3-12-2086/7

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

1. november 2012, Tartu 3-12-2086 M.S. kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 17.10.
2. a määrus M.S. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.S. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus rahuldamata.
4. Muuta Tartu Halduskohtu 17.10.
5. a määruse põhjendusi, asendades need käesolevas määruses toodud põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. M.S. esitas 30.09.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist televisioonisaadete heli taastamiseks. Kaebuses esitas M.S. taotluse tema riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
7. Tartu Halduskohtu 17.10.
8. a määrusega jäeti M.S. taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebaja võimeline maksma riigilõivu, kuna kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek (49,74 eurot) ületab tasumisele kuuluvat riigilõivu (15 eurot).
9. M.S. esitas 15.01.2012 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 05.01.
10. a määrus tühistada, kuna kaebajal puuduvad vabad vahendid ning kohtupraktika kohaselt peab kinnipeetavale jääma vanglasisesele arvele piisav summa ootamatute kulutuste katteks. Kaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebus on perspektiivitu, kuna kaardimäng ei ole hasartmäng hasartmängu seaduse kohaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid Tartu Halduskohtu 05.01.
12. a määruse põhjendusi tuleb muuta.
13. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga osas, et M.S. vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole põhjendatud HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel.
14. Käesoleval juhul on halduskohus menetlusabi andmise otsustamisel arvestanud ajavahemikku 04.06.2012 kuni 04.10.
15. M.S. esitas kaebuse Tartu Halduskohtule 30.09.
16. Seega on menetlusabi andmise seisukohalt oluline nelja kuu pikkune ajavahemik, mis eelnes kaebuse esitamisele, so 30.05.2012 kuni 29.09.
17. Erineva perioodi arvestamine muudab arvutuskäiku vaid 0,63 euro võrra seoses 31.05.2012 elektrienergia eest tasu võtmisega. Seega on kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavaks sissetulekuks kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul 98,85 eurot (340-241,15), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 49,43 eurot (98,85:4x2). Antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga (15 eurot), mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esinevad käesoleval juhul asjaolud, mille puhul füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud.
18. Halduskohus on leidnud, et kaebaja on võimeline maksma riigilõivu kaebuse esitamisel ning pärast riigilõivu tasumist peab kaebajale jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et HKMS § 112 lg-st 1 tuleneb absoluutne piirang, mille puhul ei ole ette nähtud kohtu kaalutlusruumi ning normis toodud tingimuste korral on menetlusabi andmine keelatud. Nimetatud regulatsiooni jõustumisega on muutunud ka kohtupraktika ning menetlusabi andmisel hinnatakse vaid kaebuse esitamisele eelnenud sissetulekuid (vt Tartu Ringkonnakohtu 05.03.
19. a määrus haldusasjas nr 3-11-1214). Isikukonto väljavõttest nähtuv kinnipeetavale vabaks kasutamiseks oleva raha jääk ei oma uue regulatsiooni järgi enam määravat tähendust, samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Seejuures tuleb kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid kui ka ühekordseid laekumisi.
20. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus lõppkokkuvõttes põhjendatult jätnud M.S. kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kuna kaebaja sissetulek on riigilõivu tasumiseks piisav. Agu Timmi Einar Vene 2 Maili Lokk