) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2/4 Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 3. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmise kulu 177,27 eurot osas ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahelised 05.01.2014 lepingud on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingute lahutamatuks lisaks olevate teenuse kasutamise üldtingimuste ja arveldusteenuste hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt tuleneb võla sissenõudmiskulu tasumise kohustus kostjaga sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste p-ist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võla sissenõudmisega, sh kulutused võla sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võla sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS-i arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võla sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,4% (tlk 18). Kohus leiab, et teenuse kasutamise üldtingimuste p 4.8 koosmõjus hinnakirjaga, mille kohaselt on võla sissenõudmise tasu 22% + käibemaks, näeb ette ebamõistlikult suure kindlaksmääratud suuruses hüvitise ning samuti on kostjalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Seega on teenuse kasutamise üldtingimuste p 4.8 koosmõjus hinnakirjaga, mille kohaselt on võla sissenõudmise tasu 22% + käibemaks, tühine, sest kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Kostjalt tuleb hageja kasuks jätta välja mõistmata võla sissenõudmise kulu 177,27 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 677,99 eurot (855,26-177,27). 4. Eelmisest punktist tulenevalt on ka hageja viivisenõue osaliselt põhjendamatu. Viivist on põhjendatud arvestada põhivõlalt 677,99 eurot, mitte põhivõlalt 855,26 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis perioodi 19.08.2014 kuni 29.09.2015 eest 412,90 eurot (677,99*0,15/100*406) ning jätta välja mõistmata viivis 107,95 eurot (520,85-412,90). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hagiavalduse järgi ei esita hageja viivisenõuet põhivõlast suuremas ulatuses, tuleb
alusel mõista kostjalt hageja 3/4 kasuks välja viivis järgmiselt: perioodi 30.09.2015 kuni 03.03.2016 eest 158,65 eurot (677,99*0,15/100*156); 0,15% tasumata põhivõlalt päevas alates 04.03.2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 106,44 eurot (677,99-412,90-158,65). 677,99 eurot ületavalt põhivõlalt
Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata kokku 177,27 euro ulatuses. 5.
lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 6.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 225 eurot ja õigusabitasu 415,43 eurot. Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 225 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 180 eurot. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 70 eurot (
Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 56 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 236 eurot.
lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.