← Eesti

3-15-2861/16

Obsah (7)§ 1§ 22§ 18§ 5§ 4§ 6§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2861 Haldusasi Korteriühistu Tammik kaeb

„Rohelise investeerimisskeemi 3-15-2861 „Korterelamute rekonstrueerimise toetus““ kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi ka määrus nr 52) alusel.

  1. SA KredEx tunnistas 10.11.2011 käskkirjaga nr 147-üld (tl 52-53) KÜ Tammik 21.02.2011 taotluse nõuetele vastavaks (p 1) ning rahuldas selle, andes taotlejale toetust 90% ehk 28 826,28 eurot (p 5) ning jättes toetuse saaja omafinantseeringuks 10% ehk 3202,92 eurot (p 6).
  2. KÜ Tammik ja SA KredEx sõlmisid 14.11.2011 toetuse eraldamise lepingu (tl 54-58) ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalve teostamise rahastamiseks. Lepingu p 5.3 kohaselt kohustus toetuse saaja (KÜ Tammik) rekonstrueerima korterelamu terviklikult vastavalt SA KredEx poolt toetuse saajale edastatud ehitusprojektile hiljemalt 01.11.
  4. KÜ Tammik esitas 27.08.2013 SA KredEx taotluse lepingu pikendamiseks (tl 123-124), misjärel sõlmisid pooled 09.09.2013 ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalve teostamise rahastamise toetuse eraldamise lepingu lisa 2 (tl 70-71), millega pikendati lepingu punktis 5.3 sätestatud kohustuse täitmise tähtaega kuni 01.11.2014 (p 1.1).
  5. SA KredEx tunnistas 16.10.2015 käskkirjaga nr 106-üld (tl 72-73 pöördel) kehtetuks oma 10.11.2011 käskkirja nr 147-üld (p 1) ning nõudis täies ulatuses tagasi nimetatud käskkirja alusel väljamakstud toetuse kogusummas 28 826,28 eurot, kohustades toetuse tagastama hiljemalt 16.11.2015 (p 2). Käskkirjas on 10.11.2011 käskkirja nr 147-üld kehtetuks tunnistamist põhjendatud asjaoluga, et korteriühistu Tammik ei ole korterelamut rekonstrueerinud.

§ 1

p 2 kohaselt toetatakse määruse raames korterelamute rekonstrueerimiseks tehtavaid investeeringuid. Nimetatud määruse alusel kehtestatud sihtasutuse KredEx juhataja 01.07.2011 käskkirjaga nr 77-üld kinnitatud „Ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalve teostamise toetamise tingimused ja kord“ (tl 138-143; edaspidi ka kord) punkti 17 ning SA KredEx ja KÜ Tammik vahel 14.11.2011 sõlmitud ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalve teostamise rahastamise toetuse eraldamise lepingu p 8.1.

  1. kohaselt oli korteriühistu kohustatud alustama korterelamu rekonstrueerimistöödega hiljemalt üheksa kuu jooksul alates ehitusprojekti valmimisest. SA KredEx maksis korteriühistule koostatud ehitusprojekti koostamiseks eraldatud toetuse välja vastavalt Innopolis Insenerid OÜ poolt 28.08.2012 ja 31.01.2013 esitatud arvetele kogusummas 28 826,28 eurot, millele lisandus KÜ Tammik omafinantseering. 09.09.2013 sõlmitud ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalve teostamise rahastamise toetuse eraldamise lepingu lisa 2 kohaselt pikendati korterelamu tervikliku rekonstrueerimise tähtaega kuni 01.11.
  2. SA KredEx märkis käskkirja põhjenduses, et kui ta oleks teadnud toetuse taotluse menetlemisel, et korteriühistu ei teosta korterelamu rekonstrueerimistöid kohalduvas määruses, selle alusel antud haldusaktides ja toetuse eraldamise lepingus toodud tingimuste ja tähtaegade kohaselt, ei oleks toetuse taotlust rahuldatud. Kuna KÜ Tammik on jätnud täitmata toetusega seonduvad kohutused korterelamu rekonstrueerimiseks, esineb määruse § 22 lg 1 p-s 6 toodud alus toetuse täieliku tagastamise nõudmiseks.
  3. KÜ Tammik esitas 02.11.2015 SA-le KredEx kompromissettepaneku (tl 121-122), milles selgitas, et sihtasutuse poolt toetuse taotluse menetlemise käigus antud hinnangu kohaselt oli toetuse nõuetest tulenevate rekonstrueerimistööde maksumus 252 000 eurot. Nimetatud hinnangu põhjal nõustus korteriühistu lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Ehitushanke käigus esitatud hinnapakkumised aga ületasid SA KredEx märgitud hinnangulist maksumust kahekordselt. Nii suur erinevus ei ole tingitud üksnes ehitushindade muutusest. Arvestades sihtasutuse asjatundlikkust vaidlusaluses küsimuses, soovib korteriühistu hüvitada omanikujärelevalve teenuse kulu tegelikult kasutatud mahus (ehitushanke korraldamine) ning 2

(14)3-15-2861 teeb ettepaneku, et ülejäänud osas SA KredEx toetuse tagastamist ei nõua. Ka soovib kaebaja toetusmeetme raames valminud ehitusprojekti kasutada hoone renoveerimisel.
  1. SA KredEx teatas 10.11.2015 vastuses nr 1.1-12/1309-2 (tl 74-75), et täidab ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalve teostamise toetamise rahastamismeetme raames meetme elluviijana haldusülesannet, mistõttu puudub sihtasutusel võimalus subjektiivsetel kaalutlustel toetuse saajatele erandeid teha. Sellega rikuks sihtasutus võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastuses on selgitatud, et algne ehituskulude kalkulatsioon teostati KÜ Tammik tellitud energiaauditis toodud hoone andmete ja ehitustööde mahtude alusel. Toetuse saanud ehitusprojekti järgsed ehitustööde mahud erinesid oluliselt energiaauditis toodud mahtudest. Samuti koostati kalkulatsioon
  2. aasta hindade põhjal. Korteriühistu poolt sihtasutusele 16.04.2011 e-kirjaga saadetud Soojusprojekt OÜ 09.12.2010 pakkumise väljavõttest nähtuvalt on pakkumises toodud hinnad sarnased kaebaja teostatud ehituskulude kalkulatsioonile. Seega oli kaebaja turuhindadest teadlik ning kaebajale anti tähtaeg tegevuste teostamiseks kuni määruses toodud meetme abikõlbulikkuse perioodi lõpuni (kuni 01.11.2014). Korteriühistu ei ole meetme raames teostatavaid tegevusi vastu võtnud ning hoone renoveerimist ei ole üldkoosolekul otsustatud. Seetõttu on korteriühistu oma lepingulisi kohustusi rikkunud ning toetus kuulub tagastamisele. SA KredEx peab toetuse tagasimaksmisel võimalikus maksegraafiku sõlmimist.
  3. Tallinna Halduskohtule saabus 16.11.2015 KÜ Tammik kaebus SA KredEx 16.10.2015 käskkirja nr 106-üld tühistamiseks.
  4. Vastustaja esitas 21.12.2015 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
  5. Kohus määras 05.01.2016 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas täiendava seisukoha 15.02.2016 ning vastustaja 29.02.
  6. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  7. Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada, leides, et väljamakstud toetussumma täies ulatuses tagasinõudmine ei ole põhjendatud. 11.
  8. Kaebaja otsustas kortermaja renoveerimise, tuginedes vastustaja poolt esitatud hinnangule, mille kohaselt on kortermaja renoveerimise puhul nõuete täitmiseks vajalik investeering ligikaudu 252 000 eurot. Selline summa oli kaebaja jaoks vastuvõetav. Arvestades vastustaja eesmärki (võimaldada inimestel renoveerida oma kodu ning arendada energiasäästlikku mõtteviis) ning et vastustajal on pikaajaline valdkonnaalane kogemus (loodud
  9. aastal), uskus kaebaja hinnangu usaldusväärsusesse ja täpsusesse. Kaebaja eeldas vastustaja asjatundlikkust ning prognoosis oma kulusid vastustaja koostatud hinnangu järgi. Kaebaja arvestas ka võimaliku hinnakõikumisega, kuid renoveerimise pakkumustes esitatud kahekordne hinnavahe oli etteaimamatu. Kui vastustaja oleks tegeliku maksumuse koheselt korrektselt hinnangus märkinud, ei oleks kaebaja renoveerimise projekti ette võtnud, ega renoveerimisprojekti projekteerimiseks toetust taotlenud. 11.
  10. Kahekordne hinnavahe ei ole põhjustatud
  11. aasta ehitushindadest. Kaebajale teadaolevalt olid ehitushinnad hinnangus märgitud suurusjärgus. Kaebaja esitatud kirjavahetusest nähtub, et kaebaja oli
  12. aastal teadlik summast 4,9 miljonit krooni (veidi üle 313 000 euro), mis on küll hinnangus esitatud summast veidi kõrgem, kuid oluliselt seda ei ületa. Kaebaja nõustub, et ehituskulude kalkulatsioon koostati
  13. aasta ehitushindade põhjal, kuid koos kaebusega esitatud pakkumused on samuti esialgsetest versioonidest oluliselt vähendatud mahuga versioonid, mistõttu on nendes niigi väiksemad summad kui algsetes pakkumustes. Pakkumustes on kasutatud algses projektis ettenähtust odavamaid materjale ning on vähendatud oluliselt töömahtusid. 3
(14)3-15-2861 11.
  1. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et meetme abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole läbi viidud üldkoosolekut, kus oleks fikseeritud otsus selle kohta kas hoone renoveeritakse või mitte. Kaebaja 16.06.2011 üldkoosolekul tehti otsus hoone tervikliku rekonstrueerimise kohta. Üldkoosolekud hoone renoveerimise küsimuses toimusid ka hiljem, kuid hiljem ei nõustunud korteriühistu liikmed renoveerimiseks vajaliku summa suurenemisega, mis tähendas ka suurema laenukohustuse võtmist. Korterelamu renoveerimiseks on saadud ehitusluba, kus ehitusloa taotluses on kirjas kõigi nõustunud isikute allkirjad. Loa taotlemine Tartu Linnavalitsuselt näitab kortermaja rekonstrueerimise plaani tõsidust. 11.
  2. Toetuse tagasinõudmine on

§ 22p 6 kohaselt võimalik ka osaliselt.

Seega on vastustajal selles osas olemas kaalutlusõigus. Toetuse täies ulatuses tagasinõudmisega on vastustaja teinud kaalutlusvigu. Kaebaja ei nõustu vastustaja väidetega, et lõpliku ehitusmaksumuse ja vastustaja hinnangu erinevuse põhjuseks on ehitusprojektis märgitud mitmed tööd, mida vastustaja hinnang ei sisaldanud, ning mahtude erinevus, kuna vastustaja hinnang koostati energiaauditi andmete põhjal. Kaebaja ei nõustu ka vastustaja väitega, et panduse ehk kaldtee lammutus ei sisaldunud vastustaja ehitusmaksumuses. Panduse lammutus on seotud fassaadi soojustamisega ning ette nähtud vastustaja poolt kontrollitud projekteerija poolt selleks, et täita toetuse tingimustega ettenähtud nõudeid ning saavutada nõutud tulemus. Nimetatud tööd ei ole ehitusprojektis vastustaja ettepanekul vaid vastustaja projekteerija poolt projekti lisatud. Kaebaja on kaebuse esitamisel (kaebuse p 2.4.) arvutanud maha välisvõrkude ehituse, lukustuse ja varustuse korrastamise ning veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamise. Seega on ebaõige vastustaja väide, et kaebaja on eeldanud, et hinnangus antud investeeringuga saab kõik hoones vajalikud rekonstrueerimistööd teostatud ning jätnud arvestamata asjaolu, et kõik tööd ei ole abikõlbulikud. Kaebaja on sellega arvestanud ning need kulutused esitatud kaebuses maha arvanud. Energiaaudit oli kaebaja tellitud, kuid audiitor on sõltumatu isik, kes tegutseb oma kutsetegevuses. Vastustajast on pahatahtlik väita, et energiaauditis olev informatsioon on tekkinud kaebaja juhendi järgi. Lisaks energiaauditile olid hinnangu andmiseks vastustaja käes ka hoone algsed joonised ning Tartu Linnavalitsuse projekteerimistingimused. Vastustaja oli teadlik kõikidest parameetritest ja piirangutest. 11.

  1. Kaebaja ei olnud teadlik vastustaja ja Innopolis Insenerid OÜ poolt 02.12.2011 sõlmitud hankelepingus olevatest tähtaegadest (töö I etapi ehk eelprojekti koostamise ja ehitusloa hankimise tähtaeg 60 tööpäeva alates hankelepingu sõlmimisest). Kaebaja ei olnud kõnealuse lepingu osapooleks ning ei saanud oma tegevuse planeerimisel järgida vastustaja ja Innopolis Insenerid OÜ vahel kokkulepitud tähtaegu. 11.
  2. Ebaõige on vastustaja väide, et kaebajast tulenevatel põhjustel võttis ehitusprojekti valmimine aega 2013 jaanuari lõpuni. Viivitus tulenes asjaolust, et mõned kaebaja liikmed ei nõustunud ehitusloa taotlust allkirjastama projekti kvaliteedi ja normidele vastavuse osas tekkinud põhjendatud kahtluse tõttu. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint märkis ehitusprojekti läbivaatusel mitmeid puudusi (ei olnud tagatud energiatõhususe miinimumnõuded, ruumide nõuded, tehnovarustuse lahenduste olemasolu). Samuti leidis ta, et ehitusprojektil puuduvad sõlmejoonised ja ventilatsioonikambri joonised. Seega tulenes viivitus ehitusloa taotlemisel vastustaja valitud projekteerija projekti puudulikust kvaliteedist, kuna sellise projektiga ei olnud võimalik ehitusluba saada. Projekteerimise kvaliteedi kontrollimise kohustus lasus vastustajal, mistõttu on viivitus tingitud vastustaja ja Innopolis Insenerid OÜ tegevusest. Ehitusloa menetlemine linnavalitsuse poolt oli ajamahukas, kuid kaebaja esitas sinna kõik vajalikud dokumendid. Täiendavalt kaebaja menetluse kulgu kiirendada ei saanud. Vastustaja viide kaebaja ühe liikme Allan Tohvi väidetele ei ole asjakohane, kuna ühe liikme e-kirjade põhjal ei saa väita, et korteriühistus oleks olnud sisemised vastuolud. 4

(14)3-15-2861 11.
  1. Ebaõige on vastustaja väide, et ta palus kaebajal korduvalt esitada üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde alustamise kohta. Vastustaja eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk on 04.03.2014 e-kirjas küsinud, kas kaebaja alustab rekonstrueerimistöid. Kaebajal puudub teave, et vastustaja oleks üldkoosoleku otsust nõudnud. 11.
  2. Ebaõige on vastustaja väide, justkui oleks kaebaja jaatanud rekonstrueerimistöödega mitte alustamise otsuse tegemist. Üldkoosolekul ei ole olnud kunagi päevakorras asjaolu, et renoveerimistöödega ei alustata. Päevakorras on olnud küsimus, et summat on vaja suurendada ning see küsimus ei saanud heakskiitu. Seega puudub kaebajal üldkoosoleku otsus renoveerimistöödega mittealustamise kohta. Ehituslepingute sõlmimine ei olnud võimalik, kuna kaebajal puudusid rahalised vahendid pakkumustes toodud hinnaga rekonstrueerimistöid sooritada. Vastustajal on ebamõistlik oodata, et kaebaja alustaks korterelamu rekonstrueerimistöödega olukorras, kus tööde hind on üle kahe korra suurem vastustaja enda hinnangus esitatud suurusjärgust. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid, et viia läbi pakkumustes esitatud suurusjärgus rekonstrueerimistöid.
  3. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane, kaalutlusvigadeta ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. 12.
  4. Kaebaja oli kohustatud alustama korterelamu rekonstrueerimistöödega üheksa kuu jooksul alates ehitusprojekti valmimisest (korra p 10.2.5 ja poolte vahel sõlmitud toetuse eraldamise lepingu p 8.1.2). Pärast kaebajaga toetuse eraldamise lepingu sõlmimist allkirjastati vastustaja ja Innopolis Insenerid OÜ vahel hankeleping (vastustaja 15.11.2011 ja Innopolis Insenerid OÜ 02.12.2011), mille kohaselt oli eelprojekti koostamise ja ehitusloa hankimise tähtajaks 60 tööpäeva ja põhiprojekti koostamise tähtajaks 100 tööpäeva arvestades hankelepingu sõlmimise päevast (p-d 5.3.1 ja 5.3.2). Need tähtajad pikenesid selle aja võrra, mil töö teostamine töövõtja poolt on takistatud kas vastustajast või kolmandatest isikutest (lepingu p 5.4). Energiatõhusa rekonstrueerimisprojekti eelprojekt võeti kaebaja poolt vastu alles 2012 suvel ja põhiprojekt 2013 jaanuaris. Vaatamata tähtaja pikendamisele kaebaja rekonstrueerimistöödega ei alustanudki. 12.
  5. Põhiprojekti vastuvõtmine viibis eelkõige kaebaja sisemiste vastuolude tõttu ning vastustajal ei olnud võimalik sekkuda kaebaja siseasjadesse ja mõjutada temast tulenevaid viivitusi ehitusprojekti vastuvõtmisel. 12.2.
  6. Kaebaja liige Allan Tohv esitas 29.05.2012 Tartu Linnavalitsusele taotluse, milles palus mitte võtta menetlusse juuni 2012 seisuga valminud eelprojekti alusel kaebaja poolt esitatavat ehitusloa taotlust, märkides, et projekteerija kasutuses olid valed algandmed. Samas taotluses on märgitud ka, et alates 05.05.2012 on tehtud kaebaja juhatuse esimehele korduvalt ettepanekuid korteriühistu dokumentatsiooni tutvustamiseks, mida kaebaja juhatuse esimees ei ole aga näidanud. Sealjuures on välja toodud kaebaja juhatuse esimehega peetud kirjavahetusest selguv asjaolu, et kaebaja juhatuse esimees on taotluses nimetatud õigusrikkumistest teadlik. Innopolis Insenerid OÜ teavitas vastustajat juba 04.05.2012 e-kirjaga, et kaebajale tehtud rekonstrueerimise eelprojekt on valmis ja saadetud kaebajale ülevaatamiseks kuu aega tagasi ning et töö jätkamine seisab kaebaja taga. 12.06.2012 ja 12.08.2012 e-kirjades teavitas Innopolis Insenerid OÜ vastustajat, et eelprojekt on Tartu Linnavalitsuses ülevaatamisel. Ehitusluba ehk eelprojekti kooskõlastus anti Tartu Linnavalitsuse poolt alles 28.08.
  7. 12.2.
  8. Kaebaja väide, et A.Tohvi väited tuleb jätta tähelepanuta, on eksitav. Kaebaja on ise märkinud, et viivitus tulenes sellest, et kaebaja liikmed ei olnud nõus alla kirjutama ehitusloa taotlusele. Kuivõrd kaebaja nõustub, et viivitus oli põhjustatud kaebaja liikmetest, on olulised ka kaebaja liikme A. Tohvi pöördumised Tartu Linnavalitsusse. Vaidlusaluse toetuse eesmärk oli tagada korteriühistule kvaliteetne ehitusprojekt, mille alusel oleks võimalik korterelamu 5
(14)3-15-2861 rekonstrueerida ja taotleda selleks korterelamu rekonstrueerimiseks toetust vastava toetusmeetme abikõlblikkuse perioodil, s.o kuni 01.11.
  1. Isegi kui 14.11.2011 sõlmitud toetuse eraldamise lepingut rikuti kaebaja poolt tulenevalt ehitusprojekti ja selle alusel ehitusloa saamise menetluse pikenemise tõttu, on tegemist kaebaja vastutusega. Vastustaja ega projekti koostaja Innopolis Insenerid OÜ ei saanud mõjutada kaebaja sisesuhteid ega takistada kaebaja liikmetel Tartu Linnavalitsusse kaebustega pöördumist. Pöördumistes toodud väited, et projekt tugineb vääratele algandmetele (algandmed andis kaebaja) mõjutasid ilmselgelt nii projekti koostamist kui selle menetlust haldusorgani poolt vähemalt niipalju, et täiendava kontrolli eesmärgil pikenes menetlus. 12.2.
  2. Kaebaja väide, et viivituse põhjustasid puudused eelprojektis, on asjakohatu, kuna Tartu Linnavalitsuse poolt tehtud eelprojekti kommentaarid pärinevad 2012 suvest ning sel ajal kehtinud õigusaktide kohaselt ei pidanud eelprojektis sisalduma sõlmejoonised, ega kütte- ja ventilatsiooniprojekti joonised. Viimased peavad sisalduma põhiprojektis, kus need nõuetekohaselt ka Innopolis Insenerid OÜ teostuses sisaldusid. Tartu Linnavalitsuse poolt kaebajale ehitusloa väljastamine tähendab, et Innopolis Insenerid OÜ koostatud põhiprojekt vastas nõuetele. Parkimise nõuded ei pidanud eelprojektis sisalduma ning ei ole seotud toetuskõlblike tegevustega. 12.
  3. Kaebaja ei esitanud vaatamata vastustaja korduvatele nõudmistele üldkoosoleku otsust renoveerimistöödega alustamise kohta. 12.3.
  4. Kaebaja revident Allan Tohv teatas 03.06.2015 e-kirjas vastustajale, et kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud toetuse eraldamise lepingut on ühistu liikmete eest varjatud ning see on sõlmitud üldkoosolekul antud volitusi ületades. Ka ei saadud aru, et kõik projekteeritavad tööd renoveerimistoetuse alla ei lähe. Vastustaja kontakteerus korduvalt kaebajaga ning palus esitada korteriühistu üldkoosoleku otsus rekonstrueerimistöödega alustamise kohta, seejuures meenutades, et tulenevalt tööde maksumuse suurenemisest on vajalik võtta vastu otsus rahaliste vahendite suurendamise kohta. Vastuseks 04.03.2014 e-kirjas esitatud küsimusele rekonstrueerimistööde alustamise kohta vastas kaebaja juhatuse liige, et kahe nädala jooksul saab üldkoosoleku otsuse ning 18.03.2014 teatas, et otsus edastatakse hiljemalt 03.04.2014 hommikuks. Kuivõrd kaebaja kõnealust otsust ei esitanud, oli vastustaja poolt põhjendatud asuda seisukohale, et kaebaja üldkoosolek on korterelamu rekonstrueerimistööde alustamise osas jõudnud negatiivsele otsusele. Seetõttu edastas vastustaja 16.04.2014 kaebajale e-kirja, milles palus saata üldkoosoleku otsuse, millega otsustati renoveerimistöödega mitte alustada. Sellele vastas kaebaja juhatuse liige 21.04.2014, et tuletas protokollijale meelde ja palus kiirustada. Sellega kaebaja esindaja sisuliselt jaatas rekonstrueerimistöödega mittealustamist. Kuivõrd kaebaja ei ole korterelamu rekonstrueerimistöödega alustanud, on kohatu kaebaja kompromissiettepanek, et väljamakstud toetus hüvitatakse omanikujärelevalve teenuse kulu tegelikult kasutatud mahus. Vastustaja ei ole omanikujärelevalve jaoks eraldatud toetust välja maksnud, kuna kaebaja ei ole alustanud ehitustegevusega ja omanikujärelevalve kulusid ei ole tekkinud. 12.3.
  5. Vastustaja esindaja Kalle Kuuse ja kaebaja juhatuse liikme Andres Alla märtsis-aprillis 2014 toimunud kirjavahetusest nähtub nende suhtlus rekonstrueerimistöödega alustamise otsuse kohta ning kaebaja on olnud kõnealustest asjaoludest vaieldamatult teadlik. Seega on kaebaja olnud informeeritud vajadusest otsustada rekonstrueerimistöödega alustamine või mittealustamine. 12.3.
  6. Kaebaja väide, et üldkoosolekul pole kunagi olnud päevakorras renoveerimistöödega mittealustamine, näitab et kaebaja on teadlikult rikkunud oma kohustusi. Kaebaja esitas toetuse taotlemisel korra p 11 lg 2 p-s 5 nõutud üldkoosoleku otsuse, millega kinnitas, et ehitusprojektile vastavate rekonstrueerimistöödega alustatakse hiljemalt 9 kuu jooksul arvates 6
(14)3-15-2861 vastustaja poolt ehitusprojekti esitamisest toetuse saajale (ka korra p 10.2.5). Kaebajale koostatud energiatõhusa rekonstrueerimisprojekti põhiprojekt võeti kaebaja poolt vastu 2013.a jaanuaris. Kuna kaebaja määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem töödega ei alustanud, rikkus ta korrast ja toetuse eraldamise lepingust tulenevat kohustust, mistõttu oli vastustajal õigus toetus tagasi nõuda. Kaebaja juhatuse liikmetel lasub seadusega ette nähtud kohustus seista kaebaja liikmete huvide eest. Kaebaja on 15.02.2016.a vastuse p-s 2.4.2 andnud teavet oma kohustuste eiramise kohta, väites, et rekonstrueerimistööde mittealustamine ei ole kunagi üldkoosolekul päevakorras olnud. Kaebaja ei ole isegi 2014 aprillis, kui toimus kaebaja ja vastustaja viimane kirjavahetus üldkoosoleku teemal, pidanud vajalikuks fikseerida toetusest loobumist vastavalt korra p-le
  1. Kaebaja oli võtnud endale toetuse eraldamise lepinguga kohustuse tagada, et rekonstrueerimistöödega alustatakse hiljemalt 9 kuu jooksul ehitusprojekti valmimisest ning et rekonstrueerimistööd on lahutamatult seotud talle ehitusprojekti koostamiseks eraldatud toetusega. Kaebaja ei ole ehitusprojekti valmimise järgselt tegelikult üldse arutanud üldkoosolekul, kas alustada korterelamu rekonstrueerimistöödega, mille ehitusprojekti koostamiseks eraldati kaebajale toetus, või loobuda tööde teostamisest. See on teadlik rikkumine. 12.
  2. Vastustaja oli õigustatud toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistama HMS § 66 lg 2 punktide 2-4 ja

§ 18lg 5 punktide 1 ja 3 alusel.

Tulenevalt

§ 1

lg-st 2 toetati määruse raames korterelamute rekonstrueerimiseks tehtavaid investeeringuid. Kaebaja oli teadlik tähtaegadest, sh kohustusest rekonstrueerida korterelamu terviklikult vastavalt ehitusprojektile hiljemalt 01.11.

  1. Määruse § 6 lg 1 kohaselt pidid meetme raames toetatavad tegevused olema vastu võetud hiljemalt 01.11.2014, mis on ühtlasi ka meetme abikõlblikkuse perioodi lõpp. Vastustaja andis kaebaja taotlusel talle täiendava tähtaja (01.11.2014). Kui vastustaja oleks teadnud, et kaebaja ei teosta korterelamu rekonstrueerimistöid määruses, korras ja toetuse eraldamise lepingus toodud nõuete kohaselt ja ei tee seda ka talle antud täiendava tähtaja jooksul, sealjuures ei alusta üldse töödega, ei oleks vastustaja toetuse taotlust rahuldatud ega võimaldanud kaebajale avalike vahendite abiga korterelamu energiatõhusa rekonstrueerimisprojekti valmistamist. Ka käesolevaks ajaks ei ole kaebaja korterelamu rekonstrueerimistöödega alustanud. Seega ei ole kaebaja ehitusprojekti koostamiseks väljamakstud toetust eesmärgipäraselt kasutanud. 12.
  2. Kuivõrd korterelamu rekonstrueerimistöödega ei ole alustatud, on vastustajal tulenevalt määruse § 22 lg 1 punktidest 5 ja 6 ning korra punktidest 21.1.3 ja 21.3.4 õigus toetus kogusummas tagasi nõuda. Käesoleval juhul esinevad määruse § 18 lg 5 punktides 1 ja 3 sätestatud asjaolud koos, milleks on vastavalt asjaolu ilmnemine, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud ja asjaolu, et toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. 12.
  3. Vastustaja ei ole toetuse kogu summas tagasinõudmisel kaalutlusvigu teinud. 12.6.
  4. Kaebaja väidab, et ka kõige odavama esitatud pakkumustest erineb vastustaja poolt esitatud hinnangust üle kahe korra. Eesti Soojustusprojekt OÜ poolt kaebajale 2010 (sisuliselt samal ajal kui vastustaja hinnang) esitatud ehitustööde maksumuse hinnang ei erine oluliselt vastustaja hinnangust. Nende kahe ehitusmaksumuse hinnangu esitamise hetkel ei ole vastustaja maksumuse kalkulatsioon olnud alla turuhinna ja samuti ei ole ka Balti Vara Fassaadid OÜ hinnanud ehitustööde maksumuseks suurusjärku, mis selgus
  5. aastal. Lõpliku ehitusmaksumuse ja vastustaja hinnangu erinevuse tingib, et ehitusprojektis on mitmeid töid, mida vastustaja hinnang ei sisaldanud. Teine põhjus on mahtude erinevus. Vastustaja hinnang koostati energiaauditi andmete põhjal, mille tellis kaebaja. Näiteks on välisseina soojustatav pindala energiaauditi andmetel 1300 m2, kuid Balti Vara Fassaadid OÜ poolt koostatud lõplikus ehituspakkumuses on see 2315 m
  6. Katuslae soojustamisel arvestas vastustaja 730 m2, hilisem tegelik maht oli 780 m
  7. Ehitusmaksumuse hinnangu ja lõpliku 7

(14)3-15-2861 maksumuse erinevuse põhjustasid seega erinevused ehitustööde kogumis, energiaauditi ja ehitusprojekti pindalades ja ka ehitustööde hinnatõus. Esmane maksumuse hinnang esitati peale majanduskriisi, kui hinnad ehitusektoris olid madalamad. Seda tõendab ka Balti Vara Fassaadid OÜ esitatud esialgne hinnang, mis on samas suurusjärgus vastustaja maksumuse hinnanguga. Vastustaja esitas korteriühistule minimaalse investeeringu mahu, mille abil saab teostada määrusele vastavad abikõlblikud rekonstrueerimistööd. Koos hinnanguga esitatud 13.05.2011 e-kirjas on märgitud, et projekteerimistoetuse ulatus on küll laiem kui toetatavate energiasäästu tööde ulatus, kuid vastustaja poolt antava ehitustööde toetuse alla muud tööd ei kuulu. Hinnangu aluseks olevad lähteandmed pärinevad kaebajalt ja juhul kui lähteandmed on olnud puudulikud, ei saa ka hinnang olla täpne. Kaebaja on ilmselgelt eeldanud, et hinnangus nimetatud investeeringuga saab kõik hoones vajalikud rekonstrueerimistööd teostada, arvestamata asjaoluga et kõik tööd ei ole määruse mõttes abikõlblikud. 12.6.2. Vastustaja hinnang seondus vaid selliste töödega, mis olid minimaalselt vajalikud, et taotlejal oleks võimalik

alusel ja kõnealuse toetusmeetme abikõlblikkuse perioodi jooksul korterelamu rekonstrueerimiseks toetust saada. Pandus, mis on hoone sokli ümber asuv betoonist sillutisriba, ei mõjuta hoone energiatõhusust, kuna panduse rajamise tööd ei hõlma immanentselt hoone soojustamist. Ka ilma panduse rajamiseta oleks toetuse taotlejal olnud võimalik toetust saada. Toetuse taotleja ja projekteerija kokkuleppel võis projektis aga olla ka selliseid töid ehitise rekonstrueerimiseks, mis ei olnud

§ 5

lg 1 kohaselt minimaalselt vajalikud, et kvalifitseeruda korterelamu rekonstrueerimistoetuse saajaks. Nii vastustaja poolt antud ehitusmaksumuse esialgne hinnang kui kaebaja poolt 2010 lõpus võetud Eesti Soojustusprojekt OÜ hinnang ei ole oluliselt erinevad 12.6.

  1. Toetuse tagasinõudmise ajaks on meetme abikõlblikkuse periood lõppenud ning kaebaja ei ole selle perioodi jooksul ega ka käesoleva ajani isegi osaliselt alustanud korterelamu rekonstrueerimistöödega. Vastustaja ei soovi takistada kaebaja võimalust juba valminud ehitusprojekti tulevikus kasutada, kuid meetme raames eraldatud ehitusprojekti toetuse tagasinõudmine kogusummas on õiguspärane, kuna kaebaja tegevuse tulemusel on täidetud korras sätestatud ja toetuse eraldamise lepingus kokku lepitud eeldus toetuse kogusummas tagasinõudmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Vaidlus asjas on ehitusprojekti koostamise toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise ja tagasinõudmise õiguspärasuse üle majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.08.2010

„Rohelise investeerimisskeemi „Korterelamute rekonstrueerimise toetus““ kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 52) § 18 lg 5 p 1 ja § 22 lg 1 p 6 alusel. Kaebaja taotles vastustajalt

alusel ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalve teostamise toetust. Vastustaja tunnistas taotluse 10.11.2011 käskkirjaga nr 147-üld (tl 52-53) nõuetele vastavaks (p 1) ning rahuldas selle, otsustades anda kaebajale toetust 90% ehk 28 826,28 eurot (p 5), jättes kaebaja omafinantseeringuks 10% ehk 3202,92 eurot (p 6). Pooled sõlmisid 14.11.2011 ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalve teostamise rahastamiseks toetuse eraldamise lepingu (tl 54-58), mille p 5.3 kohaselt kohustus kaebaja rekonstrueerima korterelamu terviklikult vastavalt vastustaja poolt kaebajale edastatud ehitusprojektile hiljemalt 01.11.2013. Vastustaja taotles 27.08.2013 lepingu tähtaja pikendamist (tl 123-124), misjärel sõlmiti 09.09.2013 ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalve teostamise rahastamise toetuse eraldamise lepingu lisa 2 (tl 70-71), millega pikendati lepingu punktis 5.3 sätestatud kohustuse täitmise tähtaega kuni 01.11.2014 (p 1.1). Vaidlustatud käskkirjaga (tl 72-73 pöördel) tunnistas vastustaja kehtetuks oma 10.11.2011 8

(14)3-15-2861 käskkirja nr 147-üld (p 1) ning nõudis täies ulatuses tagasi nimetatud käskkirja alusel kaebajale välja makstud toetuse kogusummas 28 826,28 eurot, kohustades toetuse tagastama hiljemalt 16.11.2015 (p 2).
  1. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebaja ei ole korterelamu rekonstrueerimistöödega alustanud ning et vastav ehitusprojekt on kaebaja poolt vastu võetud jaanuaris
  2. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt
  3. aastal esitatud ehitustööde maksumuse hinnangu (tl 6 ja pöördel) ja kaebajale 2013 esitatud ehituspakkumuste (tl 22 pöördel-25 pöördel; 26-28 pöördel ning 62-69 pöördel) ligemale kahekordse hinnavahe tõttu ei ole tal võimalik rekonstrueerimistöid ette võtta. Kuna kaebaja arvestas vastustaja esitatud ehitustööde maksumuse hinnangus toodud summaga (252 000 eurot), ei ole toetuse kogusummas tagasinõudmine põhjendatud. Kaebaja leiab ka, et viivitus ehitusprojekti valmimisel ei tulenenud temast, mistõttu ei pidanud ta ehitustööde hinnatõusuga arvestama. Samuti ei tulene hinnavahe üksnes hinnatõusust, kuna hilisemates pakkumustes on väiksema mahuga tööd ja odavamad materjalid. Vastustaja hinnangul on ta õigustatud toetuse tagasi nõudma kogu ulatuses, kuna kaebaja ei ole korterelamu rekonstrueerimistöödega alustanud. Vastustaja esitatud hinnangus kajastatud ehitusööde maksumuse ja kaebajale
  4. aastal esitatud pakkumuste hinnavahe tuleneb ehitustööde hinnatõusust ning tööde mahtude erinevusest. Ehitusprojekti valmimise viivitus tulenes kaebaja sisemistest vastuoludest ega olnud vastustajast tingitud.
  5. Seega on vaidlus poolte vahel selles, kas toetuse kogu summas tagasinõudmine on põhjendatud, kas ehitusprojekti valmimise viivitus tulenes kaebajast ning kas
  6. a esitatud hinnapakkumistes ja vastustaja
  7. a hinnangus toodud tööde maksumuse hinnavahe tõttu tohib vastustaja toetust tagasi nõuda täies ulatuses.
  8. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on

kehtestanud välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) § 1194 lõike 7, § 1207 lõike 2 ja 1208 alusel. VÕKS § 1205 lg 1 kohaselt on roheline investeerimisskeem selle seaduse tähenduses Kyoto protokolli artikli 17 kohaste riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite suunamine keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse. 17.

§ 1

lg 2 kohaselt toetatakse määruse raames korterelamute rekonstrueerimiseks tehtavaid investeeringuid. Toetuse eesmärk on saavutada olemasolevate korterelamute parem sisekliima ja energiatõhusus, parandada nende energiamärgise klassi ning soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Määruse § 2 lg 2 kohaselt menetleb toetuse taotlusi Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx (praegune ärinimi Sihtasutus KredEx). 18.

§ 4

lg 1 p 2 kohaselt peab toetuse taotleja toetuse taotlemiseks muu hulgas teostama korterelamu rekonstrueerimistööd pärast riikidevahelise kvoodimüügi lepingu ja selle määruse jõustumist vastavalt meetme eesmärkidele ning määruses toodud tingimustele. Määruse § 5 lg 1 p 10 kohaselt toetatakse muu hulgas korterelamu rekonstrueerimistööde projekteerimise, projektijuhtimise ja omanikujärelevalvega seotud kulu. Poolte vahel 11.11.2011 sõlmitud toetuse eraldamise lepingu (tl 54-60) p 2.1 kohaselt on lepingu eesmärk kõrgkvaliteedilise ehitusprojekti koostamine ning selle elluviimiseks kvaliteetse omanikujärelevalve kättesaadavaks tegemine, et luua eeldused korterelamute rekonstrueerimisel parimate võimalike tehnoloogiate ja tehnikate kasutamiseks ning korterelamute energiatarbe oluliseks vähendamiseks. Lepingu punktis 5.3. on sätestatud ühe lepingutingimusena kohustus rekonstrueerida korterelamu terviklikult vastavalt lepingu raames koostatavale ehitusprojektile hiljemalt 01.11.2013.Pooled on 09.09.2013 sõlmitud lepingu lisaga 2 (tl 70-71) kõnealust tähtaega pikendanud kuni 01.11.2014. Ka

§ 6lg 1 kohaselt peavad projekti tegevused olema toetuse saaja poolt vastu võetud hiljemalt 9

(14)3-15-2861 01.11.2014. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse projekt lõppenuks, kui kõik projekti tegevused on toetuse saaja poolt vastu võetud, projekti lõpparuanne heaks kiidetud ja toetuse saajale viimane väljamakse teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist.

§ 21

p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud viima projekti ellu vastavalt taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel.

  1. Seega nägi seadusandja toetuse eraldamise ühe tingimusena ette projekti tegevuste vastuvõtmise hiljemalt 01.11.
  2. Nähtuvalt viidatud lepingu punkist 2.1 eraldati kaebajale toetust ehitusprojekti koostamiseks ning omanikujärelevalve teostamise rahastamiseks. Kaebaja ehitusprojekti koostamise rahastamise üheks tingimuseks oli viidatud lepingu kohaselt korterelamu rekonstrueerimine vastavalt koostatavale ehitusprojektile hiljemalt 01.11.
  3. Tulenevalt vastustaja 01.07.2011 käskkirjast nr 77-üld „Ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalve teostamise toetamise tingimused ja kord“ (Kord) p 20 alapunktist 2 oli kaebaja kohustatud alustama korterelamu rekonstrueerimist toetuse alusel saadud ehitusprojekti alusel hiljemalt üheksa kuu jooksul alates ehitusprojekti valmimisest.
  4. Vaidlust ei ole, et ehitusprojekti koostamiseks ette nähtud toetus on eraldatud ja kasutatud ning ehitusprojekt on kaebaja poolt vastu võetud jaanuaris
  5. Vaidlust ei ole ka, et omanikujärelevalve teostamiseks ette nähtud toetus on kasutamata ja välja maksmata, kuna kaebaja ei ole ehitusprojekti rakendanud ning projektijärgsete töödega (korterelamu rekonstrueerimine) alustanud. Kuna kaebaja rekonstrueerimistöödega ei alustanudki, ei ole vaidlust, et ta on rikkunud

§ 6

lg-s 1, toetuse eraldamise lepingu lisa 2 punktis 1.1 ning Korra p 20 alapunktis 2 ette nähtud kohustust alustada rekonstrueerimist hiljemalt üheksa kuu jooksul alates ehitusprojekti valmimisest ning rekonstrueerida korterelamu terviklikult vastavalt vastustaja edastatud ehitusprojektile hiljemalt 01.11.2014. 21.

§ 22punkti 5 kohaselt on Kred

Exil õigus peatada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi, või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

§ 22

punkti 6 järgi on tal samad volitused, kui esineb vähemalt üks määruse § 18 lõikes 5 toodud asjaolu. Määruse § 18 lg 5 kohaselt võib KredEx taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja ei ole projekti jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik vastu võtta

  1. aasta
  2. novembriks; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 8) toetuse saaja on projekti raames ellu viinud tegevusi, mis ei vasta taotluses märgitule.
  3. Vaidlustatud käskkirja õiguslikuks aluseks (st toetuse eraldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ja toetuse tagasinõudmisel) on märgitud

§ 18lg 5 p 1 ja § 22 p 6.

Viidates vaidlustatud käskkirja (tl 72–73) õigusliku alusena määruse § 18 lg 5 p-le 1 on vastustaja käskkirja põhjendustes märkinud, et kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käskkirja andmise ajaks korterelamut rekonstrueerinud, mistõttu esineb alus toetuse täielikuks tagasinõudmiseks, kuna juhul kui vastustaja oleks teadnud, et kaebaja ei teosta rekonstrueerimistöid õigusaktides ja lepingus toodud tingimustel ja tähtaegade kohaselt, ei oleks toetuse taotlust rahuldatud. Kohtumenetluses (vastus kaebusele tl 86–91, p-d 2.1.1.1.b; 10, 11 ja vastustaja taotlus tl 90 pöördel) põhjendab vastustaja oma otsustust ka määruse § 18 lg 5 p-ga 3 („toetuse saaja ei täida 10

(14)3-15-2861 taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel“).
  1. Kohtu hinnangul ei ole toetuse tagasinõudmise asjakohane põhjendus määruse § 18 lg 5 p 1 („ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud“). Nimetatud alus kohaldub kohtu arvates olukordades, kus pärast taotluse rahuldamist ja toetuse eraldamist ilmnevad asjaolud, mille täitmine oli toetuse andmise eelduseks, ning nende asjaolude teatavakssaamisel selgub, et taotleja või taotlus ei vastanud tegelikult toetuse andmise tingimustele. Selliseks asjaoluks ei saa olla fakt, et taotlus ja taotleja vastasid küll tingimustele ja eeldused taotluse rahuldamiseks olid täidetud, kuid hiljem rikub toetuse saaja talle pandud kohustusi ega kasuta toetust eesmärgikohaselt. Taolisteks olukordadeks on ette nähtud toetuse tagasinõudmise alustena määruse § 18 lg 5 p-d 2 ja
  2. Nii käskkirja põhjendustest kui ka kohtumenetluse materjalidest ilmneb, et vastustaja peab tagasinõudmise põhjuseks kaebaja poolt toetusega seotud kohustuste täitmata jätmist (renoveerimistööde tähtaegselt teostamata jätmist), st määruse § 18 lg 5 p-s 3 nimetatud alust. Kohtu hinnangul kujutab kirjeldatud ebaselgus käskkirja õigusliku aluse märkimisel vormimitte sisulist viga käskkirja põhjendamisel ning see ei too iseenesest kaasa käskkirja tühistamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Sarnastele järeldustele on jõudnud ka Riigikohus nt haldusasjas 3-3-1-40-11 (p 18).
  3. Kaebaja väidab, et vastustaja on kogu toetussummat tagasi nõudes rikkunud kaalutlusõigust ning vastustaja pidanuks toetussumma tagasinõudmisel arvestama, et tema enda poolt
  4. aastal esitatud hinnangus toodud ehitusööde maksumuse ja kaebajale
  5. aastal esitatud pakkumustes toodud ehitusööde maksumuse hinnavahe on kahekordne ning ehitusprojekti vastuvõtmise viivitus ei tulenenud kaebajast. Kohus nõustub, et juhul, kui toetuse andmise tingimuseks olevad tööd on toetuse saaja poolt tähtaegselt tegemata, on toetuse andjal eelpool viidatud sätete kohaselt kaalutlusõigus. See tuleneb nii

§ 18

lg 5 ja § 22 sõnastusest („võib“, „on õigus“) ning § 22 p-st 6 tulenevalt on vastavate eelduste olemasolul vastustajal õigus nõuda toetus tagasi kas osaliselt või täielikult. Osalise tagasinõude korral on vastustajal kaalumisruum ka tagasi nõutava summa suuruse osas. Ka kaebaja ei vaidle vastu, et tagasinõudmise alus esine. Niisiis taandub vaidlusküsimus sellele, kas toetuse tagasinõudmine on põhjendatud täies ulatuses ning kas vastustaja on vastavat otsustust vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud. 25. Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1) ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Varasema toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamisel on tegemist soodustava haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisega. HMS § 64 lg 3 järgi tuleb haldusakti kehtetuks tunnistades kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. HMS § 67 lg 1 kohaselt arvestab haldusorgan isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil 11

(14)3-15-2861 muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks (HMS § 67 lg 2). Kaalumisruumi otsustajale annab ka vastustaja vastuses viidatud HMS § 66 lg 2 p 4 („Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt“). 26.

§ 22

p 6 võimaldab toetuse tagasi nõuda kas osaliselt ja täielikult juhul, kui esineb mõni määruse § 18 lg-s 5 sätestatud alus.

§ 6

lg 1 nägi toetuse eraldamise ühe tingimusena ette projekti tegevuste vastuvõtmise kõige hiljemalt 01.11.

  1. Kaebajal on õigus selles, et vaidlustatud käskkirja põhjendustest ei nähtu, kas vastustaja on üldse kaalunud osalise tagasinõudmise võimalust. Samuti ei nähtu kaalutlusi, mille kohaselt võiks vastustaja üldse tagasinõudmisest loobuda. Kohtumenetluses esitatud selgituste järgi ei pea vastustaja võimalikuks osalist tagasinõudmist (ega ka tagasinõudmisest loobuda), sest kaebaja ei ole alustanud töödega ei lepingust tulenevaks tähtajaks ega ka mitte hiljem ning meetme abikõlbulikkuse periood on lõppenud. Samas annavad määruse § 18 lg 5 ja § 22 p 6 koostoimes kaalumisruumi ka olukorras, kus toetuse saaja ei ole töid õigeaegselt teostanud ning toetuse täies ulatuses tagasinõudmine ei ole tööde tegemata jätmisel automaatne tagajärg. Kohtu hinnangul tuleks toetuse osalist tagasinõudmist kaaluda näiteks juhul, kui toetuse saaja on ettenähtud töödega alustanud, kuid ei ole teatud põhjustel jõudnud neid lõpetada, või teinud juba projekti teostamiseks kulutusi või sõlminud siduvaid kokkuleppeid. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine ning ei ole teada, kas kaebaja üldse kunagi tööde teostamisega alustab.
  2. Kaebaja väitel on töödega mittealustamine tingitud vastustaja tegevusest. Eelkõige asjaolust, et vastustaja 13.05.2011 hinnangus kajastatud ehitustööde maksumus on oluliselt (umbes kaks korda) väiksem kui kaebajale
  3. aastal erinevate ehitusettevõtete poolt esitatud pakkumustes esitatud maksumused. Kaebaja sõnul on ta usaldanud vastustaja valdkondlikku kogemust ja teadmist hinnangu andmisel. Kaebaja usaldust taotluste menetleja kogemuse ja teadmise suhtes saab pidada mõistlikuks. Toetuse taotleja on korteriühistu, kelle liikmeskonnal ja juhatusel ei pruugi ega peagi olema samaväärseid teadmisi projekteerimisest ja ehitamisest nagu on seda vastavaid toetustaotlusi menetlema ja toetuste eraldamist otsustama õigustatud asutusel. Vastustaja usalduse kaitse hindamisel ja huvide kaalumisel tuleb ka arvestada toetuse eesmärki – korteriühistu elanikud on soovinud renoveerida oma eluaset, milleks on
  4. a ehitatud elamu (projekti lk 5). Tegemist ei ole tulu teenimisele suunatud ettevõtmisega. Avalik huvi toetussummade õiglase ja eesmärgipärase jaotamise ja kasutamise vastu vastandub siinkohal korteriühistu liikmete huviga mitte kanda oma elamistingimuste parandamiseks ebaõiglasi kulutusi. Vastustaja on küll kohtumenetluses ja vastuses kompromissettepanekule märkinud, et ei soovi teha takistusi projekti kasutamisele ja on nõus tagasi nõutava summa osas maksegraafiku koostamisega. Need abinõud ei kompenseeri aga kaalumise teostamata jätmist haldusakti andmisel.
  5. Vastustaja 13.05.2011 hinnangu (tl 6 ja pöördel) kohaselt eeldab renoveerimistööde maksumus investeeringut ca 252 000 eurot. Kaebaja juhatuse liikme poolt 17.05.2011 vastustajale edastatud e-kirja kohaselt on kaebaja 09.10.2010 saanud Soojusprojekt OÜ-lt pakkumuse, mille kohaselt on tööde maksumus kokku 4,9 miljonit krooni (313 167,08 eurot). Vastustaja hinnangu ja Soojusprojekt OÜ pakkumuse vahe tuleneb vastustaja sõnul asjaolust, et vastustaja hinnang ei sisaldanud panduse ehk kaldteega seonduvaid töid ja rõduklaase. Ka vastustaja hinnangu kohaselt on tööde hinnanguline maksumus antud välisseinte ja katuslae lisasoojustamise, korterite ja trepikoja akende vahetuse ning ventilatsiooni- ja küttesüsteemi 12

(14)3-15-2861 kohta, st et ilma panduse ja rõduklaaside maksumuseta. Seega nähtub esitatud materjalist ja asjaoludest, et kaebaja on saanud
  1. a ehitusettevõtjalt umbes samas hinnaklassis pakkumise vastustaja hinnanguga võrreldes. Kaebaja on ka väitnud, et ta oli
  2. aastal teadlik, et tal tuleb arvestada investeeringuga summas ca 313 000 eurot (tl 41; ka kaebuse lk 4, p 3.3.3.).
  3. Ehitushindade muutumine ajas on tavapärane, mistõttu ei saaks kaebaja
  4. aastal ehitustööde pakkumisi küsides eeldada, et tööde hinnad jäävad samasse hinnavahemikku kui kaks aastat varem. Ehitushindade tõusu ulatust ei saanud ette näha kumbki pool. Poolte vahel sõlmitud toetuse eraldamise lepingust tulenes vastustajale kohustus korraldada ehitusprojekti koostamine (p 3.1.) ning tagada korterelamu rekonstrueerimise tehniline teostatavus (p 5.1). Kaebaja on
  5. aastal pärast erinevatelt ettevõtetelt ehitustööde kohta pakkumiste (15.07.2013, 29.07.2013, 14.08.2013) saamist esitanud vastustajale taotluse poolte vahel sõlmitud ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalve teostamise toetuse eraldamise lepingu pikendamiseks (tl 123-124) ning 09.09.2013 on pooled allkirjastanud lepingu lisa 2 (tl 70-71), millega pikendati korterelamu rekonstrueerimise tähtaega kuni 01.11.
  6. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et hinnaerinevused on tingitud erinevusest tööde loetelus ja mahtudes, samuti ehitushindades. Samuti väidab vastustaja, et projekti vastuvõtmine on viibinud kaebaja enda tegevuse tõttu - vastuolud korteriühistu liikmete hulgas, selge seisukoha võtmata jätmine renoveerimistöödest loobumise kohta (vastava üldkoosoleku otsuse puudumine).
  7. Kohtupraktika on lubanud ka kaalutlusotsuse põhjenduste täiendamist hiljem kohtumenetluses ning kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika). Kohtu hinnangul ei veena vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud põhjendused selles, et need olid aluseks ka toetuse täies ulatuses tagasinõudmise otsustamisel. Seega ei ole kontrollitav, kas vastustaja on toetuse andmise otsustust kehtetuks tunnistades ja toetust täies ulatuses tagasi nõudes õiguspäraselt kaalutlusõigust teostanud ja lähtunud asjakohastest kaalutlustest või jätnud kaalumise teostamata.
  8. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et enne toetuse tagasinõudmist oleks toimunud kaebaja tõhus ja eesmärgipärane ärakuulamine, mis oleks võimaldanud kaebajal aru saada, et sellist tagajärge kavatsetakse tema suhtes täies mahus kohaldada ja esitada oma põhistatud vastuväited juba enne haldusakti andmist. Praegusel juhul on kaebaja sellised vastuväited saanud tegelikult esitada alles 02.11.2015 kompromissettepanekus, st pärast haldusakti andmist. 31.
  9. Haldusakti andmisele eelnenud suhtlust, sh esitatud e-kirjad, ei saa pidada arusaadavaks ärakuulamiseks. Kuna pooled on erineval seisukohal paljude asjaolude suhtes (kas kaebaja oli otsustanud renoveerimise jätkamise või loobumise, kuivõrd mõjutasid kaebaja käitumist erinevused ehitusmaksumuses ja kuivõrd kaebaja võis usaldada vastustaja
  10. a hinnangut; millistel põhjustel ehitustöödega alustamine venis ja kuivõrd tingis selle vastustaja tegevus) pole välistatud, et konstruktiivne teabevahetus ja asjaolude väljaselgitamine enne kaalutlusotsuse tegemist võinuks viia teistsuguse lõppjärelduseni. 31.
  11. Tõhusaks ärakuulamiseks HMS § 40 mõttes ei saa pidada ka näiteks kaebaja ja vastustaja suhtlust e-posti teel sellise üldkoosoleku otsuse esitamiseks, millest ilmneks otsustus renoveerimistööde soovi või neist loobumise kohta (tl 118-120).
  12. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja on ilmselgelt eeldanud, et hinnangus antud investeeringuga saab kõik hoones vajalikud rekonstrueerimistööd teostatud, arvestamata 13
(14)3-15-2861 asjaoluga et kõik tööd ei ole

mõttes abikõlblikud. Kaebaja arusaam menetlusest ja sellega seonduv selgitamiskoormus on samuti selline kaalumisel arvestatav asjaolu, mida saab välja selgitada tema enda ärakuulamisel.

  1. Kohtu hinnangul ei olnud vastustaja kaalumisruum otsustamisel ahenenud sedavõrd, et kohus võiks hoolimata kaalumise kajastamata jätmisest käskkirja põhjendustes jätta vaidlustatud käskkirja tühistamata ja pidada kohtumenetluses esitatud põhjendusi piisavaks. Diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine kujutavad endast praegusel juhul sellist olulist kaalumisviga, mis viib kaalutlusotsuse tühistamisele (vt ka nt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-07, p 20). Kohus ei tohi asuda kaalutlusõigust teostama haldusorgani enda eest ega saa otsustada, kas poolte välja toodud asjaoludel oli vastustaja otsustus toetuse täies ulatuses tagasinõudmiseks põhjendatud (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause).
  2. Eelnevat arvestades tuleb kaebus rahuldada ja vaidlustatud käskkiri tühistada.
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on palunud jätta menetluskulud vastustaja kanda, kuid menetluskulude koosseisu ja kandmise kohta on kohtu antud tähtajal tõendid esitatud vaid riigilõivu (15 eurot) osas. Selles osas tuleb menetluskulu vastustajalt välja mõista. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 1). Vastustaja menetluskulud jäävad samuti tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.