MS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud summas 1244,16 eurot, s.o ekspertiisikulud, riigi kanda. 3. Ülejäänud osas jätta Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse peainspektor Zinaida Saare 31.12.2015 otsus nr 930013001011/19 väärteoasjas nr 930013001011 muutmata. 4.
alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Jaak Juurik’ule tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 537,60 (viissada kolmkümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot. Kohtuotsuse väljatrükk pooltele kätte toimetada ning otsuse jõustumisel saata õigusabikulude hüvitamise osas täitmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud:
MS § 126 lg 3 p 2 määrati tagastada Jaak Juurikule läbiotsimise protokolli nr 930013001011/2 alusel asitõendina hoiule jäetud voolik, mis asub xxxx laos aadressil xxxx (tollitõkend ET0063916).
p 3 ja § 29 lg 1 p 3 alusel; alternatiivselt tühistada kohtuvälise menetleja 31.12.2015 otsus
p 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel; jätta menetluskulud riigi kanda; nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja Jaak Juuriku kahtlustatavana ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr 13930000342; 04.06.2013 ekspertiisiaktis nr 1-9/333-1 kasutatud seadmete mõõtetulemuste jälgitavust tõendavad dokumendid (taatlustunnistused, tüübikinnitustunnistused).
lg 1 p 3 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ning alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend. Käesolevas asjas on 20.06.2013 tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend, mistõttu tuleb käesolev menetlus lõpetada. Alternatiivselt tugineb kaebaja
01.12.2015 koostatud väärteoprotokolli p 8 juures on Jaak Juurik märkinud, et loobub 17.05.2013 väärteomenetluse raames antud ütlustest. Taotluse juures on Jaak Juurik selgitanud, et 17.05.2013 antud ütlused ei vasta tõele ning et Jaak Juurik jääb enda kriminaalmenetluses 3 antud ütluste juurde. 31.12.2015 otsuses on MTA p-s 7 leidnud, et vastulauset ei esitatud. Kaitsja leiab, et Jaak Juuriku selgitust 01.12.2015 protokollis tuleb käsitleda tema vastulausena. Arvestades, et 02.04.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt on prokuratuur esitanud MTA-le kõik kriminaalasja materjalid ja Jaak Juurik on ka otsesõnu juhtinud tähelepanu oma kriminaalmenetluses antud ütlustele, jääb arusaamatuks, kuidas on kohtuväline menetleja viidatud materjali eiranud. Kaitsja hinnangul ei ole kohtuvälisel menetlejal võimalik ilma tõendit hindamata asuda seisukohale, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga, antud juhul ei olnud Jaak Juuriku poolt kriminaalmenetluses kahtlustatavana antud ütlused isegi mitte väärteomenetluses tõendiks. 16.05.2013 läbiotsimismäärusest nähtuvalt on antud luba korraldada läbiotsimist kinnistul xxxx, kinnistul asuvates hoonetes ja kohalviibivates sõidukites. Elumaja köögist riiulilt leiti Abloy võti, millega Jaak Juurik avas kinnistu kõrval oleva abihoone vasakult teise ukse. Seega nähtub läbiotsimise protokollist, et läbiotsimine väljus konkreetselt kinnistult aadressiga xxxx 18. 17.05.2013 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub samuti, et tegemist oli naabruses oleva abihoonega, mis ei kuulunud Jaak Juurikule. Tegemist oli J M kuuluva kinnistuga, millise läbiotsimiseks puudus luba. Seega on läbiotsimist toimetatud ebaseaduslikult ning tegemist on lubamatu tõendiga. Läbiotsimise protokolli kohaselt korraldas läbiotsimise peainspektor V G ning läbiotsimisel osalesid I V, A R, M T ja M M. Samas puuduvad protokollil V. G ja I. V allkirjad.
Kuivõrd läbiotsimise korraldanud isik ei ole läbiotsimise protokollile alla kirjutanud, siis ei ole ka sel põhjusel tegemist nõuetekohase protokolliga, mis oleks tõendina kasutatav. Samuti ei ole tõendatud, et teisele isikule kuuluval kinnistul asuvast abihoonest leitud sigaretid ja alkohol oleksid seostatavad Jaak Juurikuga. 17.05.2013 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil puudub väärteo lühikirjeldus, mis tähendab juba iseenesest, et tegemist on lubamatu tõendiga. 5. 01.02.2016 saatis kohus Jaak Juuriku kaebuse MTA-le, et saada teada kohtuvälise menetleja seisukoht esitatud kaebuse suhtes. 09.02.2016 saabus kohtule MTA taotlus, mille kohaselt kohtuväline menetleja loobub süüdistusest Jaak Juuriku väärteoasjas nr 930013001011 ning taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist
Kohtuväline menetleja märgib, et kohtuvälise menetleja loobumine süüdistusest on kohtule siduv ning välistab väärteoasja edasise arutamise. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuse 3-1-194-07 p-s 8 leidnud, et kuna süüdistusest loobumise regulatsioon
-s puudub, siis tuleb lähtuda
§-st 2 ning kohaldada KrMS § 301. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtul on võimalik kohtuvälise menetleja otsus tühistada määrusega eelmenetluses kohtuistungit korraldamata
Vastavalt väärteomenetluses teostatud OÜ Keskkonnauuringute Keskuse ekspertiisiaktile nr 1-9/333-1 on tegemist denaturantide jälgi sisaldava kange alkoholiga, kuid mis ei ole denatureeritud alkohol alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 13 mõistes. AS § 4 lg 1 sätestab nõuded, millele käideldav alkohol peab vastama lisaks muudele õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Muuks õigusaktiga kehtestatud nõudeks on ka ATKEAS § 491 lg-s 2 sätestatud kange alkoholi maksumärgiga märgistamise nõue. AS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Tulenevalt eeltoodust ei pea kohtuväline menetleja võimalikuks asitõendi, s.o käitlemiseks mittelubatud alkoholi üldkoguses 27,47 liitrit, tagastamist Jaak Juurikule ning see kuulub hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes
MS §-le 301 koosmõjus
§-ga 2 palub kohtuväline menetleja tühistada MTA üldmenetluse otsus nr 930013001011/19 ja lõpetada kõnesolevas asjas väärteomenetlus kohtuistungit korraldamata
lg 1 sätestatud korras ning võtta vastu otsus asitõendina kinnipeetud kange alkoholi hävitamise osas. Kohtuotsuse põhjendused: 4 6. Kuigi kohtuväline menetleja on leidnud, et kohus võib eelmenetluses tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega kohtuistungit korraldamata
lg 1 alusel, asub kohus seisukohale, et antud juhul tuleb asi lahendada kohtuotsusega
Nimelt
lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29. Antud juhul on kohus küsinud kohtuvälise menetleja seisukohta kaebuse osas ning oma seisukohas on kohtuväline menetleja esitanud taotluse otsuse tühistamiseks.
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 7.
p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel.
lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. 8.
kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda
§-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja vastuses kaebusele avaldanud, et kohtuväline menetleja loobub süüdistusest Jaak Juuriku väärteoasjas nr 930013001011 ning taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist
9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et MTA tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse peainspektor Zinaida Saare 31.12.2015 otsus nr 930013001011/19 väärteoasjas nr 930013001011 tuleb tühistada Jaak Juuriku karistamise osas AS § 53 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 (nelisada) eurot ning lõpetada väärteomenetlus
MS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ka menetluskulude summas 1244,16 eurot, s.o ekspertiisikulude, Jaak Juurikult sissenõudmise osas, jättes need riigi kanda. 09.02.2016 esitas menetlusaluse isiku Jaak Juuriku kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm kohtule taotluse menetlusaluse isiku poolt väärteomenetluses kantud õigusabikulude, summas 537,60 eurot, hüvitamiseks. Taotlusele oli lisatud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 20.01.2016 sularahaarve nr 2016040.
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et taotletav summa õigusabi eest on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga. Menetlusalusele isikule Jaak Juurikule kuulub
alusel hüvitamisele tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 537,60 eurot riigieelarve vahenditest. 10. AS § 53 lg 3 kohaselt kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt asitõendina hoiule jäetud alkohol üldkoguses 27,47 liitrit kuulub konfiskeerimisele, mitte menetlusalusele isikule Jaak Juurikule tagastamisele, sest AS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg-s 1 sätestatud nõuetele. AS § 4 lg 1 sätestab nõuded, millele käideldav alkohol peab vastama lisaks muudele õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Muuks õigusaktiga kehtestatud nõudeks on ATKEAS § 491 lg-s 2 sätestatud kange alkoholi maksumärgiga märgistamise nõue. Kuivõrd asitõendina hoiule jäetud alkohol oli maksumärgistamata, siis sellest tulenevalt on tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga. Arvestades eeltoodut, tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata osas, millega juhindudes KarS § 83 lg-test 2 ja 6 ning AS § 53 lg-st 3 määrati konfiskeerida läbiotsimise protokolli nr 930013001011/2 alusel asitõendina hoiule jäetud alkohol üldkoguses 27,47 liitrit, mis asub xxxx laos aadressil xxxx ning juhindudes
MS § 126 lg 3 p 2 määrati tagastada Jaak Juurikule läbiotsimise protokolli nr 930013001011/2 alusel asitõendina hoiule jäetud voolik, mis asub xxxx laos aadressil xxxx (tollitõkend ET0063916). 11. Kohus juhindus otsuse tegemisel
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.