← Eesti

2-15-19218/12

Obsah (14)§ 123§ 116§ 134§ 135§ 179§ 172§ 173§ 193§ 194§ 206§ 183§ 187§ 188§ 207

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number 4. aprillil 2016.a. avaliku e-toimiku kaudu Kohtuasi Menetlusosalised ja

§ 123

lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. 8.

§ 116lõike 2 alusel on lapse vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest, mis on lapse isikuhooldusõigus, ja õigust hoolitseda lapse vara eest ehk teostada lapse varahooldusõigust, samuti otsustada lapsega seotud asju.

§-de 96 ja 97 kohaselt on vanemal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt

§ 134

lõikele 1 rakendab kohus, juhul kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning

§-ides 135 ja 136 loetletuid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Vastavalt

§ 135

lõikele 1 võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

  1. Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega ja poolte ärakuulamisel antud ütlustega leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et XXX ja XXX on rikkunud oma alaealiste laste kehalist, vaimset ja hingelist heaolu, jättes oma lapsed vajaliku hoolitsuseta, järelevalveta ja majandusliku abita hoides kõrvale oma laste kasvatamisest ning jättes oma lapsed laste vanaema XXX ja tema abikaasa ülalpidamisele ja kasvatamisele. Kõik eeltoodu leidis tõendamist menetlusosaliste ärakuulamisel antud ütlustega ning avaldaja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega – Lasnamäe LOV-i e-kirjaga 11.04.2011.a., XXX avaldusega 20.02.2012.a. Kesklinna Valitsusele, Tallinna Perekeskuse pereteenuse kokkuvõttega klienditööst, Politsei- ja Piirivalveameti 21.03.2014.a. vastusega Kesklinna Valitsusele Tallinna Kesklinna Valitsuse kodukülastusaktiga Tallinna XXXvastusega Kesklinna Valitsusele ning Karistusregistri teatisega XXX määratud ja ära kantud karistuste kohta, mis kõik eelpool nimetatut kinnitavad. Arvestades eelpool toodut ning seda, et laste isa kannab ka käesoleval ajal vanglakaristust ning, et laste ema elab kellegi Kristo nimelise mehe juures korteris ega oma käesoleval ajal ka töökohta, asub kohus seisukohale, et XXX ja XXX ei ole suutelised tagama oma alaealistele lastele inimväärset elukeskkonda, 4 kasvatama nendest vastutustundelisi inimesi ning hoolitsema oma laste turvalisuse ja hea käekäigu eest, mida alaealised lapsed veel ise suutelised tegema ei ole. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tallinna linna avaldus XXX ja XXX nende alaealiste laste suhtes isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et XXX ja XXX isiku- ja varahooldusõigust nende alaealiste laste suhtes tuleb piirata tähtajatult, kuid kohus selgitab, et hooldusõiguse piiramise aluseks olevate asjaolude olulisel muutumisel on vanemal õigus taotleda hooldusõiguse taastamist oma alaealise lapse suhtes.
  2. Arvestades asjaoluga, et XXX ja XXX on säilinud isa ja tütre lähedased suhted, et lapse isa hoolib oma tütrest, külastab teda ning laps käib isal külas, samuti, et XXX maksab elatist oma lapse ülalpidamiseks last faktiliselt kasvatavale XXX, asub kohus seisukohale, et temalt lapse isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmine ei ole põhjendtaud. Kohus peab aga vajalikuks teha XXX ettekirjutus, mille kohaselt on ta kohustatud järgima Tallinna Kesklinna Valitsuse hooldusjuhiseid XXX kasvatamisel ning olema kättesaadav XXX, kui last tegelikult igapäevaselt kasvatavale isikule, lapsesse puutuvate küsimuste otsustamisel.
  3. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustas kohtumääruse p-s 9, et XXX ja XXX tuleb ära võtta isiku- ja varahooldusõigust kõigi nende alaealiste laste suhtes, kuid leidis, et XXX tema tütre suhtes hooldusõiguse piiramine ei ole põhjendatud, tuleb XXXle, XXX , XXX ja XXX määrata käesoleva kohtulahendiga ka eestkostja, kes vastavalt

§ 179

lg 1 sätestatule on eestkostetava seaduslikuks esindajaks ning kellele

§ 172sätestatu kohaselt kuulub nii lapse isikuhooldusõigus- kui ka varahooldusõigus.

12. Kohus on seisukohal, et kohtumääruse p-s 11 nimetatud alaealistele tuleb eestkostjaks määrata

§ 173

ja 174 järgi alaealiste vanaema XXX, kes on lapsi kasvatanud ja nende eest hoolitsenud peaaegu kogu laste elu ning teeb seda kohusetundlikult ka käesoleval ajal.

  1. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 557 lg 21 märgitakse eestkoste seadmise määruses, et eestkoste seatakse alaealisele täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks, sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb eestkoste seada alaealisele kuni tema täisealiseks saamiseni.
  2. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 193lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet.

Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. 15.

§ 194

lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15.aprilliks. Aruande vorm lisatakse käesolevale 5 määrusele. Nimekiri alaealiste vara osas tuleb eestkostjal kohtule esitada seisuga 04.04.2016.a. 15.aprilliks 2016.a. 16. Vastavalt

§ 206

lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. 17. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt

§ 179

lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.

§ 183

lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt

§ 187

kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt

§ 188lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks.

Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt

§ 207

lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine. 18. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Avaldaja ja puudutatud isikute menetluskulud peab kohus põhjendatuks jätta nende endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 6 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.