kaitsel. Mida ulatuslikum on haldusorgani kaalutlusõigus ja mida raskem on ärakuulamisviga, seda tõenäolisemalt mõjutab viga asja otsustamist. HMS § 58 alusel võib jätta haldusakti tühistamata juhul, kui kohus on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine ei 8 3-15-3059 oleks toonud kaasa kaebaja jaoks soodsama haldusakti andmist (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-76-12, p 14).
  92. Kohtu hinnangul ei ole selles asjas ärakuulamisõiguse rikkumine sedavõrd oluline, et tingiks tagatise suurendamise otsuse tühistamise. Kaebaja ei ole kohtumenetluses suutnud esitada teisi asjaolusid, mis oleksid asjakohased ja olulised tagatise suuruse määramisel, ning mis polnud haldusorganile otsuse tegemise ajal teada. Ärakuulamisõiguse rikkumine ei mõjutanud tagatise suurendamise otsuse õiguspärasust ning selle õiguse rikkumise tagajärjeks ei ole haldusakti tühistamine (HMS § 58).
  93. Kaebaja väitel ei ole tal võimalik nii lühikese perioodi jooksul esitada 100 000 euro suurust tagatist. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et fikseeritud suurusega tagatise kehtestamisega soovis seadusandja, et kütusemüügiturul tegutseksid ainult isikud, kellel on reaalne võimekus ja huvi selles valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks. Juhul kui isik soovib kütuse müüjana tegutseda, tuleb tal leida võimalus ka nõutud tagatise esitamiseks. Viidates Riigikohtu
  94. jaanuari
  95. a otsusele asjas nr 3-4-1-24-11, on Tartu Ringkonnakohus esialgse õiguskaitse kohaldamise määruses leidnud, et väikeettevõtja puhul on koguni 2,5-kuulist perioodi peetud liiga lühikeseks, muuhulgas seetõttu oli käesolevas asjas 100 000 euro vaba raha leidmiseks kaks nädalat ebamõistlikult lühike aeg. Kohus märgib, et Riigikohtu
  96. jaanuari
  97. a otsus puudutas olukorda, kus vedelkütuse seaduse muudatuste avaldamisest Riigi Teatajas kuni
  98. maini 2011 jäi varem kütuseturul tegutsenud ettevõtjal 100 000 euro suuruse tagatise esitamiseks üksnes 2,5 kuud. Seega olid seaduses tehtud muudatused õiguse subjektide jaoks ootamatud (vacatio legis). Viidatud asjas ei osanud ettevõtja ette näha ega oma tegevust planeerida vastavalt sellele, et vedelkütuse seaduses tehtavate muudatustega sätestatakse kohustus esitada kütuseturul tegevuse jätkamiseks 100 000 euro suurune tagatis. Seega olukord oli sootuks teine kui käesolevas asjas. Käesolevas asjas on kaebajale kogu aeg teada olnud, et tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on VKS § 42 lg 2 kohaselt 100 000 eurot. Ja nagu kohus otsuse p-s 23 selgitas, ei saanud kaebajal tekkida vähendatud tagatise otsusest õiguspärast ootust, et vähendatud tagatis jääb alatiseks kehtima (seda enam, et vahepeal on äriühingu omanik ja juhatuse liige vahetunud (tl-d 93-94) ning käibemaht on varasemaga võrreldes hüppeliselt kasvanud). Kaebajal oli võimalik valida erinevate tagatise liikide vahel ning kaebaja ei ole tõendanud, et erinevat liiki tagatise esitamine oleks võimatu otsusega antud tähtaja jooksul.
  99. Eeltoodud põhjustel jätab kohus OÜ Pondmark kaebuse MTA
  100. novembri
  101. a otsuse nr 12.2-7/00153-1 tühistamiseks rahuldamata.
  102. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 33.

§ 253

lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Selle sätte alusel tühistab kohus esialgse õiguskaitse.

§ 252

lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamise määrus selle teatavakstegemisel, kui kohus ei määra teisiti. Kuna Tartu Ringkonnakohtu

  1. detsembri
  2. a jõustunud määrusega haldusasjas nr 3-15-3059 peatati 9 3-15-3059 MTA
  3. novembri
  4. a otsuse nr 12.2-7/000153-1 kehtivus kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni, jõustub ka esialgse õiguskaitse tühistamise otsus haldusasjas nr 315-3059 tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.