← Eesti

2-15-17940/14

Obsah (6)§ 1045§ 1043§ 137§ 1053§ 132§ 127

Tsiviilasi nr 2-15-17940 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse avalikult teatavaks- 29. veebruar 2016.a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasj

§ 1045

lõikest 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 1043

järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 137

lõike 1 järgi kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Väärteoasja menetlemisel küsitleti ka kahte võimalikku kaasosalist, kuid nende süü ei leidnud asja uurimisel tõendamist. Hageja ise otsustab, kelle vastu kahju hüvitamise nõude esitab. Kohus leiab, et K.R. poolt hageja sõiduauto Chrysler Voyager (reg nr XXXX) parempoolse lükandukse aknaklaasi lõhkumine ja uksele värvikahjustuste tekitamine on tõendatud ning tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mis tuleb hagejale hüvitada. 3. K.R. on kostja J.R. poeg, kes oli teo toimepanemise ajal 12-aastane.

§ 1053

lg 1 järgi on alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja. Seega vastutab kostja J.R. oma poja K.R. poolt toimepandud hageja vara kahjustamise eest. 4. Hageja nõuab oma sõiduauto parandamise kulude hüvitamist. Kulude suuruse määramiseks on esitatud Silberauto Eesti AS Tartu esindusest võetud pakkumised: 2 - 20.11.2015 saadud pakkumine parema liugukse remondiks summas 200 eurot; 20.04.2015 saadud pakkumine parema lükandukse klaas koos paigaldamisega 782,18 eurot.

§ 132

lõike 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Seega on tegemist hüvitamisele kuuluvate kuludega, mille summa on tõendatud.

§ 127

lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et antud juhul on ilmne, et hageja sõiduki Chrysler Voyageri aknaklaasi purunemine ja värvikahjustuste tekkimine on tingitud K.R. poolt kividega loopimisest. Tartu Maakonna alaealiste asjade komisjon on

  1. 2015a. oma otsusega suunanud K.R. M.K. autole
  2. 2015 tekitatud akna lõhkumise ja ukse kahjustamise ning 09.
  3. 2015 XXX maja otsaseina haamriga lõhkumise eest TÜ Psühhiaatriakliinikumi vastuvõtule ja vestlusele lastekaistespetsialisti R.S. juurde (tl. 30). Kohus leiab, et hagejal kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja alaealise poja teoga ning kahju suurus 982,18 eurot on tõendatud Silberauto pakkumisega. Asjaolu, et kahju on kostja esiandja arvates liiga suur ja katkist akent saab asendada ja ukse täkkeid likvideerida odavamalt on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja pole kordagi pakkunud võimalust, auto ise korda teha- pigem vastupidi, hageja kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kostja keeldus temaga sellel teemal rääkimast (tl. 60).
  4. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt J.R. hageja M.K. kasuks välja mõista alaealise K.R. poolt
  5. 2015 hageja autole Chrysler Voyager reg nr. XXXX tekitatud kahju 982,18 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kasuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lõigete 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 175 lg I esimesest lausest mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on nimetanud kohtule oma menetluskuluna riigilõivu summas 175 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.