) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja lepingujärgse põhisumma võlgnevuse 22 033,40 eurot ning intressi 156,58 eurot.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostjate poolt tasumata lepingu 1 põhisummadelt viivist perioodil 11.04.2013 kuni 30.11.2015. Lepingu 1 p 15.5 sätestab, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist 9% aastas. Kui muutub
lg-s 1 nimetatud intressimäär ja /või muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. P 14.1 sätestab, et kui lepingus on kokku lepitud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär (
lg 1), siis on lepingu punktis 15.5 3 2-15-18134 sätestatud viivise määr võrdne lepingus kokkulepitud intressimääraga. Kui viivisemäära reguleerivad seadusesätted muutuvad, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu 1 viivisearvestuse tabelist (tl 44) nähtuvalt on hageja viivist arvestanud korrektselt. Hageja on arvestanud kostjate poolt tasumata lepingu 2 põhisummadelt viivist perioodil 11.05.2012 kuni 17.08.2015. Lepingu 2 p 15.5 sätestab, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid või muid makseid (v.a viivise ja intressi maksed) tähtaegselt, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Viivise arvutamine algab makse tegemiseks ettenähtud tähtpäeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tasumisele eelneval päeval. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu 2 viivisearvestuse tabelist (tl 45) nähtuvalt on hageja viivist arvestanud korrektselt. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 01.12.2015 kuni 12.04.2016 tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 649.54 eurot (0,022% x 22 033,40€ x 134 p). Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise summas 5926,38 eurot (4466,57+810,27+649.54). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis
Hageja nõuab leppetrahvi 1566,04 euro väljamõistmist kostjatelt, mis on leppetrahv tagatise mittekindlustamise eest.
kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu 1 p 18.1 kohaselt kohustub laenusaaja kindlustama laenulepingu täitmise tagamiseks panditud vara, teistsuguse kokkuleppe puudumisel 10 päeva jooksul alates tagatislepingu sõlmimise päevast panga aktsepteeritud kindlustusandja juures panka rahuldavatel tingimustel ja tagama kindlustuslepingu kindlustuskaitse kehtivuse kuni laenulepingu lõppemiseni. Lepingu punkt 15.6 sätestab, et kui laenusaaja rikub ühte või mitut maksete tegemisega mitteseotud laenulepingus toodud kohustust, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 5% (viie protsendi) ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Hageja 2012-2015.a kehtinud hinnakirja kohaselt oli leppetrahvi suuruseks 31,96 eurot kuus iga kuu eest, mil tagatisvaral puudus kohustuslik kindlustus. Hageja poolt esitatud trahvinõudearvestuse tabelist (tl 61-62) nähtuvalt on hageja arvestanud leppetrahvi korrektselt. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 1566,04. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 29 650,01 eurot, millest 22 033,40 eurot moodustab põhivõlg, 156,58 eurot intress, leppetrahvi 1566,04 ja 5893,99 eurot viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 13.04.2016
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. 4 2-15-18134 TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.