Sissenõudja Geldex OÜ pooldas avaldaja seisukohta. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Sissenõudja ja võlgnik täitemenetluses esitasid kohtutäiturile korduvalt erinevat ja vastukäivat informatsiooni võla tasumise kohta, soovides ilmselt sellega saavutada kohtutäiturile makstava tasu vähendamist. Kohtutäitur leidis, et hiljemalt 27.07.2015, s.o pärast korduva täiteteate kättesaamist, hakkas kulgema ettenähtud kaebuse esitamise tähtaeg. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-108-15 ütleb üheselt, et kaebetähtaeg algab hetkest, kui võlgnikule sai selgeks, et täitur ei kavatse uut tasu otsust teha. See sai avaldajale selgeks juulis. Kuna tähtaegselt kaebust ei esitatud, siis alles 31.12.2015 esitatud kaebust ei olnud võimalik läbi vaadata (
Kohtutäitur on mõlemale poolele korduvalt selgitanud, et kohtutäiturit tuleb informeerida, kuidas täpselt võla tasumine toimus. Erinevate vastupidiste väidete jätkuv esitamine ei ole korrektne ning ei lase kohtutäituril jäädagi iga uue moonutuse peale uut otsust tegema. Seniks peab kohtutäitur lähtuma sissenõudja (ka võlgniku esindaja) vahetult tasumisele järgnenud kirjalikust kinnitusest kogu nõude tasumise kohta ning sellele kinnitusele vastavast otsust, s.o täitemenetluse algatamisel tehtud nõude suurusele vastavast kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest. Kohtusse pöördumiseks võinuks kohtuvälise menetluse võimalused ammendatud olla. Maakohtu määrus Pärnu Maakohus rahuldas 25.02.2016 määrusega kaebuse, tühistas kohtutäituri 05.05.2015 tasu väljamõistmise otsuse ja kohustas kohtutäiturit tegema täiteasjas nr. 180/2015/310 uue põhitasu otsuse kooskõlas KTS § 41 lg-ga 2. Avaldaja menetluskulud jättis kohus kohtutäituri kanda. Kohtutäitur koostas 05.05.2015 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millest nähtub kohtutäituri põhitasu 530,40 eurot (sh käibemaks). Võlgnik esitas 31.12.2015 kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale ja taotles uue põhitasu otsuse tegemist. Kohtutäitur jättis kaebuse läbi vaatamata. Täitemenetluse seadustiku (
) § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei 4 ole sätestatud teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas asjas 3-2-1-108-15, et kui kohtutäitur ei tee KTS § 41 lg 2 järgset uut põhitasu otsust, on võlgnikul võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevusetuse peale uue otsuse tegemata jätmise tõttu ning sel juhul algab
lg 1 järgne kümne päeva pikkune kaebuse esitamise tähtaeg hetkest, mil võlgnik sai teada, et kohtutäitur ei kavatse uut põhitasu otsust teha. Avaldaja esitas kohtutäiturile taotluse uue põhitasu otsuse tegemiseks 31.12.2015. Avaldaja sai kohtutäituri 12.01.2016 kirja kaebuse läbi vaatamata jätmise osas kätte 13.01.2016, seega sai võlgnik teada, et kohtutäitur ei kavatse uut põhitasu otsust teha 13.01.2016.
lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas maakohtule 25.01.2015 kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale täiteasjas nr. 180/2015/310. Järelikult on kaebus esitatud tähtaegselt.
lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Täiteasjas nr 180/2015/310 on täitedokumendiks Tallinna notar Sirje Velsbergi 29.12.2014 notariaalne dokument nr 2805. Nimetatud täiteasjas on nõude suuruseks võlg 2546,88 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri tasu 530,40 eurot ning täitekulud 109,56 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul (3-2-1-108-15) kohaldub KTS § 41 lg 2 (eelkõige) juhtudel, mil nõue rahuldatakse sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale ning KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks võla tasumisel väljaspool täitemenetlust ei ole seega vajalik sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur peab sissenõudjale võla tasumisest teada saades tegema uue põhitasu otsuse, lähtudes KTS § 41 lgs 2 sätestatud määrast, lugedes KTS § 41 lg 2 järgseks sissenõudmata jäänud summaks kogu täitmisele esitatud nõue. KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. KTS § 41 lg 2 kohaselt kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. KTS § 35 lg 2 p 12 kohaselt nõude summalt vahemikus 1901-2600 eurot on kohtutäituri põhitasu 442 eurot, s.o koos käibemaksuga 530,40 eurot. Pool menetluse põhitasust, arvestades seda, et sissenõudja kinnitusel on nõue täielikult täidetud väljaspool täitemenetlust, oleks seega 265,20 eurot. Kuna 05.05.2015 otsuses märgitud kohtutäituri põhitasu suurus on nõude rahuldamist väljaspool täitemenetlust arvestades ülemäärane, ei ole kohtutäituri 05.05.2015 võlgniku kaebuse kohta tehtud otsus põhitasu osas põhjendatud ega seaduslik. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus põhitasu suuruse osas rahuldada ning kohtutäituri 05.05.2015 otsus põhitasu suuruse osas tühistada. Kohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda. Sissenõudja ning kohtutäituri menetluskulud jäävad nende enda kanda. Kohus määras, tuginedes TsMS § 174 lg-le 4, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 5 Määruskaebus Kohtutäitur palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus asus kaebaja eksitamise tulemusel seisukohale, et võlgnik sai alles 13.01.2016 esmakordselt teada, et kohtutäitur ei kavatse teha uut põhitasu otsust, siis
lg 1 kohaselt pidanuks kaebaja peale sellest teada saamist 10 päeva jooksul esitama kohtutäiturile vastava kaebuse. Kohtutäiturile ei ole sellist kaebust siiani esitatud. Kuna kaebaja sellist tähtaegset kaebust kohtutäiturile esitatud ei ole, siis kaotab ta õiguse edaspidi tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.
MS § 428 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade kohtuvälise menetluse kohustuslikust korrast ning seda korda enam rakendada ei saa. Edasine menetluse käik Avaldaja ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on piisavalt motiveeritud, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 üle. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse täituri tegevusetuse peale ning taotluse uue põhitasu otsuse tegemiseks 31.12.2015. Kohtutäitur jättis kaebuse läbi vaatamata. Asjaolu, et kohtutäitur keeldub uue täituri põhitasu otsuse tegemisest, sai avaldajale teatavaks kohtutäituri kirja kättesaamisel 13.01.2016. Eelnev on käsitletav kui kohtutäituri otsus, mille peale võib menetlusosaline, juhindudes
lg-st 1, esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kaebuse esitamine 10-päevane tähtaeg saabus 23.01.2016, ja kuna see oli laupäev, siis pikenes kaebuse esitamise tähtaeg TsÜS § 136 lg. 8 kohaselt 25. jaanuarini 2016. Nimetatut arvestades on kaebus maakohtusse esitatud tähtaegselt. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kollom Ulvi Loonurm Reet Allikvere
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.