← Eesti

3-16-277/27

Obsah (6)§ 39§ 48§ 3§ 41§ 43§ 54

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-277 Haldusasi Tuulekaru OÜ ja OÜ Reaalprojekt

) § 3 punktidest 1, 3 ja 4.

§ 39

lg 1 eesmärk on vältida pakkujate suhtes ebaproportsionaalselt rangete kvalifitseerimistingimuste seadmist. Kehtiv õigus ei välista või näeb isegi ette, et igal vallal ja linnal võib olla oma teeregister, registri ehk loendi või andmekoguna on käsitletavad ka kohalike teede nimekirjad, mis oli mh riikliku teeregistri põhimääruse § 10 lg 1 p 2 kohaselt teeregistrisse andmete kandmise aluseks olev dokument. Anija Vallavalituse ja Tuulekaru OÜ 03.11.2014 lepingu nr 03112014 (edaspidi Anija leping) sõlmimisele eelnenud hinnapakkumisest ilmneb, et tööd hõlmasid teeandmete kogumist ja töötlemist. Lepingu täitmise dokumentatsioonist ilmneb, et andmeid koguti tee alguse, lõpu, pikkuse, laiuse ja katendi kohta. Seega koguti ka andmeid, mis on teeregistrisse kantavad (toonase teeregistri põhimääruse § 7 lg 2). Arusaamatu ja väär on vaidlustuskomisjoni väide, justkui teede mõõtmist ei toimunud, sest lepingus sätestatud ümberhindamine ei välista mõõdistamist ja pakkumisest nähtub ka teede mõõdistamine. Anija vald ei ole väljendanud seisukohta, et leping oleks mittekohaselt täidetud. Tähendust ei oma Anija valla esindaja T. Reisi poolt vaidlustajale 11.01.2016 saadetud e-kiri, kuna riikliku teeregistri andmete muutmine ei pidanudki olema eraldi eesmärk. Oluline on tema 12.01.2016 e-kirjas märgitu: tellitud töö põhjal on võimalik kontrollida-võrrelda teede registriandmeid ja puuduste ilmnemisel teha registris muudatusi. Toona kehtinud riikliku teeregistri põhimääruse § 9 p 2 ja § 14 lg 2 järgi oleks andmete korrigeerimise vajaduse ilmnemisel pidanud Anija vald riikliku teeregistri andmeid muutma. Veelgi enam – kui kohus nõustub kolmandate isikute tõlgendusega, et „teeregister“ võib olla ka kohalike teede nimekiri, on selge, et kolmandad isikud ongi tervikuna koostanud Anija valla kohalike teede registri koos nõutud andmetega. Kose Vallavalituse ja Tuulekaru OÜ 06.08.2013 lepingu nr 06082013 (edaspidi Kose leping) punkti 3.2.1 järgi kuulus lepingu objekti teeregistri andmete kontrollimine. Lepingu täitmise dokumentatsiooni kohaselt kontrolliti muu hulgas teede pikkust, katendit, laiust jms. Kuivõrd Kose vald pole tellijana väitnud, et leping oleks mittekohaselt täidetud, vaid andnud hankemenetluses kinnituse lepingu täitmise kohta, tuleb eeldada, et teeregistri andmeid ka kontrolliti, sh saadi andmeid varem kehtinud teeregistri põhimääruse § 7 lg 2 mõttes. Ühtlasi koostati selliselt kohalike teede nimekiri, mis saab olla aluseks Kose valla teeregistri muutmisel. Kolmandad isikud viisid Kose ja Anija vallas läbi teede inventeerimistöid, mis sisaldasid ka mõõtmistöid. Tööde esemeks olnud teede hindamisele eelnes teeregistrist ja kohalikelt omavalitsustelt saadud andmete kontroll ehk inventeerimine (katte liik, katte laius, tee pikkus, tee algus, tee lõpp) ning teede läbisõitmisel teostati nii pikkuse kui ka laiuse mõõdistustöid. Vajalike rahaliste arvestuste tegemiseks hinnati täismahus mh visuaalselt kõigi teede katendeid (liik, seisukord). Fikseeritud tulemused sisaldasid seega toona kehtinud teeregistri põhimääruse § 7 lg 2 kohaseid andmeid. Tulemused kajastati tellijale üle antud dokumentides, mis omakorda vastavad põhimääruse § 10 lg 2 nõudele registriandmete dokumendi kohta. Kui niisuguse dokumendi alusel registrile andmeid ei edastatud, tähendab see üksnes seda, et midagi korrigeerimist vajavat ei tuvastatud ning registriandmed on õiged. Seega hankijale esitatud referentstööd vastavad HT osa III punkti 2.3 alapunkti 1 nõuetele ning ka käesoleva hanke esemele, milleks on „kohalike teede andmete inventeerimine“. See, et muu hulgas teostati ka teede ümberhindlust, ei muuda ülejäänud töö osi olematuks. Mitmeti mõistetavat kvalifitseerimise tingimust tuleb tõlgendada ka hankija kavatsuse kaudu. Kvalifitseerimise tingimuste esitamise eesmärk on tagada, et pakkumusi esitaksid isikud, kelle puhul on hankijal piisav põhjus eeldada, et nad suudavad pakkumuse parimaks osutumisel hankelepingu nõuetekohaselt ja tõrgeteta täita ning välistada pakkumuse esitamine nende 4

(13)poolt, kes pakkujas sellist usaldust ei tekita. Loogiliselt saab hankija kavatsuse hanketingimuste kehtestamisel sisustada hankija ise. Antud juhul on hankija vaidlustusmenetluses ühtinud kolmandate isiku tõlgendusega vaidlusalusest tingimusest. Vaidlustuskomisjon on õigesti leidnud, et hankija on oma kontrollikohustust korrektselt täitnud, kuid jätnud tähelepanuta, et hankija teadis täpselt vaidlusaluste lepingute sisu ja lepingu täitmisel tehtud tööde olemust ning kontrollis seega põhjalikult, kas need vastavad nõutud tingimustele nii nagu hankija seda tõlgendas. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse osas jäävad kolmandad isikud vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde.

§ 48

lg 3 eesmärk on kaitsta pakkujaid nende pakkumuste meelevaldse tõlgendamise eest ja seda ei ole hankija käesolevas hankes teinud. Hankija on pakkumuse vastavaks tunnistamise protokollis põhjendanud, miks kolmandate pakkumus ei ole põhjendamatult madala hinnaga. 6. Maanteeamet leidis 15.02.2016 vastuses, et Tuulekaru OÜ ja OÜ Reaalprojekt kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustuskomisjoni 26.01.2016 otsus tühistada. Hankija ei ole HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 sätestanud, et teeregistrisse esitatavate andmete saamine peab olema kvalifitseerimise tingimustele vastava mõõdistamise ehk inventeerimise ainsaks või peamiseks eesmärgiks, vaid seda, et lepingud pidid sisaldama avalikult kasutatavate teede mõõdistamist ehk inventeerimist teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil. Tellijad on kinnitanud, et kolmandate isikute lepingud sisaldasid tee mõõdistamist ehk inventeerimist teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil ning seega vastasid kolmandad isikud kvalifitseerimise tingimustele. Anija lepingus olev hinnapakkumus sisaldab töid, mis hõlmasid teeandmete kogumist ja töötlemist. Anija lepingu dokumentatsioonist ilmneb, et koguti ja töödeldi andmeid tee alguse, lõpu, pikkuse, laiuse ja katendi kohta ning nende andmete kogumine ja töötlemine eeldab ka vastavate tee andmete mõõdistamist, et kontrollida teeregistri andmete õigsust. Anija Vallavalitsuse esindaja on 12.01.2016 e-kirjas öelnud, et tellitud töö põhjal on võimalik kontrollida-võrrelda teede registriandmeid ja puuduste ilmnemisel teha registris muudatusi. Seetõttu oli lepingus eesmärgiks saada andmeid ka selle kohta, kas teeregistris olevaid andmeid on vajalik korrigeerida. HT-s ei ole nõutud, et referentslepingute tulemusena saadud andmed oleks tegelikult kantud teeregistrisse. Kose lepingu p 3.2.1 kohaselt on teostatavateks töödeks teeregistri andmete kontrollimine ja teede läbisõitmine. Seega oli töövõtja kohustuseks kontrollida teede läbisõitmise teel teeregistrisse kantud andmete õigsust. Nimetatud töö eeldab ka teatud andmete mõõdistamist. Koosmõjus Kose Vallavalitsuse esindaja kinnitusega, et lepingu eesmärgiks oli saada ka mõõdistamise tulemusel andmeid teeregistrisse, on kvalifitseerimise tingimus täidetud. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse osas jääb hankija vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Hankija ei ole teinud kaalutlusvigu. Hankija eksis hanke eeldatava maksumuse määramisel, sest kõik pakkumused olid hankija määratud maksumusest oluliselt odavamad. Hanke mahtu arvestades (ca 32 000 km) on ühikuhind madalam kui hankija esialgu prognoosis. Kui hankija on eeldatava maksumuse määramisel eksinud, ei saa pakkumusi põhjendamatult madala hinna tõttu tagasi lükata. Hankija küsis kolmandatelt isikutelt pakkumuse maksumuse kohta selgitusi ja saadud selgitused olid veenvad. Kolmandad isikud on põhjendanud, et nad on arvestanud kõigi hanke esemeks olevate tööde tegemiseks vajalike kuludega ega ole alahinnanud tööde läbiviimise mahtu. Puudub alus arvata, et kolmandad isikud kasutaksid tööjõudu, mis ei oma nõutud kvalifikatsiooni. Hankija on oma otsust põhjendanud pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolli lisas. 5

(13)7. Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus OÜ leidsid 15.02.2016 seisukohas, et vaidlustuskomisjoni 26.01.2016 otsus on õiguspärane ja kolmandate isikute kaebus tuleb jätta rahuldamata. HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse mitmeti mõistetavus on ületatav, sest hankija on määranud referentslepingu eesmärgi – teeregistrisse esitatavate andmete saamine. Seetõttu pole oluline mõistete „mõõdistamine“ või „inventeerimine“ sisustamine ega nende mõistete laiendav tõlgendamine. Kui lepingu eesmärk pidi olema teeregistrisse esitatavate andmete saamine, ei piisa kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks, et see oli vaid lepingu kõrvalsaadus. Kolmanda isiku eesmärgipärane tõlgendus arvestab üksikuid otsitud TK punkte, jättes arvesse võtmata lepingu kogu eesmärgi. Kolmanda isiku referentslepingud katavad käesoleva hanke esemest kaduvväikese osa.

§ 39

lg 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja võimekuse hindamiseks. Vaidlustuskomisjoni praktika järgi ei sätesta

nõuet, et juhul, kui turg on piiratud, tuleb hankijal kehtestada seadusega lubatud kvalifitseerimise tingimused viisil, mis tagaksid reaalse konkurentsi tekkimise, kuid ei pruugi samas olla piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks

§ 3

p 3 ja

§ 39lg 1 mõttes.

Kolmanda isiku tõlgendus ei ole kooskõlas kvalifitseerimise tingimuse mõttega, milleks on vastavalt hanke esemele piisavate tingimuste seadmine tagamaks, et pakkujal on reaalne võimekus lepingu täitmiseks. Käesoleva riigihanke eesmärgiks on toimiva ühtsetel kriteeriumidel põhineva kohaliku teedevõrgustiku moodustamine (kohalike tervikteede määratlemine); kohalike tervikteede ruumikujude ja põhiandmete täpsustamine ning tee tehniliste ja tee toimimiseks vajalike rajatiste andmete inventeerimine kokku ca 32 000 km teede ulatuses. Kolmanda isiku hinnangul on käesoleva hanke eesmärgiks vaid mõõdistamise ja inventeerimise käigus andmete kogumine, kuigi hanke eesmärk on palju laiem. Arvestades lepingu suurt mahtu ei ole võimalik tõlgendada kvalifitseerimise tingimust viisil, et referentslepingu raames peab olema toimunud teega seotud mistahes andmete kogumine, olgu see lepingu põhieesmärgiks või mitte. Seda enam, et referentslepingu rahaline piirmäär 5000 eurot on erakordselt madal arvestades hankija määratud eeldatavat maksumust 799 000 eurot ja esitatud pakkumuste maksumusi. Kolmanda isiku väide, et kvalifitseerimistingimuse tõlgendusel tuleks eelistada hankija arusaama, on põhjendamatu. Hankija või kolmanda isiku tõlgendus kvalifitseerimise tingimusest ei oma ette kindlaks määratud jõudu, vastasel juhul ei olekski võimalik kohtulikult kontrollida kvalifitseerimise otsuse õiguspärasust. Vaidlustuskomisjon leidis õigesti, et riikliku teeregistrina ei saa käsitleda mingeid kohalike omavalitsuste teede nimekirju. Anija ja Kose lepingud ei vastanud kvalifitseerimise tingimusele. Kummagi lepingu eesmärk ei olnud seotud teeregistrisse saadetavate andmete saamisega, sest lepingute eesmärk oli kohalike teede ümberhindlus. Tee raamatupidamislik väärtus ei kuulu selliste andmete hulka, mida edastatakse teeregistrisse lähtuvalt teeregistri põhimääruse §-le 7. Põhimääruse § 10 lg 2 nimetab üksnes alusdokumendid, millega §-s 7 nimetatud andmed teeregistrisse esitatakse. Paragrahv 7 loetleb andmed, mida kohalike teede osas teeregistrisse kantakse ning andmed kantakse registrisse nt teehoiu käigus koostatud dokumentide alusel või muude tee andmeid sisaldavate dokumentide alusel. See ei tähenda, et iga dokument, mis sisaldab andmeid tee kohta, oleks kohane teeregistri andmete muutmiseks. Anija lepingu eesmärki on selgitanud Anija valla esindaja T. Reisi, kes kinnitas, et vald ei ole kogutud andmeid teeregistrile edastanud ning see ei olnud ka tööde eesmärk. Kolmas isik leiab, et fakt, kas andmeid teeregistrile esitati või mitte, ei ole oluline, mistõttu on referentslepingud vastavad. Kuid kaebaja ja vaidlustuskomisjoni hinnangul tõendab käesolev tõend seda, et referentslepingu eesmärgiks ei olnud teeregistrisse saadetavate andmete saamine. Tellijate ehk Anija ja Kose valla eesmärgiks oli saada kohalike teede ümberhindluse teel teede nüüdisaegne väärtus. 6

(13)Isegi kui kohus tuvastab, et referentslepingute eesmärgiks oli teeregistrisse saadetavate andmete saamine, siis ei ole täidetud referentslepingu rahalise mahu kriteerium (5000 eurot), kuivõrd mõlema lepingu hinnapakkumise esildisest nähtub, et teeregistris olevate teede läbi sõitmise ja teede inspekteerimise maht jäi alla 5000 euro. Vaidlustus oli esitatud ka põhjendamatult madala maksumuse argumendil. Kui kohus leiab, et kolmanda isiku kvalifitseerimine oli õiguspärane, tuleb

§ 48alusel võtta seisukoht ka edukaks tunnistamise otsuse kohta.

Kaebajad jäävad vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Hankija tegi kaalutlusvea, kui jättis kolmandate isikute pakkumuse tagasi lükkamata. Hankija ei ole eksinud hanke eeldatava maksumuse määramisel. Kolmandate isikute pakkumus ei ole turuhinnale vastav ja nende pakutud hinnaga ei saa hankes nõutud töid kvaliteetselt ja tähtaegselt teostada. Kuna kolmandate isikute pakkumus on konfidentsiaalne, ei ole võimalik esitada detailseid väiteid selle puudujääkide kohta. Kolmandate isikute pakkumuse hind viitab sellele, et pakkuja jääb kahjumisse või on kolmas isik jätnud mingid tööd arvestusest välja. KOHTU PÕHJENDUSED 8. Vaidlus käib selle üle, kas kolmandad isikud vastasid HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele ja kas kolmandate isikute pakkumus oleks tulnud tagasi lükata põhjendamatult madala hinna tõttu. I 9.

§ 39

lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.

§ 39

lg-st 3 tulenevalt tuleb jätta kvalifitseerimata pakkuja, kes sisuliselt ei vasta kvalifitseerimise tingimustele (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-24-13, p 11).

  1. HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 on kehtestatud järgmine kvalifitseerimise tingimus: „Pakkuja peab viimase 3 aasta (08/2012-07/2015) jooksul olema täitnud vähemalt kaks lepingut, mis sisaldavad avalikult kasutatavate teede (teeseaduse § 4 mõistes või ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) mõõdistamist ehk inventeerimist teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil ja milledest igaühe maksumus on olnud vähemalt 5 000 EUR ilma käibemaksuta.“
  2. Kuna hankemenetluses ei ole esitatud hankijale küsimusi HT osa III punkti 2.3 alapunkti 1 kohta ja hankija ei ole seda ka iseseisvalt selgitanud, tuleb vaidlusaluse tingimuse sisustamisel eelkõige arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2
  3. lausega, mis sätestab, et kui tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Nimetatud sätte kommentaaride kohaselt tuleb mõistliku isikuna mõista eelkõige isikuid, kes tahteavaldust usaldasid ja sellele tuginedes ka tegutsesid (P. Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2010, § 75 komm 3.2.4). Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. Kui kvalifitseerimise tingimus on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja tõlgendada tingimust laiendavalt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2011 otsus nr 3-10-1495 ja 10.09.2010 otsus nr 3-09-3081). Hanketeatest ei saa tuletada selliseid nõudeid või piiranguid, mida seal otseselt sätestatud ei ole, kuid teisalt ei saa kvalifitseerimise tingimusi tõlgendada ka põhjendamatult leebelt, sest sel juhul ei täidaks kvalifitseerimise tingimused oma eesmärki. 7

(13)
  1. Vaidlustuskomisjon sisustas 26.01.2016 otsuse punktis 11 HT osa III punkti 2.3 alapunkti 1 selliselt, et riiklikku teeregistrisse esitatavate andmete saamine peab olema kvalifitseerimise tingimustele vastava mõõdistamise ehk inventeerimise ainsaks või peamiseks eesmärgiks, mitte võimalikuks kõrvaltulemiks muude eesmärkide täitmise kõrval, ning andmete kogumist teede hindamiseks või ümberhindamiseks, nagu kolmandate isikute referentslepingute puhul, ei saa käsitada andmete kogumisena teeregistrisse esitamiseks, sest teeregistrisse kantavate andmete hulgas ei ole tee maksumust.
  2. Kohus ei jaga vaidlustuskomisjoni arvamust, et HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 ettenähtud kvalifitseerimise tingimuse kohaselt pidi mõõdistamine ehk inventeerimine riiklikusse teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil olema referentslepingute ainus või peamine eesmärk. Hanketingimuse teksti kohaselt pidid referentslepingud sisaldama mõõdistamist ehk inventeerimist teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil. Seega selliste andmete saamine, mida on võimalik kanda riiklikusse teeregistrisse, võis olla ka lepingu alameesmärk (nt selliselt, et lepingu täitmise esimese etapina oli vajalik saada mõõdistamise ehk inventeerimise teel riiklikusse teeregistrisse kantavaid andmeid ning järgnevates etappides tuli saadud andmeid lepingu lõppeesmärgi saavutamiseks täiendavalt töödelda ja töötlemise tulemusena tekkisid ka sellised andmed, mis riiklikku teeregistrisse kandmisele ei kuulunud).
  3. Sidesõna „ehk“ kasutamine viitab sellele, et hankija on HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 käsitlenud „mõõdistamist“ ja „inventeerimist“ sünonüümidena. Kolmandad isikud märgivad aga õigesti, et need ei ole samatähenduslikud sõnad. Eesti keele seletav sõnaraamat (http://www.eki.ee/dict/ekss/) annab „mõõdistama“ tähenduseks „kaardistamiseks, plaanistamiseks või skeemi koostamiseks mõõtma“ ja „inventeerima“ selgituseks „vara loendit koostama, arvele võtma“. Kumbki sõnaseletus ei kirjuta ette mõõdistamise või inventeerimise kindlat viisi. Seega selles osas on kvalifitseerimise tingimus mitmeti mõistetav.
  4. Vaidluse esemeks oleva riigihanke nimetus on HT kohaselt „Kohalike teede andmete inventeerimine“. Töö eesmärgiks on TK punkti 1.1 kohaselt koguda korrektsed algandmed kohalike teede kohta, mille järel saab teha muid toimingud, et maa- ja omandireform lõpule viia. TK punkti 1.1 kohaselt nähakse ostetava töö raames ette toimiva ühtsetel kriteeriumidel põhineva kohaliku teede võrgustiku moodustamine (kohalike tervikteede määratlemine); kohalike tervikteede ruumikujude ja põhiandmete täpsustamine; tee tehniliste ja tee toimimiseks vajalike rajatiste andmete inventeerimine. Kohalike teede hoiu paremaks korraldamiseks nähakse täiendavalt ette teede ja sildade seisukorda iseloomustavate andmete kogumine ja teedele liiklussagedusete hindamine mõõtmisandmete ja analüüside põhjal. TK punktist 3 tuleneb, et esmalt tuleb täpsustada teede põhiandmed (terviktee number, nimi, liik ja asukoht kaardil; teeosa ja sõidutee kood ning teeosa käsitlus ja pikkus meetrites; teeregistrisse kande tegemise aluseks olevate dokumentide andmed) ja kulgemine ning seejärel toimub teede inventeerimine, mis sisaldab kõigi teiste ette nähtud teid iseloomustavate andmete kogumist. TK punktis 6 on täpsemalt kirjeldatud teede põhiandmete ja ruumikujude määramist; punktis 7 tee ja teerajatiste tehniliste andmete inventeerimist ning punktides 7-12 on täpsustatud kohalike teede hoiu paremaks korraldamiseks ettenähtud töid. Hanke eesmärki ja selle saavutamiseks kirjeldatud töid arvestades on ilmne, et tööd ei piirdu ainult mõõdistamisega kitsamas mõttes. Samuti ei ole hankedokumentides ammendavalt määratletud mõõdistamise või inventeerimise viise. Seega hanke eset arvestades ei ole õige HT osa III punkti 2.3 alapunkti 1 sisustamisel piirduda pelgalt kitsamas tähenduses mõõdistamisega ega piirata kvalifitseerimise tingimust mõõdistamise või inventeerimise kindlate viisidega. 8
(13)16. Tõendamaks enda vastavust HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele esitasid kolmandad isikud vormikohases tabelis andmed ja kinnituse Tuulekaru OÜ poolt täidetud Anija lepingu ja Kose lepingu kohta (I kd, tl 92). Lepingu nimetus on kinnituse kohaselt mõlemal juhul kohalike teede ja teeregistri andmete põhjal kohalike teede ümberhindlus vastavas vallas. Lepingu lühikirjelduse järgi on selle sisuks teede inventeerimine, mis sisaldas kõigi ette nähtud teid iseloomustavate andmete kogumist, teostatud peale teede põhiandmete ja kulgemise täpsustamist.

§ 41

lg 4 kohase tõendina esitatud lepingu nõuetekohase täitmise kohta olid kolmandate isikute pakkumusele lisatud Anija Vallavalitsuse ja Kose Vallavalitsuse kinnitused (I kd, tl 93-96). Hankija esitas 27.10.2015 kolmandatele isikutele küsimuse seoses HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse täitmisega, mille kohta kolmandad isikud esitasid 28.10.2015 selgituse koos Kose ja Anija lepingute ning lepingute täitmise dokumentatsiooniga (tõendid vaidlustusmenetluse toimikus ja I kd, tl 97-148).

  1. Kolmandad isikud selgitasid 28.10.2015 vastuses hankijale, et Kose ja Anija lepingute raames teostati teede seisukorra hindamist, sh seoses tee katendiga, mis on osa hankega hõlmatud inventeerimisprotsessist. Kolmandad isikud märkisid, et Kose ja Anija lepingute alusel tehti tõepoolest ka hanke objekti mittekuuluvaid töid, nt teede ümberhindlust, kuid sellele eelnevalt teostati teeregistrist ja kohalikelt omavalitsustelt saadud andmete kontrollimiseks (teekatte liik ja laius; tee pikkus, algus ja lõpp) teede läbisõitmisel nii teede pikkuse kui laiuse mõõtmist, samuti hinnati täismahus kõigi teekatendite liiki ja seisukorda. Fikseeritud tulemused kajastati tellijatele üle antud aktides. Kolmandad isikud on kaebuse pdes 3.8-3.12 täiendavalt selgitanud, et Anija ja Kose lepingu alusel tehtud tööd on ka vaidluse esemeks oleva hanke objektiks (vt ka käesoleva otsuse p 5). Kohus leiab, et hinnapakkumised, lepingud ja lepingute täitmise dokumentatsioon kinnitavad kolmandate isikute seisukohta. Kose lepingu (I kd, tl 99) punkti 2.1 kohaselt on selle objektiks „/…/teeregistrisse kantud Kose v teed ja teeregistris olevate andmete põhjal teostada Kose valla teede ümberhindlus (kahe erineva komponendina: muldkeha, kate) /…/“ ja tööde sisuks lepingu punkti 3.2.1 kohaselt teeregistri andmete kontrollimine ja teede läbisõitmine; punkti 3.2.
  2. kohaselt tee ümberhindlus kahe erineva komponendina, teeregistri andmete alusel; ja punkti 3.2.
  3. kohaselt lõpparuande esitamine. Tuulekaru OÜ poolt Kose Vallavalitsusele koostatud hinnapakkumise esildisest (I kd, tl 103) tulenevalt sisaldas pakkumine ka teeregistris olevate Kose valla teede läbisõitmist koos teede inspekteerimisega ning ümberhindluseks vajalike andmete kogumist ja töötlemist. Kose lepingu punktis 5.2.1 on teeregistri andmete kontrollimine ja teede läbisõitmine eraldi määratletud ka töö vaheetapina. Anija lepingu (I kd, tl 97) punkti 2.
  4. kohaselt on lepingu objektiks „teeregistrisse kantud Anija valla kohalikud teed. Teeregistris olevate andmete põhjal teostada Anija valla kohalike teede ümberhindlus kahe erineva komponendina: a) muldkeha; b) kate.“ Teostatavate töödena on lepingu punktis 3.1 nimetatud ümberhindluse akti koostamist ja tööde sisuna punktis 3.2 avalikult kasutatava tee ümberhindlust kahe eraldi komponendina: muldkeha, kate ja ümberhindluse tulemist kohalike teede taastamise maksumuse koostamist. Tuulekaru OÜ poolt Anija vallale koostatud hinnapakkumise esildisest tulenevalt sisaldas pakkumine ka Anija vallas kohalike teede teeosade ja rajatiste inspekteerimist ja teede läbisõitmist koos teede inspekteerimisega. Anija Vallavalitsuse esindaja selgitas 11.01.2016 e-kirjas (tõend vaidlustusmenetluse toimikus, vaidlustajate 11.01.2016 seisukoha lisa), et vald ei ole kogutud andmeid teeregistrile edastanud ja see ei olnud ka tööde eesmärk, ning lisas 12.01.2016 ekirjas (I kd, tl 170) järgmist: „Tuulekaru OÜ teostas Anija valla kohalike teede (valikuliselt) ümberhindlust ja ümberhinnatud teede ülevaatust. Töö tulemuseks oli kohalike teede ja rajatiste põhivara ja kulumiarvestuse sisseviimine. Lisaks teostati Anija valla kohalike teede hoolde ülevaatust, kus avastatud puudused sai välja toodud ja mille alusel koostati puuduste 9

(13)likvideerimise töömaht ja maksumus. Tellitud töö põhjal on võimalik kontrollida-võrrelda teede registriandmeid ning puuduste ilmnemisel teha registris muud(a)tusi.“ Kui Kose ja Anija lepingutes ettenähtud ümberhindlus oleks tehtud üksnes teeregistri andmetele tuginedes, nagu arvavad kaebajad, ei oleks ilmselt olnud põhjust teede läbisõitmist ja inspekteerimist hinnapakkumises või lepingus eraldi välja tuua. Puudub ka mõistlik alus arvata, et teed sõideti läbi eesmärgitult, st ilma, et selle tulemusena oleks fikseeritud mingeid teeregistrisse kantavaid andmeid. Teeregistri põhimääruse § 7 lg 2 p-de 3 ja 4 kohaselt on kohaliku tee kohta riiklikusse teeregistrisse kantavateks andmeteks mh tee pikkus, teekatte liik ja laius. Teeregistri põhimääruse § 9 p 2 kohaselt on kohalike teede kohta andmete esitajaks kohalik omavalitsus, kes on § 14 lg-test 1 ja tulenevalt kohustatud tagama registrisse kantuid andmete õigsuse ning ebaõigete andmete avastamisel peab viivitamata esitama registrile õiged andmed. Teeregistri põhimääruse § 10 lg-st 2 tulenevalt on teed iseloomustavate andmete registrisse kandmise aluseks mistahes tee andmeid sisaldavad dokumendid.
  1. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hanketingimuse teksti kohaselt pidid referentslepingud sisaldama mõõdistamist ehk inventeerimist teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil ning selliste andmete saamine, mida on võimalik kanda riiklikusse teeregistrisse, võis olla ka referentslepingu alameesmärk. Anija ja Kose lepingud sisaldasid sellist kohalikku teed iseloomustavate andmete kogumist ja töötlemist, mis mahub kvalifitseerimise tingimuses sätestatud „mõõdistamise ehk inventeerimise“ mõiste alla. Nimetatud andmete kogumine oli referentslepingute alameesmärgiks ning kohalik omavalitsus oleks saanud kogutud andmeid vajaduse korral kanda riiklikku teeregistrisse.
  2. Kaebajad väidavad, et kui sisustada kvalifitseerimistingimust hankija ja kolmandate isikute soovitud viisil, ei oleks see pakkuja kvalifikatsiooni hindamiseks piisav, sest kolmanda isiku referentslepingud katavad käesoleva hanke esemest väga väikese osa (teeosade pikkuse ja katendiga seonduv on vaid kaks andmeliiki 30-st) ja referentslepingu rahaline piirmäär oli väga madal.

§ 39

lg-st 1 tuleneb, et kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Kuna aga hanketeadet, milles vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus sisaldus, ei ole vaidlustatud, tuleb üldjuhul nimetatud kvalifitseerimise tingimusest lähtuda, isegi kui see on ebapiisav, asjakohatu, ebaproportsionaalne või muul põhjusel õigusvastane (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-79-03, p 11 ja 3-3-1-24-13, p 25). Lisaks tuleb märkida, et vaidustuskomisjoni otsuse punktis 11 antud nn lepingu põhieesmärgist lähtuv tõlgendus, mida toetavad kaebajad, ei pruugi olla pakkuja kvalifikatsiooni hindamiseks piisavam. Ka vaidlustuskomisjoni tõlgenduse järgi saaks kvalifitseerida pakkuja, kelle kvalifikatsioon piirdub väga väikese osaga käesoleva hanke esemest, nt pakkuja, kes on täitnud viimase kolme aasta jooksul kaks lepingut, mille peamine eesmärk on üksnes tee pikkuse või laiuse mõõdistamine teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil, kuid jätta kõrvale näiteks pakkuja, kellel on teede mõõdistamise ehk inventeerimise kogemus 20 hanke objekti kuuluva andmeliigi osas, kui nende andmete saamine oli pelgalt referentslepingute vaheetapiks. Vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse sisustamisel, pidades silmas piisavuse kriteeriumit, saab täiendavalt arvestada ka asjaolu, et tehnilise ja kutsealase pädevusena on HT osa III punktis 2.3 lisaks teede mõõdistamisele ehk inventeerimisele nõutud ruumiandmete töötlemist ja/või juurutamist, nõudeid projektijuhi ja liiklussageduse hindamise eest vastutavate isikute kvalifikatsioonile ning töö- ja liiklusvahenditele. Seda, et kolmandad isikud vastasid neile täiendavatele kvalifitseerimise tingimustele, ei ole kahtluse alla seatud. 20. HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusest ei tulene, et referentslepingute puhul peab mõõdistamise ehk inventeerimise maksumus eraldi võetuna 10

(13)olema 5000 eurot ilma käibemaksuta. Tingimuse sõnastus viitab selgelt sellele, et vähemalt 5000 eurot ilma käibemaksuta pidi olema referentslepingu kui terviku maksumus.
  1. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et ühispakkujate Tuulekaru OÜ ja OÜ Reaalprojekt kvalifitseerimine oli õiguspärane ning vaidlustuskomisjoni 26.01.2016 otsus tuleb seetõttu tühistada. II
  2. Ühispakkujad Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus OÜ leidsid vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuses, et ühispakkujate Tuulekaru OÜ ja Reaalprojekt OÜ pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega ning seetõttu oli nende edukaks tunnistamine õigusvastane. Vaidlustuskomisjon tunnistas Maanteeameti 18.12.2015 käskkirja nr 0217 Tuulekaru OÜ-d ja Reaalprojekt OÜ-d puudutavas osas kehtetuks põhjusel, et pidas nende kvalifitseerimist õigusvastaseks, ega analüüsinud seetõttu pakkumuse põhjendamatult madala maksumusega seotud seisukohti. Kuna Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus OÜ jäid selle vastuväite juurde ka kohtumenetluses, analüüsib kohus järgmisena pakkumuse maksumusega seonduvat, tuginedes ennekõike vaidlustuskomisjoni toimikus olevatele seisukohtadele ja tõenditele. 23.

§ 48

lg-st 1 tuleneb, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates.

§ 48

lg 2 kohaselt võib

§ 48

lg-s 1 nimetatud selgituses pakkumuse madal maksumus olla põhjendatud eelkõige: 1) ehitusmeetodi, tootmisprotsessi või osutatava teenuse säästlikkusega; 2) pakkuja valitud tehnilise lahendusega või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad; 3) ehitustööde, asjade või teenuste ainulaadsusega; 4) hankelepingu täitmise kohas kehtivate töötajate kaitset ja töötingimusi reguleerivate sätetega; 5) pakkuja võimalusega saada riigiabi.

§ 48

lg 3 kohaselt kontrollib hankija esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. Seega peab hankija esmalt põhjendama kahtlust, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja andma pakkujale võimaluse selgitada ja tõendada pakkumuse maksumuse kujunemist. Kui hankijale selgub, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, peab hankija kaaluma, kas pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3-1-5015, p 21).

  1. Maanteeamet määras 02.09.2015 selgituses riigihanke eeldatavaks maksumuseks 799 000 eurot ilma käibemaksuta (I kd, tl 84). Kaebajate pakkumus oli 18.12.2015 käskkirja nr 0217 kohaselt 634 800,00 eurot ning kolmandate isikute pakkumus 348 329,60 eurot ilma käibemaksuta (I kd, tl 91). Vaidlust ei ole selles, et Maanteeametil tekkis kahtlus, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, ja ta nõudis kolmandatelt isikutelt selle kohta kirjalikku selgitust (Maanteeameti 26.11.2015 kiri), mille kolmandad isikud ka esitasid (03.12.2015 vastus). Maanteeamet pidas selgitusi piisavaks ja põhjendas seda ka riigihanke vastavaks tunnistamise protokolli lisas
  2. Kaebajatele on esitatud protokolli lisa 1 väljavõte (

§ 43

lg-st 4 tuleneva pakkumuste konfidentsiaalsuse nõude tõttu on protokollist välja jäetud kolmandate isikute 03.12.2015 vastuses antud selgitused, vt 31.12.2015 vaidlustuse lisa 11). Riigihanke komisjon on protokolli lisas 1 leidnud, et kolmandate isikute pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega, sest hankija eksis hanke eeldatava maksumuse määramisel; kolmandad 11

(13)isikud on esitanud oma pakkumuse kohta põhjalikud selgitused ning nad on hankelepingu objektiks olevatest töödest õigesti aru saanud ja kõikide tööde kuludega pakkumuse hinnas arvestanud. 25. Kaebajate arvates ei kasutanud Maanteeamet kaalutlusõigust õigesti, jättes kolmandad isikud hankemenetlusest kõrvaldamata põhjendamatult madala pakkumuse tõttu. Pakkumuste konfidentsiaalsuse tõttu ei ole kaebajatel võimalik ennast tõhusalt kaitsta ja kolmandate isikute pakkumuse puudujääke sisuliselt hinnata, kuid tööde teostamise madal maksumus on ilmselt seotud osa tööde kulude mittearvestamisega, sest vastasel juhul oleks kolmandate isikute tegevus kahjumlik. 26.

§ 48

peamine eesmärk on kaitsta pakkujat tema pakkumuse meelevaldse kõrvaldamise eest (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-50-15, p 20.2). Lisaks peab see regulatsioon maandama hankija riski, et pakkumuse esitaja ei suudaks hankelepingut nõuetekohaselt täita, ning tagama pakkujate võrdse kohtlemise ja eluterve konkurentsi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2015 otsus nr 3-15-127, p 16 ja Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjad C285/99 ja C-286/99, p 57). Seega on kaebajatel kui hankemenetluses kvalifitseeritud ja vastavaks tunnistatud pakkujatel õigus esitada käesolevas menetluses põhjendamatult madala maksumuse kohta vastuväiteid ja kohus peab nende väidete alusel kontrollima hankija kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust. 27. Põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse tõendamiskoormus lasub kaebajatel, kuigi tulenevalt pakkumuse konfidentsiaalsusest (

§ 43

lg 4) ja pakkuja ärisaladuse kaitse vajadusest (

§ 54

lg 3) saab kaebajate väidete alusel kontrollida eeskätt seda, kas hankija tegi ilmseid ja olulisi kaalutlusvigu, mida saab põhjendada avalike ja üldteada andmete alusel. Erialakirjanduses on leitud, et oluline kaalutlusviga kontrolli teostamise järgselt võiks esineda juhul, kui hankijale pakkumuse maksumuse põhjendamiseks esitatud selgitused ilmselgelt ei põhjendanud ära pakkumuse tõsiseltvõetavust ning pakkuja võimekust pakutud hinnaga hankelepingut nõuetekohaselt täita (D. Minumets, P. Kulm, Riigihangete õigus, Juura, 2014, lk 419). 28. Maanteeamet selgitas kolmandatele isikutele 26.11.2015 saadetud kirjas, et pakkumuse madal hind võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega on tekitanud hankijas kahtluse, kas pakutud hinnaga on reaalselt ja kvaliteetselt võimalik osutada riigihanke esemeks olevaid töid hankelepingus sätestatud tingimustel. Maanteeamet palus põhjendada pakkumuse maksumust lähtuvalt

§ 48

lg-s 2 sätestatud kriteeriumitest ja tuua välja pakkumuse põhjuseks olevad objektiivsed asjaolud, esitades põhjendused lähtuvalt oma pakkumuse ja riigihanke eeldatava pakkumuse maksumuse vahest. Lisaks esitas Maanteeamet kolmandatele isikutele küsimused hinnakomponentide kohta, paludes selgitada, miks ettevalmistustööde maksumus ja metoodika väljatöötamise maksumus on tunduvalt kallimad kui teiste tööde maksumused. Kohus leiab, et hankija küsimus oli piisav selleks, et kolmandad isikud saaks selle alusel oma pakkumuse kujunemist asjakohaselt selgitada. Kolmandad isikud leidsid 03.12.2015 vastuses, et hankelepingu eeldatav maksumus ei vasta keskmisele turuhinnale ja esitasid põhjendused selle kohta, et nende pakkumus võimaldab nõuetekohaselt osutada kogu vajaliku teenuse lähtuvalt oma valdkondlikust kogemusest, spetsialistide palgatasemest ning hankedokumentides kirjeldatud tööde keerukusest ja mahust. Kolmandad isikud selgitasid põhjalikult ka ettevalmistustööde ja metoodika väljatöötamise maksumuse kujunemist. Kohus, olles tutvunud kolmandate isikute selgitustega, nõustub hankijaga, et kolmandad isikud on oma pakkumuse maksumust ja selles sisalduvaid kulusid piisavalt selgitanud, hajutamaks kahtlust, et pakkuja ei ole võimeline hankelepingut pakutud hinnaga nõuetekohaselt täitma. Kolmandate isikute selgitusi arvestades jagab kohus hankija arvamust, 12

(13)et kolmandad isikud on hankelepingu esemeks olevate tööde mahust õigesti aru saanud ja pakkumuse tegemisel tööde kuludega arvestanud. Kuna kolmandate isikute selgitusi ei saa pidada ilmselgelt ebapiisavaks või asjakohatuks, ei pidanud hankija nende pakkumust põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükkama.
  1. Kuna hankijal tekkis kahtlus, et kolmandate isikute pakkumus on põhjendamatult madala hinnaga, vastuseks hankija küsimustele on kolmandad isikud oma pakkumuse maksumust sisuliselt põhjendanud ning hankija on pakkuja sisuliste selgitustega arvestanud ja seda ka pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolli lisas märkinud, ei ole käesoleva asja lahendamisel määravat tähtsust sellel, kas hanke eeldatav maksumus oli õigesti määratud või mitte. Seetõttu kohus hanke eeldatava maksumusega seonduvat pikemalt ei käsitle. III
  2. Eeltoodut kokku võttes rahuldab kohus kolmandate isikute kaebuse, tühistab vaidlustuskomisjoni 26.01.2016 otsuse ning jätab Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus AS vaidlustuse rahuldamata. Seega jääb Maanteeameti peadirektori 18.12.2015 käskkiri nr 0217 kehtima ka osas, milles kvalifitseeriti ühispakkujad Tuulekaru OÜ ja Reaalprojekt OÜ ning tunnistati nende pakkumus vastavaks ja edukaks.
  3. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt saab välja mõista vaid kulud, mille kandmise kinnituseks on kohtule esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistetakse välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Otsus tehakse kaebajate (Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus AS) kahjuks, seega kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Maanteeamet ei ole kulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad ka hankija võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kolmandad isikud (Tuulekaru OÜ ja Reaalprojekt OÜ) palusid halduskohtule esitatud kaebuses jätta oma menetluskulud kaebajate kanda. Menetluskuludeks on halduskohtusse esitatud kaebuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot (I kd, tl 8) ja õigusabikulud 2400 eurot koos käibemaksuga, mida tõendab 16.02.2016 arve ja pangakonto väljavõte (II kd, tl 14-17). Kohus leiab, et vaidlustuskomisjoni otsusega tutvumisele ja kaebuse koostamisele kulunud aeg (11 tundi) on ülepaisutatud, arvestades, et vaidlustuskomisjoni põhjendused on neljal lehel ja kohtule esitatud kaebus kordab valdavas osas vaidlustusmenetluses esitatud seisukohti. Kaebajatelt tuleb seetõttu solidaarselt kolmandate isikute kasuks välja mõista 2500 eurot koos käibemaksuga (väljamõistetud summa sisaldab ka riigilõivu). /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.