lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlgnevuse tasumise kohustus on reeglina võlgnikul. Kohtu hinnangul ei ole hageja suutnud tõendada, et on kostjale kohustuse sularahas tasunud. Kohtule esitatud sõnumivahetusest (tlk 75-81) ei nähtu üheselt, et pooled oleksid saavutanud lisatingimusteta kokkuleppe kohustuse lõpetamiseks täitmise tõttu. Sõnumivahetusest nähtub, et pooltel võis olla mingi omavaheline kokkulepe kohtutäiturile avalduse esitamise ja/või täitemenetluse lõpetamise osas. Sõnumites esitatu ei ole aga piisav, et kokkuleppe olemasolu kindlalt tõendada. Kokkuleppe täpsemat sisu ja tingimusi sõnumivahetusest aga ei nähtu. Samuti ei nähtu sõnumivahetusest, et hageja oleks oma kohustuse kostja ees tegelikult täitemenetluse väliselt täitnud või et pooled oleksid leppinud kokku elatise maksmise kohustuse täitmise muul viisil, nt autoremondiga. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kohtutäiturile esitatud kaebus, milles sissenõudja kinnitab kohustuse täitmist, on käsitletav täitmise kviitungina. Seda vähemalt praegusel juhul, kui kaebus on hiljem tagasi võetud. VÕS § 95 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. VÕS § 95 lg-st 1 tuleneb, et võlausaldaja peab võlgniku nõudel andma võlgnikule kohustuse täitmise kohta täitmise kviitungi. Seega tuleb seadusesätte sõnastusest tulenevalt täitmise kviitung anda võlgnikule, mitte kolmandale isikule. VÕS § 95 lg 2 kohaselt kui võlgniku asemel täidab kohustuse kolmas isik, võib täitmise kviitungit nõuda nii võlgnik kui ka kolmas isik. Seega võib võlausaldaja võlgniku asemel täitmise kviitungi anda kolmandale isikule üksnes siis, kui kolmas isik täidab võlgniku asemel võlausaldaja ees võlgniku kohustuse. Kuna praegusel juhul ei olnud kohtutäitur hageja ja kostja vahelise võlasuhte pooleks, ei saa kolmandast isikust kohtutäiturile tehtud avaldust (kaebust) käsitleda täitmise kviitungina. Seega on ekslik hageja seisukoht, mille kohaselt on kohtutäiturile esitatud kaebus käsitletav muus vormis täitmise kviitungina VÕS § 95 lg 1 teise lause mõttes. Kohtutäiturile esitatud kaebuse täitmise kviitungina käsitlemise välistab ka asjaolu, et võlausaldaja (sissenõudja) poolt täitemenetluses esitatud kaebus kohtutäituri tegevuse peale ei pruugi ilmtingimata kaasa tuua kaebuses soovitud õiguslikke tagajärgi. Esiteks on võlausaldajal võimalik kaebus tagasi võtta või sellest loobuda. Teiseks, sõltub see, kas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse 3 Tsiviilasi nr 2-15-6082 esitamine toob kaasa kaebuses soovitud õiguslikke tagajärgi või mitte, kolmandast isikust (kohtutäiturist). Kohtutäitur otsustab, kas ta rahuldab kaebuse või mitte. Samuti saab kohtutäituri otsuse peale TMS § 218 alusel veel maakohtule edasi kaevata. Üksnes kohtutäiturile kaebuse esitamisest ei saa isikul tekkida õigustatud ootust kaebuse rahuldamisele ning kaebuses soovitud tagajärgede saabumisele. Kuna kostja poolt 27.02.2015 kohtutäiturile esitatud kaebus ei ole käsitletav täitmise kviitungina ning hageja ei ole suutnud tõendada, et on kostjale kohustuse täitnud või et hageja ja kostja on saavutanud kokkuleppe elatise tasumiseks muul viisil kui rahas, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et kui pooled oleksid saavutanud kokkuleppe koheses nõudest loobumises ja oleksid soovinud täitemenetlust koheselt lõpetada, oleks nad saanud sõlmida nt kirjaliku kokkuleppe nõudest loobumise kohta ja esitada kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti oleks võlgnikul pärast kohustuse täitmist oma tõendusliku olukorra hõlbustamiseks olnud õigus nõuda võlausaldajalt kinnitust võlgnevuse või selle osa tasumise kohta 4.3. Asjakohatud on hageja väited selle kohta, et kostja ei ole tegutsenud heas usus. Seadus on ette näinud võimaluse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus tagasi võtta või sellest loobuda. Isiku poolt temale seadusest tuleneva õiguse kasutamine ei ole reeglina vastuolus heade kommetega. Praegusel juhul ei nähtu erakordseid asjaolusid, mis annaksid alust asuda vastupidisele seisukohale. Väited selle kohta, et A. Tammel puudus volitus R.-R.K. esindamiseks täitemenetluse algatamisel, ei kuulu läbivaatamisele käesolevas menetluses. Esindusõiguse puudumisele tuginemiseks tulnuks esitada kohtutäiturile kaebus ja vaidlustada täitemenetluse algatamine. Vastavasisulise kaebuse oleks saanud esitada ka hageja. Kostja väidetel, mille kohaselt on hageja tema pangakontolt volitamata raha võtnud, ei ole käesoleva menetluse seisukohalt tähtsust. 5. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt
Seega jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Kostjale anti tema esindamiseks käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi. Kohus on 07.09.2015 määrusega määranud kostjale riigi õigusabi osutanud advokaadi tasuna kindlaks 240 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Tasu kindlaksmääramisel kontrollis kohus ka advokaadi poolt kohtule esitatud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
lg 5 teise lause kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Riigi õigusabi seaduse § 26 lg 2 kohaselt riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejal kostjale riigi 4 Tsiviilasi nr 2-15-6082 õigusabi osutamisest tekkinud kulud riigile hüvitada. Kohus peab menetluskulude suurust arvestades põhjendatud tähtajaks menetluskulude tasumiseks 30 päeva. Täpsemad makserekvisiidid nähtuvad makseinfolehelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.