lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades ajutise halduri poolt koostatud finantsanalüüsis välja toodud informatsiooni ning asjaolu, et võlgniku omakapital on alates 2015.a lõpust negatiivne, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga ning võlgnikul puuduvad piisavad varad kõikide oma kohustuste täitmiseks. 8.
Eelkõige võib maksejõuetuse tekkimise põhjuseks pidada Venemaalt pärit klientuuri vähenemist tulenevalt Venemaa majanduskriisist ja rubla nõrgenemisest ning üldise klientuuri vähenemist tingituna uue spa hotelli avamisest Narva-Jõesuus. 11
Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub ajutine haldur kohtul määruse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu (a/a XXX Swedbank AS) 39 töötunni eest 3510 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 1158,30 eurot, kokku 4668,30 eurot. Samuti palub ajutine haldur vajalike kulutuste katteks Cavere Õigusbüroo OÜ-le (a/a XXX Swedbank AS) välja mõista 233,45 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulutused koosnevad järgnevast: Kulu nimetus Kogus m/ü Maksumus Kokku Fotokoopiad 65 Telefoni kasutamine 72 Äriregistri tasulised päringud 5 Kinnistusraamatu tasulised päringud 2 Kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, 4,8 sealhulgas elekter ja muud kommunaalkulud tk minutit tk tk päeva 0,32 0,19 2,00 2,00 19,37 20,80 13,68 4,00 4,00 92,97 Kütusekulu l 1,05 98 Kokku (EUR): 233,45 93,33 KOHTUISTUNG Viru Maakohus määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 19. aprillil 2016 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. Ajutise halduri seisukoha järgi on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutine ja pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik jäi juba varasemalt esitatud vastuväidete juurde, et pankrotiavaldus on põhistamata ja nõue on pandiga täielikult tagatud. Ajutise halduri tasu kohta vastuväiteid võlgnikul ja avaldajal ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. 12
) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Lähtuvalt
lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgniku vara bilansiliseks väärtuseks 21. märtsi 2016 seisuga 15 144 729,03 eurot, kuid ajutise halduri hinnangul ei vasta bilansis kajastatud vara väärtus tegelikkusele. Võlgnik ise on hinnanud oma vara väärtuseks ca 6 miljonit eurot ning ajutine haldur on seisukohal, et nimetatud hinnang vastab tõele eeldusel, et võlgniku vara müüakse tervikvarana. Kinnisvarahindaja hinnangul on võlgnikule kuuluva kinnisvara väärtuseks 2,6 miljonit eurot. Ajutisele haldurile on edastatud indikatiivseid tervikvara ostupakkumised, mis jäävad vahemikku 3 miljonit kuni 3,5 miljonit eurot. Võlgniku vastuväide, et võlausaldaja nõue on pandiga tagatud, ei ole põhjendatud. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 16 miljoni euro ulatuses. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt esitatud aruandega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku teadaolev kohustuste maht (16 miljoni eurot) ületab teadaoleva vara (vahemikku 3 miljonit kuni 3,5 miljonit eurot) väärtust. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Martin Krupp. Vastavalt
peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Martin Krupp on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja
lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Menetluskulud
lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele.
lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 39 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 90 eurot. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 39 töötunni eest 3510 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (kütusekulu, fotokoopiad, telefoni kasutamine, äriregistri ja kinnistusraamatu tasulised päringud, päringud, kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine) suuruseks märgib ajutine haldur 233,45 eurot. Ajutine haldur palub kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole Cavere Õigusbüroo OÜ-le. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. 14
lg teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 3510 eurot ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 233,45 eurot. Kohus jätab sotsiaalmaksu 1158,30 euro osas ajutise halduri tasu taotluse rahuldamata, kuna
lg 1 kohaselt sisaldab halduri tasu kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks ning seega ei lisandu halduri tasule sotsiaalmaksu. Võlgniku pankrotivarast tuleb välja mõista ajutise halduri kasuks ajutise halduri tasu kokku 3510 eurot. Kooskõlas
lg 6 tuleb võlgniku pankrotivarast välja mõista ajutise halduri kulutuste hüvitis 233,45 eurot (koos käibemaksuga) Cavere Õigusbüroo OÜ (a/a XXX Swedbank AS) kasuks. Võlausaldaja menetluskulud
lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud menetluskulud ja lähtudes
lg 2 on võlausaldajal õigus nõuda pankrotiavalduse menetlemisega seoses kantud menetluskulude hüvitamist võlgnikult. Võlausaldaja esitas kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mille kohaselt võlausaldaja poolt senise menetluse käigus kantud menetluskulud moodustavad kokku 10 116,03 eurot, millest 9422,40 eurot - õigusabikulud, 350 eurot - pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 50 eurot – pankrotiavalduse täiendava tagamise taotluse eest tasutud riigilõiv, 215,63 eurot – kulud dokumentaalsete tõendite tõlkimisele ning 78 eurot – kulud äriregistrist ja kinnistusosakonnast päringute teostamisele ja muudele bürookuludele. Võlgnikul võlausaldaja menetluskuludele vastuväiteid ei ole. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus mõistab võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 10 116,03 eurot. Avaldaja palub võlgnikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel võlgnikult avaldaja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.