a. Kohustada Nikolai Grohovskit täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
lg 2 p 2, 21, 4, 7 alusel määrata Nikolai Grohovskile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, va perekonnaliikmed. Määrus Nikolai Grohovski suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Nikolai Grohovski karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda Nikolai Grohovskilt riigituludesse kaitsetasu 109 (ükssada üheksa) eurot 44 senti advokaat Andres Veskiga poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank IBAN- EE932200221023778606; SEB EE891010220034796011 või Nordea Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Nikolai Grohovski on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.06.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-2963
lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 8 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati Nikolai Grohovski eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestati tema karistuse algust alates 23.09.2009. a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest.
lg 1 ja § 64 lg 2 alusel tuli Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-10-14787 Nikolai Grohovskile
lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud rahaline karistus 400 päevamäära, s.o 20000 krooni, millest kandmata 394 päevamäära, viia täide iseseisvalt. Kohtuotsus on jõustunud 14.02.2012. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.09.2009. a ja lõpeb 23.09.2017. a.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 24.03.2016. 22.03.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Nikolai Grohovski ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Nikolai Grohovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märgib, et Nikolai Grohovski iseloomustusest nähtuvalt on toimunud muutused tema mõtlemises ja suhtumises, motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on kasvanud, kinnipeetav on paigutatud 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Nikolai Grohovski temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Nikolai Grohovskil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused Nikolai Grohovski tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nikolai Grohovskit on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja ta kannab kolmandat reaalset vangistust. Nikolai Grohovskit on karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, praegu kannab ta karistust röövi eest. Nikolai Grohovskile on mõistetud eriliigilisi karistusi (s.o tingimisi vabadusekaotus, rahaline karistus, üldkasulik töö), sealhulgas ka reaalset vangistust, kuid ükski varasem karistus ei ole Nikolai Grohovskile piisavalt positiivset mõju avaldanud, sest Nikolai Grohovski on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Käesolev vangistus on aga pikim, mida Nikolai Grohovskil on tulnud kanda. 3
a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Nikolai Grohovski ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Nikolai Grohovskile katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel Nikolai Grohovskile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks on vajalik määrata Nikolai Grohovskile
lg 2 p 7 alusel kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, va perekonna liikmed. Menetluskulud Nikolai Grohovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.04.2016. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Andres Veski. Kaitsja esitas 28.04.2016 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 109,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 109,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.