2-15-18750/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-15-18750 Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad Menetlustoiming Menetluse liik ja XXXtaotlus riigi õigusabi saamiseks nende Avaldaja: XXX(isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Riigi õigusabi andmise otsustamine Kirjalik menetlus Resolutsioon
2. Võtta menetlusse XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks.
3. Rahuldada XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks osaliselt.
4. Määrata XXX riigi õigusabi õigusnõustamiseks, s.o selgitamaks välja kohtule esitatava nõude perspektiivikus ja vajadusel õigusdokumendi (korrektse avalduse) koostamiseks, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
5. Väljastada käesolev kohtumäärus riigi õigusabi taotlejale, Rahandusministeeriumile ja advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
6. XXX esitas 11.12.2015.a. Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles taotleb riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Probleemi kirjelduse kohaselt soovib taotleja esitada kohtusse tsiviilhagi tervisekahju nõudes.
7. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
8. Riigi õigusabi taotluse kohaselt viibib taotleja kinnipidamisasutuses ning viimasel puuduvad rahalised vahendid advokaadi palkamiseks. Kohus on teinud järelpäringud Eesti Vabariigis tegutsevatesse krediidiasutustesse ning Maksu- ja Tolliametisse. Nimetatud vastustest järelpäringutele on selgunud, et taotlejal on vabasid rahalisi vahendeid kokku 0,96 eurot (t/l 57) ning Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt perioodil 01.01.2014.a.31.12.2014.a. tehtud väljamakseid summas 3 556,73 eurot ja perioodil 01.01.2015.a.30.11.2015.a. on avaldaja saanud maksustatavat tulu summas 1 233,44 eurot (t/l 45). Vangla konto väljavõttest nähtub, et avaldajal on rahalisi vabasid vahendeid 86,66 eurot (t/l 54). Taotleja abikaasal on vabasid rahalisi vahendeid krediidiasutuses kokku 3,62 eurot (t/l 34) ning Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on isiku üksi deklareeritud tulu 1 2014.a. olnud 8 090,28 eurot ning perioodil 01.01.2015.a.-30.11.2015.a. on isikule tehtud väljamakseid summas 7 450,56 eurot (t/l 43).
9. Avaldajale ja viimase abikaasale registritesse kantavat vara ei kuulu (t/l 61-66).
10. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et XXX ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.
11. RÕS § 8 kohaselt antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
12. Arvestades taotleja majanduslikku seisundit, on kohus seisukohal, et XXX tuleb anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
13. Taotlusest nähtuvalt soovib XXX riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus tervisekahju nõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi esialgu õigusnõustamisena, mille käigus selgitab advokaat välja, millised on taotleja võimalused probleemi lahendamiseks ning milline on asja perspektiiv kohtumenetluses ning kui esindaja leiab, et kohtule esitatav nõue on perspektiivikas, siis tuleb esitada kohtule korrektne avaldus.
14. Kohus selgitab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud § 17 lg 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine.
15. RÕS § 28 lg 1 kohaselt kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena.
16. Kohtu taotlusel nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi Eesti Advokatuur (Rävala pst 3, 10143 Tallinn, tel 6620665, faks 6620677, advokatuur@advokatuur.ee). Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile justiitsministri määrusega kehtestatud korras. Riigi õigusabi osutamisel tõendab advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks advokaadi kinnitus, et teda on määratud riigi õigusabi osutama. Kahtluse korral võib nõuda advokaadi nimetamise kohta kinnitust advokatuurilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 2