(12)3-16-277 hinnanud sisuliselt vaidlustajate väidet, et kolmandate isikute pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega.

1. Tuulekaru OÜ ja OÜ Reaalprojekt esitasid 05.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid riigihangete vaidlustuskomisjoni 26.01.2016 otsuse nr 275-15/166229 tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta vaidlustus rahuldamata. 1) HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimus on mitmeti mõistetav, sest inventeerimise ja mõõdistamise mõisted ei ole samatähenduslikud. Sellist kvalifitseerimise tingimust tuleb tõlgendada laiendavalt hanke eesmärgi kaudu, et pakkumuse saaks teha võimalikult suur arv pakkujaid. Piiripealsetel juhtudel tuleks eelistada pakkuja kvalifitseerimist, eriti kui konkurents on vähene, nagu vaidlusaluses hankes. Hanke tehnilise kirjelduse (TK) punktidest 1.1, 3, 6, 7.2, 8.1, 13.3 ning TK lisa 1 p 2.6 ja TK lisast 2 nähtub, et hanke objekti kuulub sõnaselgelt ka teede seisukorra hindamine ja teeregistri andmekogu andmestiku kontrollimine. Seega kuulub hanke objekti mitte üksnes mõõdistamine, vaid ka inventeerimine seisukorra hindamise ja andmete kontrollimise näol. Eeltoodud järeldust kinnitab ka see, et üheks kvalifitseerimise tingimuseks oli ruumiandmete töötlemise kogemus. 2) Vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus ei nõua, et referentslepingu täitja oleks kõnealuseid andmeid riiklikule või kohalikule teeregistrile ise esitanud, vaid üksnes seda, et lepingu täitmisel oleks saadud andmeid, mida oleks vajadusel kohane esitada teeregistrile. Ka niisuguste tööde, mille käigus tuvastati, et teeregistri andmete korrigeerimist ei ole vaja, teostamise eesmärgiks oli ikkagi teeregistri andmete kontroll. Hanke objekti arvestades on eesmärgipärane tõlgendada HT osa III punkti 2.3 alapunkti 1 selliselt, et referentslepingu täitmisel peab olema inventeerimise ja/või mõõdistamise käigus kogutud andmeid, mida on kohane esitada teeregistrisse kandmiseks, kui teeregistri senised andmed vastavate objektide osas on väärad või puudulikud. Referentslepingu eesmärk ei pea olema tingimata teeregistri andmeid tervikuna muuta, kui puudub korrigeerimise vajadus. 3) Termini „teeregister“ käsitamine üksnes riikliku teeregistrina on vastuolus mitmeti mõistetavate kvalifitseerimistingimuste laiendava tõlgendamise reegliga, mis tuleneb mh riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-dest 1, 3 ja
2. 4) Anija Vallavalituse ja Tuulekaru OÜ 03.11.2014 lepingu nr 03112014 sõlmimisele eelnenud hinnapakkumisest ilmneb, et tööd hõlmasid teeandmete kogumist ja töötlemist. Lepingu täitmise dokumentatsioonist ilmneb, et koguti ka andmeid, mis on kantavad teeregistrisse (Vabariigi Valitsuse 28.07.2005 määruse „Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi teeregistri põhimäärus) § 7 lg 2). Kui kohus nõustub kolmandate isikute tõlgendusega, et „teeregister“ võib olla ka kohalike teede nimekiri, on selge, et kolmandad isikud ongi tervikuna koostanud Anija valla kohalike teede registri koos nõutud andmetega. 5) Kose Vallavalituse ja Tuulekaru OÜ 06.08.2013 lepingu nr 06082013 p 3.2.1 järgi kuulus lepingu objekti teeregistri andmete kontrollimine. Kuna Kose vald pole tellijana väitnud, et leping oleks mittekohaselt täidetud, vaid andnud hankemenetluses kinnituse lepingu täitmise kohta, tuleb eeldada, et teeregistri andmeid ka kontrolliti, sh saadi andmeid teeregistri põhimääruse § 7 lg 2 mõttes. Ühtlasi koostati selliselt kohalike teede nimekiri, mis saab olla aluseks Kose valla teeregistri muutmisel. 3

(12)3-16-277 6) Kolmandad isikud viisid Kose ja Anija vallas läbi teede inventeerimistöid, mis sisaldasid ka mõõtmistöid. Tööde esemeks olnud teede hindamisele eelnes teeregistrist ja kohalikelt omavalitsustelt saadud andmete kontroll ehk inventeerimine. Fikseeritud tulemused sisaldasid teeregistri põhimääruse § 7 lg 2 kohaseid andmeid. Tulemused kajastati tellijale üle antud dokumentides, mis omakorda vastavad teeregistri põhimääruse § 10 lg-le

1. Kui niisuguse dokumendi alusel registrile andmeid ei edastatud, tähendab see üksnes seda, et midagi korrigeerimist vajavat ei tuvastatud ning registriandmed on õiged. Seega hankijale esitatud referentstööd vastavad HT osa III p 2.3 alapunkti 1 nõuetele ning ka praeguse hanke esemele, milleks on „kohalike teede andmete inventeerimine“. See, et muu hulgas teostati ka teede ümberhindlust, ei muuda ülejäänud töö osi olematuks. 7) Mitmeti mõistetavat kvalifitseerimise tingimust tuleb tõlgendada ka hankija kavatsuse kaudu. Kvalifitseerimise tingimuste esitamise eesmärk on tagada, et pakkumusi esitaksid isikud, kelle puhul on hankijal piisav põhjus eeldada, et nad suudavad pakkumuse parimaks osutumisel hankelepingu nõuetekohaselt ja tõrgeteta täita ning välistada pakkumuse esitamine nende poolt, kes pakkujas sellist usaldust ei tekita. Hankija seisukoht vaidlustusmenetluses ühtis kolmandate isikute tõlgendusega vaidlusalusest tingimusest. Vaidlustuskomisjon on õigesti leidnud, et hankija on oma kontrollikohustust korrektselt täitnud, kuid jätnud tähelepanuta, et hankija teadis täpselt vaidlusaluste lepingute sisu ja lepingu täitmisel tehtud tööde olemust ning kontrollis seega põhjalikult, kas need vastavad nõutud tingimustele nii, nagu hankija seda tõlgendas. 8) Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse osas jäävad kolmandad isikud vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. RHS § 48 lg 3 eesmärk on kaitsta pakkujaid nende pakkumuste meelevaldse tõlgendamise eest ja seda ei ole hankija käesolevas hankes teinud. Hankija on pakkumuse vastavaks tunnistamise protokollis põhjendanud, miks kolmandate isikute pakkumus ei ole põhjendamatult madala hinnaga.
2. Maanteeamet palus kaebuse rahuldada. 1) Hankija ei ole HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 sätestanud, et teeregistrisse esitatavate andmete saamine peab olema kvalifitseerimise tingimustele vastava mõõdistamise ehk inventeerimise ainsaks või peamiseks eesmärgiks, vaid seda, et lepingud pidid sisaldama avalikult kasutatavate teede mõõdistamist ehk inventeerimist teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil. Tellijad on kinnitanud, et kolmandate isikute lepingud sisaldasid tee mõõdistamist ehk inventeerimist teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil ning seega vastasid kolmandad isikud kvalifitseerimise tingimustele. 2) Anija vallaga sõlmitud lepingus olev hinnapakkumus sisaldab töid, mis hõlmasid teeandmete kogumist ja töötlemist. Lepingu eesmärgiks oli saada andmeid ka selle kohta, kas teeregistris olevaid andmeid on vaja korrigeerida. HT-s ei ole nõutud, et referentslepingute tulemusena saadud andmed oleks teeregistrisse tegelikult kantud. 3) Kose vallaga sõlmitud lepingu p 3.2.1 kohaselt oli töövõtja kohustuseks kontrollida teede läbisõitmise teel teeregistrisse kantud andmete õigsust. Nimetatud töö eeldab ka teatud andmete mõõdistamist. Koosmõjus Kose Vallavalitsuse esindaja kinnitusega, et lepingu eesmärgiks oli saada ka mõõdistamise tulemusel andmeid teeregistrisse, on kvalifitseerimise tingimus täidetud. 4) Kolmandate isikute pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Hankija ei ole teinud kaalutlusvigu. Hankija eksis hanke eeldatava maksumuse määramisel, sest mõlemad pakkumused olid hankija määratud maksumusest oluliselt odavamad. Hanke mahtu arvestades 4

(12)3-16-277 (ca 32 000 km) on ühikuhind madalam, kui hankija esialgu prognoosis. Kui hankija on eeldatava maksumuse määramisel eksinud, ei saa pakkumusi põhjendamatult madala hinna tõttu tagasi lükata. Hankija küsis kolmandatelt isikutelt pakkumuse maksumuse kohta selgitusi ja saadud selgitused olid veenvad. Puudub alus arvata, et kolmandad isikud kasutaksid tööjõudu, mis ei oma nõutud kvalifikatsiooni. Hankija on oma otsust põhjendanud pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolli lisas.

1. Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus OÜ palusid jätta kaebuse rahuldamata. 1) HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse mitmeti mõistetavus on ületatav, sest hankija on määranud referentslepingu eesmärgi – teeregistrisse esitatavate andmete saamine. Seetõttu pole oluline mõistete „mõõdistamine“ või „inventeerimine“ sisustamine ega nende mõistete laiendav tõlgendamine. Kui lepingu eesmärk pidi olema teeregistrisse esitatavate andmete saamine, ei piisa kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks, et see oli vaid lepingu kõrvalsaadus. Arvestades lepingu suurt mahtu, ei ole võimalik tõlgendada kvalifitseerimise tingimust viisil, et referentslepingu raames peab olema toimunud teega seotud mistahes andmete kogumine, olgu see lepingu põhieesmärgiks või mitte. Seda enam, et referentslepingu rahaline piirmäär 5000 eurot on erakordselt madal, arvestades hankija määratud eeldatavat maksumust ja esitatud pakkumuste maksumusi. Hankija või kolmanda isiku tõlgendus kvalifitseerimise tingimusest ei oma ette kindlaks määratud jõudu, vastasel juhul ei olekski võimalik kohtulikult kontrollida kvalifitseerimise otsuse õiguspärasust. 2) Vaidlustuskomisjon leidis õigesti, et riikliku teeregistrina ei saa käsitada mingeid kohalike omavalitsuste teede nimekirju. 3) Anija ja Kose valdadega sõlmitud lepingud ei vastanud kvalifitseerimise tingimusele. Kummagi lepingu eesmärk ei olnud seotud teeregistrisse esitatavate andmete saamisega, sest lepingute eesmärk oli kohalike teede ümberhindlus. Tee raamatupidamislik väärtus ei kuulu selliste andmete hulka, mida edastatakse teeregistrisse, lähtudes teeregistri põhimääruse §-st
2. Teeregistri põhimääruse § 10 lg 2 nimetab üksnes alusdokumendid, millega §-s 7 nimetatud andmed teeregistrisse esitatakse. See ei tähenda, et iga dokument, mis sisaldab andmeid tee kohta, oleks kohane teeregistri andmete muutmiseks. Referentslepingu eesmärgiks ei olnud teeregistrisse saadetavate andmete saamine. Tellijate (Anija ja Kose valla) eesmärgiks oli saada kohalike teede ümberhindluse teel teede nüüdisaegne väärtus. Isegi kui kohus tuvastab, et referentslepingute eesmärgiks oli teeregistrisse saadetavate andmete saamine, siis ei ole täidetud referentslepingu rahalise mahu kriteerium (5000 eurot), sest mõlema lepingu hinnapakkumise esildisest nähtub, et teeregistris olevate teede läbisõitmise ja teede inspekteerimise maht jäi alla 5000 euro. 4) Kui kohus leiab, et kolmanda isiku kvalifitseerimine oli õiguspärane, tuleb RHS § 48 alusel võtta seisukoht ka edukaks tunnistamise otsuse kohta. Vaidlustuse esitajad jäävad vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Hankija tegi kaalutlusvea, kui jättis kolmandate isikute pakkumuse tagasi lükkamata. Hankija ei ole eksinud hanke eeldatava maksumuse määramisel. Kolmandate isikute pakkumus ei ole turuhinnale vastav ja nende pakutud hinnaga ei saa hankes nõutud töid kvaliteetselt ja tähtaegselt teostada. Kuna kolmandate isikute pakkumus on konfidentsiaalne, ei ole võimalik esitada detailseid väiteid selle puudujääkide kohta.
3. Tallinna Halduskohtu 18.03.2016 otsusega rahuldati Tuulekaru OÜ ja OÜ Reaalprojekt kaebus. Halduskohus tühistas riigihangete vaidlustuskomisjoni 26.01.2016 otsuse nr 27515/166229 ning jättis Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus AS vaidlus5

(12)3-16-277 tuse rahuldamata. Samuti mõistis halduskohus Reach-U AS-lt, AS-lt Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus AS-lt solidaarselt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulu 2500 eurot. Ülejäänud osas jäid menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 1) Kuna hankemenetluses ei ole esitatud hankijale küsimusi HT osa III punkti 2.3 alapunkti 1 kohta ja hankija ei ole seda ka iseseisvalt selgitanud, tuleb vaidlusaluse tingimuse sisustamisel eelkõige arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2 2. lausega, mis sätestab, et kui tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. Kui kvalifitseerimise tingimus on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja tõlgendada tingimust laiendavalt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2011 otsus nr 3-10-1495 ja 10.09.2010 otsus nr 3-09-3081). Hanketeatest ei saa tuletada selliseid nõudeid või piiranguid, mida seal otseselt sätestatud ei ole, kuid teisalt ei saa kvalifitseerimise tingimusi tõlgendada ka põhjendamatult leebelt, sest sel juhul ei täidaks kvalifitseerimise tingimused oma eesmärki. 2) Ekslik on vaidlustuskomisjoni arvamus, et HT osa III p 2.3 alapunktis 1 ettenähtud kvalifitseerimise tingimuse kohaselt pidi mõõdistamine ehk inventeerimine riiklikusse teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil olema referentslepingute ainus või peamine eesmärk. Hanketingimuse teksti kohaselt pidid referentslepingud sisaldama mõõdistamist ehk inventeerimist teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil. Seega selliste andmete saamine, mida on võimalik kanda riiklikusse teeregistrisse, võis olla ka lepingu alaeesmärk. 3) Hanke eesmärki ja selle saavutamiseks kirjeldatud töid arvestades on ilmne, et tööd ei piirdu ainult mõõdistamisega kitsamas mõttes. Samuti ei ole hankedokumentides ammendavalt määratletud mõõdistamise või inventeerimise viise. Seega hanke eset arvestades ei ole õige HT osa III p 2.3 alapunkti 1 sisustamisel piirduda pelgalt kitsamas tähenduses mõõdistamisega ega piirata kvalifitseerimise tingimust mõõdistamise või inventeerimise kindlate viisidega. 4) Hinnapakkumised, lepingud ja lepingute täitmise dokumentatsioon kinnitavad kolmandate isikute seisukohta. Hanketingimuse teksti kohaselt pidid referentslepingud sisaldama mõõdistamist ehk inventeerimist teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil ning selliste andmete saamine, mida on võimalik kanda riiklikusse teeregistrisse, võis olla ka referentslepingu alameesmärk. Anija ja Kose lepingud sisaldasid sellist kohalikku teed iseloomustavate andmete kogumist ja töötlemist, mis mahub kvalifitseerimise tingimuses sätestatud „mõõdistamise ehk inventeerimise“ mõiste alla. Nimetatud andmete kogumine oli referentslepingute alameesmärk ning kohalik omavalitsus oleks saanud kogutud andmeid vajaduse korral kanda riiklikkusse teeregistrisse. 5) HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusest ei tulene, et referentslepingute puhul peab mõõdistamise ehk inventeerimise maksumus eraldi võetuna olema 5000 eurot ilma käibemaksuta. Tingimuse sõnastus viitab selgelt, et vähemalt 5000 eurot ilma käibemaksuta pidi olema referentslepingu kui terviku maksumus. 6) Hankija 26.11.2015 kirjas esitatud küsimused pakkumuse maksumuse olid piisavad selleks, et kolmandad isikud saaks selle alusel oma pakkumuse kujunemist asjakohaselt selgitada. Hankija asus õigesti seisukohale, et kolmandad isikud on oma pakkumuse maksumust ja selles sisalduvaid kulusid piisavalt selgitanud, hajutamaks kahtlust, et pakkujad ei ole võimelised hankelepingut pakutud hinnaga nõuetekohaselt täitma. Kuna kolmandate isikute selgitusi ei saa pidada ilmselgelt ebapiisavaks või asjakohatuks, ei pidanud hankija nende pakkumust põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükkama. 6

(12)3-16-277 7) Asja lahendamisel ei ole määravat tähtsust sellel, kas hanke eeldatav maksumus oli õigesti määratud või mitte. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus AS paluvad apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.03.2016 otsus, jätta kolmandate isikute kaebus rahuldamata ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 26.01.2016 otsus nr 275-15/166229 muutmata. Menetluskulud palutakse välja mõista vastustajalt ja kolmandatelt isikutelt. 1) Apellandid ei nõustu halduskohtu poolt HT osa III p 2.3 alapunktile 1 antud tõlgendusega. Mõistlik isik pidi kvalifitseerimistingimuse tekstist aru saama viisil, et referentslepingu eesmärk pidi olema teeregistrisse esitatavate andmete saamine. Samale järeldusele jõudis ka riigihangete vaidlustuskomisjon. Kui hanketeate vaidlusalune tingimus ei ole mitmetimõistetav, siis ei ole põhjendatud laiendav tõlgendamine (Tallinna Halduskohtu lahend asjas nr 3-152397, p 22). Halduskohus leidis, et kvalifitseerimise tingimusi ei saa tõlgendada ka põhjendamatult leebelt, sest sel juhul ei täidaks kvalifitseerimise tingimused oma eesmärki (otsuse p 11). Halduskohus on tingimuse tõlgendamisel arvestanud n-ö mõistliku isiku arusaamana vaid kolmanda isiku arusaama, mis on väär. 2) Nii apellantide kui riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukoht on, et kvalifitseerimistingimuse mitmetimõistetavus on ületatav, sest hankija on määranud referentslepingu eesmärgi, milleks on teeregistrisse esitatavate andmete saamine. Seetõttu pole niivõrd oluline sisustada mõisteid „mõõdistamine“ ja „inventeerimine“ ega keskenduda mõistete laiendavale tõlgendusele. Kuna lepingu eesmärgiks pidi olema teeregistrisse esitatavate andmete saamine, siis ei piisa tingimuse täitmiseks, kui teeregistrisse esitatavate andmete kogumine või mõõtmine oli vaid lepingu kõrvalsaadus ja mitte selle eesmärk. 3) Mõiste „teeregister“ osas jäävad apellandid varasemalt esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt mõistet saab hanke väljakuulutamise aja seisuga mõista üksnes ja ainult riikliku teeregistrina. 4) Referentslepingu eesmärgiks pidi olema teeregistrisse esitatavate andmete kogumine. Kohtutoimikus sisalduvates materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et kolmandad isikud oleksid referentslepingute täitmise käigus ise kogunud teeregistrisse esitatavaid andmeid, nagu näiteks tee pikkus ja liik. Täitmisdokumentatsiooni lk-l 10 on kirjeldatud hindamisprotsessi, mille p 1 kohaselt võetakse hindamise aluseks olemasolev põhivara arvestus teede kaupa, milles on nähtavad eraldi teeosad: katend, mulle, rajatised ja muu. Vastava arvestuse puudumisel koostatakse vastavad algtabelid teeregistrisse. Esitatud dokumentides puudub info vastavate algtabelite koostamise kohta. 5) Halduskohus asus seisukohale, et kuna referentslepingute sõlmimisel esitatud hinnapakkumuses näidati ära teede läbisõitmine ja inventeerimine, siis ei tehtud teede ümberhindlust teeregistri andmetele tuginedes, sest puudub mõistlik põhjus eeldada, et teed sõideti läbi eesmärgipäratult, ilma teeregistrisse kantavaid andmeid läbisõidu tulemusel fikseerimata. See seisukoht on ekslik, kuna teede läbisõitmine ja inspekteerimine on eraldi välja toodud vaid Kose vallaga sõlmitud lepingus (p 3.2.1) ning teede läbisõitmise ja inspekteerimise tulemus (isegi see, et teeregistri andmed on korrektsed) ei ole kuidagi täitmisdokumentatsioonis fikseeritud. 7

(12)3-16-277 Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu lahendi nr 3-15-2252 p-st 15 võib järeldada, et ka käesolevas asjas ei pea apellandid tõendama, et referentslepingute raames ei kogutud teeregistrisse esitatavaid andmeid, vaid kolmandad isikud peavad tõendama, et nad seda tegid. 6) Põhjendamatult madala maksumus osas viitavad apellandid Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a lahendi asjas 3-15-77 p-le 17 seoses pakkuja tõendamiskoormusega pärast kontrollimenetluse algatamist ning eeldatava maksumuse kahtluse alla seadmist (ka haldusasi nr 315-95, lahendi p 21). Euroopa Kohus on otsuse asjas nr C-538/13 (eVigilo) p-des 42–43 leidnud siseriiklike tõendamiseeskirjade osas, et vastavalt direktiivi 2004/18 art-le 2 peavad hankijad kohtlema ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsema läbipaistval viisil. Ka käesoleval juhul peab vaidlustaja tõendama asjaolusid, millele tal ei ole ligipääsu, mistõttu ei ole selline tõendamiskoormis kooskõlas tõhusa õiguskaitse nõudega. Tööde madal maksumus kolmandate isikute poolt peab olema tingitud osade tellitud tööde kulude mittearvestamisega. Tellitavad tööd on esitatud Tabelis 2 (vaidlustuse lisa 12). Nende tööde teostamise minimaalne maksumus (600 000 eurot ilma käibemaksuta) ületab ligikaudu kahekordselt kolmandate isikute poolt pakutavat hinda. Kohus peab kontrollima, kas kolmandate isikute 03.12.2015 vastus sisaldab kõiki Tabelis 2 toodud kuluartikleid. Vastavaks tunnistamise protokolli lisa 1 punktist 5 nähtub, et hankija üksnes konstateerib hinnangut, et „ühispakkujad on täpselt aru saanud, mida lepingu täitmise käigus peab tegema ning kõikide tööde kuludega arvestanud pakkumuse hinnas“. Apellandid sellega ei nõustu, kuna vastasel juhul oleks pidanud kalkulatsioonid olema tugevas kahjumis või on kolmandad isikud jätnud mingid tööetapid arvestusest välja.
3. Maanteeamet palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus ei ole tõlgendanud HT p III.2.3 alapunktis 1 toodud kvalifitseerimistingimust liiga laialt. Vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sõnastuses ei ole sätestatud, et nimetatud referentslepingu peamiseks eesmärgiks pidi olema saada andmeid teeregistrisse, vaid esitatud lepingud pidid sisaldama nõutut. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega, et teeregistrisse kantavate andmete saamise eesmärk on tõendatud nii Anija valla kui ka Kose vallaga sõlmitud lepingute ja nende lisadega ning ka Anija Vallavalitsuse esindaja täiendavate selgitustega. Kolmandate isikute pakkumus ei olnud ebamõistlikult madala maksumusega.
4. Tuulekaru OÜ ja OÜ Reaalprojekt paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on mitmeti mõistetav ja seda tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt ning mitte kitsendavalt. Kogemusena nõutud tööde olemus HT osa III p-st 2.3.1 üheselt ei tulene, seda mitte ainult terminite osas. 2) HD tehnilisest kirjeldusest (TK p-d 3, 8.1 ja 13.3, TK lisa 1 p 2.6, TK lisa 2) nähtub, et hanke objekti kuulub sõnaselgelt ka teede seisukorra hindamine ja teeregistri andmekogu andmestiku kontrollimine ja juhul kui tuvastatakse erinevused mh teeregistri andmetega, tehakse ettepanekud nende täpsustamiseks (st ettepaneku eelduseks on erinevuse tuvastamine). Lisaks kuulub hanke objekti mitte üksnes mõõdistamine, vaid ka inventeerimine tee seisukorra (sh katendi) hindamise ja andmete kontrollimise näol. Asjaolu kinnitab ka see, et HT p II.2.3.3 järgi oli üheks kvalifitseerimistingimuseks ka ruumiandmete töötlemise kogemus. Hanke objekti arvestades on eesmärgipärane tõlgendada HT p III.2.3.1 selliselt, et referentslepingu täitmisel peab olema inventeerimise ja/või mõõdistamise käigus kogutud andmeid, mi8

(12)3-16-277 da on kohane esitada teeregistrisse kandmiseks, kui teeregistri senised andmed vastavate objektide osas on väärad või puudulikud. Referentslepingu eesmärk ei pea olema tingimata teeregistri andmeid tervikuna muuta, kui puudub korrigeerimise vajadus. 3) Halduskohus on õigesti leidnud, et referentslepingud pidid sisaldama andmete saamist ning see võis olla üks lepingu eesmärkidest. Oluline on lähtuda referentslepingu tulemusest – kas teeregistrisse (vajadusel) esitavaid andmeid koguti või ei. Referentslepingut ei muuda mittevastavaks asjaolu, kui selle täitmise käigus viidi läbi ka muid töid. Teeregistri osas on apellandi tõlgendus liialt kitsas ning väljub HT osa III p 2.3 alapunkti 1 sõnastusest. Kolmandate isikute referentsobjektid täidavad nagunii HT p III.2.3.1 tingimuse, ka apellandi tõlgenduse korral mõiste „teeregister“ sisust. 4) Referentslepingute täitmise käigus koguti ka HT osa III p 2.3 alapunktis 1 nimetatud andmeid mõõdistamise ja inventeerimise teel. Riikliku teeregistri andmete muutmine ei pidanudki olema eraldi eesmärk. Anija vallaga sõlmitud lepingule eelnenud hinnapakkumisest ilmneb, et tööd hõlmasid teeandmete kogumist ja töötlemist (pakkumise tabeli p 1). Seega koguti ka andmeid, mis on kantavad teeregistrisse (teeregistri põhimääruse § 7 lg 2). Kuivõrd Kose vald pole tellijana väitnud, et leping oleks mittekohaselt täidetud, vaid andnud hankemenetluses kinnituse lepingu täitmise kohta (vaidlustuse lisa 6.2), tuleb eeldada, et teeregistri andmeid ka kontrolliti, sh saadi andmeid teeregistri põhimääruse § 7 lg 2 mõttes. 5) Kolmandate isikute referentslepingud ja nende alusel teostatud tööd vastavad HT osa III p 2.3 alapunkti 1 tingimustele. Halduskohus pidas seda tõendatuks hinnapakkumistega, lepingutega, täitedokumentatsiooniga ja kinnitustega. Seega on väär apellantide väide, justkui kolmandad isikud või hankija peaksid andmete kogumist teede läbisõitmisel veel täiendavalt tõendama. 6) Põhjendamatult madala pakkumise maksumuse osas on hankija läbi viinud põhjaliku kontrollimenetluse. 03.12.2015 kirjas on kolmandad isikud selgitanud, et hanke esialgne eeldatav maksumus oli määratud vääralt (viidates, et ilmselt on põhjuseks analoogsete hangete puudumine). Samuti on selgitatud kulutõhusust tööde läbiviimisel ja detailselt pakkumuse hinna kujunemist ning miks see vastab turuhinna vahemikule. Apellantide väited pakkumuse vähima võimaliku maksumuse kohta ei põhine loogilistel kalkulatsioonidel. Apellantide väide, et tööde teostamise minimaalne hind on 600 000 eurot, on tõendamata. Vaidlustuses toodud tabelis, milles on kajastatud teede mõõdistamise projektid 2013-2015 ja nende maksumused, on võetud ühikhindu (eurot/km) erinevatest töödest (seejuures hinnaerinevus on enam kui kahekordne), arvestatud neilt meelevaldselt keskmine tulemus 30 eurot/km ning korrutades läbi 32 000 kilomeetriga, saadud vastus 800 000 eurot (õige vastus 960 000 eurot). Apellantide enda pakkumus oli 634 800 eurot, seega samuti tabeli põhjal näidatust oluliselt odavam. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus hindab esmalt apellatsioonkaebuse väiteid seonduvalt kolmandate isikute vastavusega HD osa III p 2.3 alapunkti 1 tingimustele (I), seejärel kolmandate isikute pakkumuse ebamõistlikult madala maksumuse kohta esitatud väiteid (II). Lõpuks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja jagab menetluskulud (III). 9

(12)3-16-277 I

1. Halduskohtu otsuse põhjendused kolmandate isikute vastavuse hindamise osas vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele on õiguspärased. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi selles osas korrata.
2. Vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on sõnastatud ebaselgelt, sest tõepoolest ei saa teede mõõdistamist samastada nende inventeerimisega. Viimane on laiem, hõlmades ka teede seisukorra hindamist muul viisil kui mõõteseadmetega.
3. Kvalifitseerimistingimus ei nõudnud, et referentslepingu eesmärk oleks teeregistri – halduskohtu otsuse põhjendustest võib õigesti järeldada, et silmas on peetud riiklikku teeregistrit, arvestades vaidluse all oleva hanke eesmärki inventeerida kohalikke teid ja hankelepingu tulemusel andmete esitamist Maanteeametile kui teeregistri põhimääruse § 3 kohaselt riikliku teeregistri vastutavale ja volitatud töötlejale – andmete muutmine või selleks ettepanekute tegemine.
4. Nõutav oli, et referentslepingute eesmärk oli teeregistrisse esitatavate andmete saamine. Lepingute eesmärk ei pidanud olema üksnes selliste andmete saamine. Seda kinnitab kvalifitseerimistingimuse sõnastuses sõna „sisaldavad“ kasutamine.
5. Lepingu eesmärki tuleb mõista nii, et andmeid ei pea kasutatama üksnes teeregistrisse andmete esitamiseks. See oleks kvalifitseerimistingimuse liiga kitsas tõlgendus. Andmed, mida referentslepingute alusel tuli koguda, olid piiritletud teeregistrile esitatavate andmetega. Kuna kvalifitseerimistingimuse eesmärk oli tagada, et pakkujad on sarnast teede inventeerimist varem läbi viinud, siis vastab selline tõlgendus ka kvalifitseerimistingimuse eesmärgile – referentslepingute alusel on vähemalt osaliselt sama sisuga tööd varem läbi viidud.
6. Referentslepingute maksumus oli määratud selliselt, et iga referentslepingu maksumus pidi olema vähemalt 5000 eurot (ilma käibemaksuta). Tingimus ei olnud sõnastatud viisil, mis nõudnuks just teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgi täitmiseks kulutuste tegemist summas vähemalt 5000 eurot.
7. Küsimus, kas kvalifitseerimistingimus on piisav pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks vaidlusaluse riigihanke eesmärgi täitmiseks või mitte, ei ole pakkujate kvalifitseerimise otsustamisel oluline, kui hanketingimusi ei ole vaidlustatud. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et kvalifitseerimistingimus on ebaselge ja vastuolus hankemenetluse läbipaistvuse nõudega (RHS § 1 ja § 3 p 3) ning ei kaitse piisavalt avalikku huvi, võimaldades hankelepingu sõlmida selleks piisavat kvalifikatsiooni mitteomava isikuga, ei oleks apellatsioonkaebuse rahuldamine võimalik, sest kvalifitseerimistingimus on kehtiv ning pärast pakkumuste esitamist ei ole lubatav täiendavate kvalifitseerimistingimuste esitamine.
8. Halduskohus selgitas õigesti, et eluliselt usutav ei ole, et referentslepingute täitmisel teede läbisõitmine oli asjatu ning lepingute alusel registriandmeid ei kontrollitudki. Halduskohus märkis õigesti, et Kose vallaga sõlmitud lepingu p 3.2.1 kohaselt oli lepingu objekt teeregistri andmete kontrolline ja p 5.2.1 kohaselt on teeregistri andmete kontrollimine ja teede läbisõitmine eraldi määratletud ka töö vaheetapina. Lepingu täitmist on Kose vald kontrollinud ning vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse alusel ei saa Maanteeametilt nõuda, et referentslepingu täitmist kontrollitakse täiendavalt üle. Üksnes tõendid, mis kinnitavad registris andmete mittemuutmist lepingu täitmise järel, ei kinnita, et referentslepingut tegelikult ei täidetud ning teeregistri andmete õigsust ei kontrollitud. 10

(12)3-16-277

1. Anija vallaga sõlmitud lepingus, nagu halduskohus õigesti märkis, puudusid viited sellele, et lepingu alusel tuli kontrollida registriandmete õigsust. Lepinguga sooviti teid ümber hinnata ja sellest tulenevalt välja selgitada teede taastamise maksumus. Hinnapakkumuses nägi Tuulekaru OÜ ette aga ka teede inspekteerimise nende läbisõitmisega ning Anija Vallavalitsuse kinnitusel toimus teede ülevaatus ning tehtud tööde põhjal on võimalik kontrollida ja võrrelda teede registriandmeid. Ringkonnakohus peab seda piisavaks, et tuvastada Anija vallaga sõlmitud lepingu vastavus referentslepingu tingimustele. II
2. Hankija palus 26.11.2015 kirjas selgitada kolmandatel isikutel pakkumuse maksumust. Kolmandate isikute 03.12.2015 kirjas on selgitatud, et hankija määratud hanke eeldatav maksumus on põhjendamatult kõrge, kolmandad isikud on seniste töökogemuste ja kvalifikatsiooni põhjal võimelised pakkumust sellise hinnaga täitma, võrreldav on Maanteeameti riigihange „Teekatte seisukorda iseloomustavate andmete mõõtmine ja töötlemine 2014–2016 aastal“, mis eeldas samas mahus teede läbisõitmist, ent selleks oli vajalik mõõtmise teostamiseks nõutava eritehnika olemasolu; tolle hanke maksumus oli 359 295 eurot. Pakkumuses suhteliselt odavamate tööde hinda põhjendati nende lihtsusega ja kogenud spetsialistide vilumusega, arvestades, et hinnanguid tee kvaliteedile tuleb anda visuaalse vaatluse põhjal ning seisukorra fikseerimiseks fotode või video tegemine ei nõua ressurssi, mis mõjutaks pakkumuse hinda; valdav osa tööle kuluvast ajast ja maksumusest hõlmab töö ettevalmistus ja liiklussageduste metoodika väljatöötamine.
3. Kolmandad isikud ei ole piirdunud vaid ettevalmistustööde ja metoodika väljatöötamise maksumuse kujundamist puudutavate selgitustega, vaid selgitanud üldiselt ka ülejäänud tööde maksumust. Kolmandad isikud ei ole esitanud detailseid kuluarvutusi, ent hankija on nõustunud, et vaidlusaluse hanke tööde maht on võrreldav hanke „Teekatte seisukorda iseloomustavate andmete mõõtmine ja töötlemine 2014–2016 aastal“ mahuga, sest läbi tuleb sõita sama palju teid.
4. Euroopa Liidu Üldkohus on selgitanud, et hankija peab esmalt tuvastama kahtlustäratavad pakkumused, teiseks võimaldama asjaomastel ettevõtjatel tõendada nende tõsidust, paludes neilt täpsustusi, mida ta peab otstarbekaks, kolmandaks hindama huvitatud isikute selgituste asjakohasust ning neljandaks tegema otsuse nimetatud pakkumuste vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta (Üldkohtu 16.09.2013 otsus kohtuasjas T-402/06: Hispaania Kuningriik vs komisjon, p 91). Euroopa Kohus on märkinud, et olukorras, kus hankijal tekib kahtlus pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest, on tal kohustus kontrollida põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse koostisosi ning nõuda selleks pakkujalt, et ta esitaks vajalikud tõendid oma pakkumuse tõsiseltvõetavuse kohta (27.11.2001 otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99: Lombardini ja Mantovani, p-d 46-49). Sellise kohustusega välditakse hankija tegevuse meelevaldsust ja tagatakse aus konkurents ettevõtjate vahel ning tagatakse, et pakkumuste hindamisel toimuks hankija ja taotleja vahel vajalikul ajal tegelik seisukohtade vahetus, et pakkuja saaks tõendada oma pakkumuse tõsiseltvõetavust (27.11.2001 otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99: Lombardini ja Mantovani, p 57). Hankija peab esitama asjaomastele taotlejatele selgelt väljendatud nõude, et neil oleks võimalus oma pakkumuste tõsiseltvõetavust täiel määral ja tõhusalt põhjendada (C-599/10, p 31).
5. Hankija ei ole kolmandatelt isikutelt küsinud detailset selgitust pakkumuse koostisosade ja nende hinna kohta. Hankija seisukohtadest nähtub, et ta pidas vaidlusalust hanget hankega „Teekatte seisukorda iseloomustavate andmete mõõtmine ja töötlemine 2014–2016 aastal“ võrreldavaks ning kahtlus, et pakkumus ei ole tõsine, langes juba selle pinnalt ära. 11

(12)3-16-277

1. Tõendamiskoormis kolmandate isikute pakkumuse madala maksumuse osas ei lasu üksnes apellantidel, kui neil puudub juurdepääs kõigile asjakohastele tõenditele. Praegusel juhul on aga hankija asunud seisukohale, et hanke maksumus on võrreldav hanke „Teekatte seisukorda iseloomustavate andmete mõõtmine ja töötlemine 2014–2016 aastal“ maksumusega ning täiendavaid küsimusi kolmandatele isikutele pole esitatud. Sellises olukorras on apellantide ülesanne põhistada, et nimetatud hange ei ole vaidlusalusega võrreldav.
2. Õige on hankija ja kolmandate isikute seisukoht, et apellantide osutatud lepingute alusel kohalike teede inventeerimisel kantud kulutused ei ole arvutuslikult kokkulangevad apellantide seisukohtadega, sest apellantide pakkumus on samuti oluliselt madalam kui keskmiselt 30 eurot/km, ent sellest ei saa teha järeldust, et piisavaks kuluks on ka vaidluse all oleva hanke mahtu arvestades vaid 10 eurot/km. Vaidlustuse esitajate koostatud tabelist (vaidlustusmenetluses 08.01.2016 esitatud seisukohtade lisa) ei ole võimalik aga samuti üheselt järeldada, et just sellisel hulgal töötunde ja neile vastavaid kulutusi on lepingu täitmiseks minimaalselt vajalik. Apellantide seisukohtade ebajärjekindlus (minimaalne võimalik hind 600 000 eurot või 800 000 eurot) ei võimalda ka ringkonnakohtul veenduda, et tabelis üksikasjalikult näidatud kulud on tõepoolest hädavajalikud. Võttes arvesse, et ka vaidlustuses (p 2.7.6) on osutatud Vinni vallaga sõlmitud lepingule, kus sarnaseid töid tehti 355 kilomeetril hinnaga 13,41 eurot/km, on usutav, et teede läbisõidule ja visuaalsele vaatlusele tehtavad kulutused ei ole, arvestades ka mastaabiefekti, kolmandate isikute pakkumuses põhjendamatult madalad. Lepingu alusel tehtavate tööde maht on sedavõrd erinev, et tugineda ei saa kohalike omavalitsustega sõlmitud lepingute keskmisele kilomeetri kohta, sest oluliselt väiksemad on üldkulud ning töö ettevalmistamise kulud, samuti on töökorraldusega võimalik kulusid oluliselt kokku hoida.
3. Halduskohus jõudis seetõttu õigesti järeldusele, et kolmandate isikute pakkumus ei ole põhjendamatult madal. III
4. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellantide menetluskulud apellatsioonimenetluses (apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv ja esindajatasu kokku summas 4112 eurot, kulu kandmine tõendatud) tuleb jätta nende endi kanda. Hankija ei ole menetluskulude nimekirja apellatsioonimenetluses esitanud ega kulude väljamõistmist taotlenud. Kolmandad isikud taotlevad apellatsioonimenetluses esindajatasu väljamõistmist summas 1140 eurot. Kulu kandmine on advokaadibüroo arve ja selle tasumist tõendava dokumendiga tõendatud. Kulu ei ole ebamõistlikult suur ning tuleb apellantidelt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 12